Eestikeelne Piibel 1997
1. Moosese 27 Kui Iisak oli vanaks jäänud ja ta silmanägemine oli tuhmunud, siis ta kutsus Eesavi, oma vanema poja, ja ütles temale: „Mu poeg!” Ja see vastas temale: „Siin ma olen!”Ja ta ütles: „Vaata, ma olen vanaks jäänud ega tea oma surmapäeva.
Võta nüüd oma jahiriistad, nooletupp ja amb, mine väljale ja küti mulle mõni jahiloom!
Valmista siis mulle maitsvat rooga, mida ma armastan, ja too mulle süüa, et mu hing sind õnnistaks, enne kui ma suren!”
Aga Rebeka kuulis, kui Iisak rääkis oma poja Eesaviga. Ja kui Eesav oli läinud väljale küttima ja jahisaaki tooma,
siis rääkis Rebeka oma poja Jaakobiga, öeldes: „Vaata, ma kuulsin su isa rääkivat su venna Eesaviga ja ütlevat:
Too mulle jahisaaki ja valmista mulle maitsvat rooga, et ma söön ja sind Issanda ees õnnistan, enne kui ma suren.
Ja nüüd, mu poeg, kuula mu sõna ja tee, mida ma sind käsin:
mine karja juurde ja võta mulle sealt kaks head sikutalle ja ma valmistan need su isale maitsvaks roaks, mida ta armastab.
Sina vii need siis oma isale, et ta sööks ja sind õnnistaks, enne kui ta sureb!”
Aga Jaakob ütles oma emale Rebekale: „Vaata, mu vend Eesav on karune, aga mina olen sile.
Võib-olla katsub isa mind käega, siis oleksin tema silmis nagu petis ja tooksin enesele needuse, mitte õnnistuse.”
Aga ta ema ütles talle: „Sinu needmine tulgu minu peale, mu poeg! Kuula ainult mu sõna ja mine too mulle!”
Siis ta läks ja võttis need ning tõi oma emale; ja ta ema valmistas maitsva roa, mida ta isa armastas.
Ja Rebeka võttis oma vanema poja Eesavi parimad riided, mis olid ta juures kodus, ja pani need selga oma nooremale pojale Jaakobile.
Tema käte ja sileda kaela ümber aga pani ta sikutallede nahad.
Siis ta andis maitsva roa ja leiva, mille ta oli valmistanud, oma poja Jaakobi kätte,
ja see läks oma isa juurde ning ütles: „Mu isa!” Ja tema vastas: „Siin ma olen! Kumb sa oled, mu poeg?”
Ja Jaakob ütles oma isale: „Mina olen Eesav, sinu esmasündinu! Ma tegin, nagu sa mind käskisid. Tõuse, istu ja söö mu jahisaaki, et su hing mind õnnistaks!”
Aga Iisak küsis oma pojalt: „Kuidas sa nii kähku leidsid, mu poeg?” Ja tema vastas: „Issand, sinu Jumal, saatis mulle ette.”
Siis Iisak ütles Jaakobile: „Tule ometi ligemale, et ma sind käega katsun, mu poeg, kas sa oled mu poeg Eesav või mitte?”
Ja Jaakob astus oma isa Iisaki juurde, ja tema katsus teda käega ning ütles: „Hääl on Jaakobi hääl, aga käed on Eesavi käed!”
Ja ta ei tundnud teda ära, sest tema käed olid karused nagu ta venna Eesavi käed; ja ta õnnistas teda.
Ta küsis veel kord: „Kas sa oled tõesti mu poeg Eesav?” Ja ta vastas: „Olen!”
Siis ta ütles: „Ulata mulle ja ma söön oma poja jahisaaki, et mu hing sind õnnistaks!” Ja ta ulatas temale selle, ja ta sõi; ja ta tõi temale veini, ja ta jõi.
Seejärel ütles ta isa Iisak temale: „Tule nüüd ligemale ja anna mulle suud, mu poeg!”
Ja ta astus ligi ning andis temale suud; siis ta tundis tema riiete lõhna ja ta õnnistas teda ning ütles: „Näe, mu poja lõhn - otsekui välja lõhn, mida Issand on õnnistanud!
Jumal andku sulle taeva kastet ja maa rammu, ning külluses vilja ja veini!
Rahvad orjaku sind, rahvahõimud kummardagu sind! Ole oma vendade isand, su ema pojad kummardagu sind! Neetud olgu, kes sind neab, õnnistatud, kes sind õnnistab!”
Psalm 106 Halleluuja! Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike tema kiitust?
Õndsad on need, kes peavad tema seadusi ja kes teevad õigust igal ajal.
Mõtle minule, Issand, su head meelt mööda oma rahva vastu, tule mind katsuma oma abiga,
et ma näeksin su valitud rahva head põlve ning rõõmustaksin sinu rahva rõõmuga, kiitleksin koos sinu pärisosaga!
Me oleme pattu teinud nagu meie esiisad, me oleme teinud paha ja olnud õelad.
Meie esiisad Egiptuses ei saanud õieti aru su imetegudest ega pidanud meeles su suurt heldust, vaid tõrkusid su vastu mere ääres, Kõrkjamere ääres.
Aga tema päästis nad oma nime pärast, et ilmutada oma vägevust.
Ta sõitles Kõrkjamerd ja see sai kuivaks, ja ta talutas nad ürgvetest läbi otsekui kõrbet mööda.
Nõnda ta päästis nad vihamehe käest ja lunastas nad vaenlaste käest.
Veed matsid nende rõhujad, ei jäänud neist üle ühtainustki.
Siis nad uskusid tema sõnu, nad laulsid temale kiitust.
Rooma 16 Ma jätan teie hoolde meie õe Foibe, kes on Kenkrea koguduse teenistuses.
Võtke ta vastu Issandas nagu pühadele kohane ning toetage teda, milles tal iganes teid vaja läheb, sest tema isegi on olnud paljudele toeks, ka minule endale!
Tervitage minu kaastöölisi Kristuses Jeesuses, Priskat ja Akvilat,
kes minu hinge eest oma pea on pannud kaalule, keda ei täna üksnes mina, vaid ka kõik paganate kogudused;
tervitage ka kogudust nende kojas! Tervitage mu armast Epainetost, kes oli Aasia provintsis esimene pöörduma Kristuse poole!
Tervitage Maarjat, kes on teie eest palju vaeva näinud!
Tervitage Andronikost ja Juniast, mu sugulasi ja vanglakaaslasi, kes on silmapaistvad apostlite seas; nemad olid kristlased juba enne mind.
Tervitage Ampliatust, mu armast Issandas!
Tervitage Urbanust, meie kaastöölist Issandas, ja mu armast Stahhüst!
Tervitage Apellest, kes on tunnustatud kristlane! Tervitage Aristobulose omi!
Tervitage Heroodioni, mu sugulast! Tervitage Narkissose omadest neid, kes on Issandas!
Tervitage Trüfainat ja Trüfoosat, kes näevad vaeva Issandale! Tervitage armast õde Persist, kes on palju vaeva näinud Issandale!
Tervitage Issandas valitud Ruufust ja tema ema, kes on ka minu emaks olnud!
Tervitage Asünkritost, Flegonit, Hermest, Patrobast, Hermast ja vendi, kes on nendega!
Tervitage Filologost ja Juuliat, Neereust ja ta õde ja Olümpast ning kõiki pühasid, kes on nendega!
Tervitage üksteist püha suudlusega! Kõik Kristuse kogudused tervitavad teid!