Eestikeelne Piibel 1997
Iiob 29 Ja Iiob jätkas oma kõnet ning ütles:„Kes annaks mulle tagasi endised kuud, need päevad, mil Jumal mind hoidis,
kui oma lampi mu pea kohal laskis paista tema, kelle valgusega ma käisin pimeduses,
et ma võiksin olla nagu oma nooruspäevil, mil Jumala osadus oli mu telgi peal,
kui Kõigevägevam oli alles mu juures ja mu lapsed viibisid mu ümber,
kui mu sammud ujusid piimas ja kalju laskis mulle voolata õliojasid?
Kui ma siis läksin linna värava juurde, kui ma seadsin oma istme turu peale,
siis mind nähes pugesid noored mehed peitu ja elatanud tõusid üles ning jäid seisma,
pealikud lakkasid kõnelemast ja panid käe suu peale,
vürstide hääl vaikis ja nende keel kleepus suulakke.
Tõesti, kelle kõrv mind kuulis, see kiitis mind õnnelikuks, ja kelle silm mind nägi, see tunnistas minu kasuks,
sest ma päästsin viletsa, kes appi hüüdis, ja vaeslapse, kellel ei olnud aitajat.
Mulle sai osaks hukkuja õnnistus ja ma panin hõiskama lese südame.
Ma riietusin õiglusesse, ja mu õigus ehtis mind nagu kuub ja kübar.
Ma olin pimedale silmadeks ja jalutule jalgadeks.
Ma olin vaestele isaks ja ma uurisin isegi tundmatu tüliasja.
Ma purustasin ülekohtutegija lõualuud ja tõmbasin saagi ta hammaste vahelt.
Seepärast ma mõtlesin: „Küllap ma heidan hinge oma pesas ja mu päevade hulk on nagu liiv.
Mu juur jääb avatuks veele ja mu okste peal on öösiti kaste.
Mu au on alati uus ja amb mu käes on ikka laskevalmis.”
Psalm 107 Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
Nõnda öelgu Issanda lunastatud, keda tema on lunastanud kitsikusest
ja on kogunud võõrailt mailt, hommiku poolt ja õhtu poolt, põhja poolt ja lõuna poolt.
Nad sõitsid laevadega merel ja toimetasid asju suurtel vetel.
Nad nägid Issanda tegusid ja tema imetöid meresügavustes.
Sest ta ütles sõna ning laskis tõusta marutuule ja tõstis merelained kõrgele.
Need tõusid üles taeva poole ja vajusid alla sügavikesse, nende julgus hääbus hädaohus.
Nad taarusid ja tuikusid nagu joobnud ja kogu nende tarkus oli ära neelatud.
Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema päästis nad nende kitsikustest.
Ta muutis maru vaikseks ilmaks ja vete lained jäid vakka.
Siis nad rõõmustasid, kui lained soiku jäid, ja ta viis nad igatsetud sadamasse.
Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele
ning ülistagu teda rahvakogus ja kiitku vanemate koosolekul!
Apostlite 20 Kui nüüd lärm oli vaibunud, kutsus Paulus jüngrid enese juurde, ja neid julgustades jättis nad jumalaga ning asus teele Makedooniasse.
Ta käis läbi sealsed maakohad ja rääkis kogudustele palju julgustussõnu. Siis ta tuli Kreekamaale
ja veetis seal kolm kuud. Kuna juudid alustasid ta vastu salasepitsust, sellal kui tema valmistus minema meritsi Süüriasse, siis ta võttis nõuks tagasi pöörduda Makedoonia kaudu.
Teda saatsid beroialane Soopatros, Pürrose poeg, tessalooniklased Aristarhos ja Sekundus, derbelane Gaius ning Timoteos ja aasialased Tühhikos ja Trofimos.
Nemad läksid ette ja ootasid meid Troases.
Meie aga purjetasime pärast hapnemata leibade päevi Filippist ära ja jõudsime viiendal päeval nende juurde Troasesse, kus me viibisime seitse päeva.
Aga nädala esimesel päeval, kui me olime kogunenud leiba murdma, arutles ja väitles Paulus nendega, ja et ta tahtis järgmisel päeval lahkuda, pikendas ta kõnet keskööni.
Ülemises toas, kuhu me olime kogunenud, põles hulk lampe.
Aga üks noormees, Eutühhos nimi, istus aknalaual, ja kui Paulus pikalt arutles, jäi ta raskelt magama. Magades kukkus ta kolmandalt korruselt alla ning tõsteti üles surnuna.
Aga Paulus läks alla ja heitis ennast tema peale, haaras ta ümbert kinni ja ütles: „Ärge käratsege, tal on ju hing sees!”
Siis ta läks jälle üles ja murdis leiba ja sõi ning kõneles kaua, kuni koiduni. Siis asus Paulus teele,
aga poiss viidi ära elusana ja oldi suuresti lohutatud.
Meie aga läksime varem laeva ja purjetasime Assosesse, kus me pidime Pauluse pardale võtma, sest nõnda oli ta käskinud, kuna ta ise tahtis sinna tulla jalgsi.
Kui ta nüüd meiega Assoses kokku sai, võtsime ta pardale ja tulime Mitüleenesse.
Sealt me purjetasime järgmisel päeval edasi ja jõudsime Kiose saarega kohakuti, teisel päeval aga sõitsime Samose saareni ja sellele järgneval päeval saabusime Mileetosesse.
Sest Paulus oli otsustanud Efesosest mööda purjetada, et tal ei tuleks Aasias aega raisata; ta ju kiirustas, et võimaluse korral nelipühapäevaks jõuda Jeruusalemma.