Eestikeelne Piibel 1997
4. Moosese 14 Siis ütles terve kogudus, et nad tuleks kividega surnuks visata! Aga Issanda auhiilgus ilmutas ennast kogudusetelgis kõigile Iisraeli lastele.Ja Issand ütles Moosesele: „Kui kaua see rahvas põlgab mind ja kui kaua nad ei usu mind hoolimata kõigist tunnustähtedest, mis ma nende keskel olen teinud?
Ma löön teda katkuga ja hävitan tema, aga sinust ma teen suurema ja vägevama rahva kui tema!”
Siis Mooses ütles Issandale: „Egiptlased on muidugi kuulnud, et sa oma rammuga oled selle rahva ära toonud nende keskelt,
ja nad on seda rääkinud selle maa elanikele. Nemadki on siis kuulnud, et sina, Issand, oled selle rahva keskel, sina, Issand, kes ennast ilmutad silmast silma, ja et sinu pilv seisab nende kohal ning et sa käid nende ees päeval pilvesambas ja öösel tulesambas.
Aga kui sa nüüd surmad selle rahva nagu üheainsa mehe, siis räägivad rahvad, kes sinu kuulsusest on kuulnud, ja ütlevad:
Sellepärast et Issand ei suutnud viia seda rahvast maale, mille ta neile oli vandega tõotanud, tappis ta nad kõrbes.
Nüüd aga saagu Issanda ramm suureks, nagu sa oled tõotanud, öeldes:
Issand on pika meelega ja rikas heldusest, ta annab andeks patu ja üleastumise, aga kes ei jäta süüdlast karistamata, vaid nuhtleb vanemate patu laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni.
Anna siis andeks selle rahva patt oma suure helduse pärast ja nagu sa sellele rahvale oled andeks andnud Egiptusemaalt kuni siiani!”
Ja Issand vastas: „Ma annan andeks, nagu oled palunud!
Aga nii tõesti kui ma elan ja kogu maailm on täis Issanda auhiilgust:
ükski neist meestest, kes on näinud mu auhiilgust ja tunnustähti, mis ma tegin Egiptuses ja kõrbes, aga kes sellest hoolimata on mind kiusanud kümme korda ega ole võtnud kuulda mu häält,
ei saa näha maad, mille ma vandega olen tõotanud anda nende vanemaile; ükski, kes mind on põlanud, ei saa seda näha!
Aga oma sulase Kaalebi viin ma sellele maale, kus ta on käinud, ja tema sugu pärib selle, sellepärast et temas on teistsugune vaim ja tema on kõiges mulle järgnenud!
Psalm 105 Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!
Laulge temale, mängige temale, kõnelge kõigist tema imedest!
Kiidelge tema pühast nimest, rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat!
Nõudke Issandat ja tema võimsust, otsige alati tema palet!
Meenutage tema tehtud imetegusid, tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid,
te Aabrahami, tema sulase sugu, te Jaakobi, tema valitu lapsed!
Tema, Issand, on meie Jumal, tema kohtuotsused on igal pool maailmas.
Ta peab igavesti meeles oma lepingut, sõna, mille ta on andnud tuhandele põlvele,
lepingut, mille ta on sõlminud Aabrahamiga, ja oma vannet Iisakile.
Ta seadis selle Jaakobile määruseks, Iisraelile igaveseks lepinguks.
Ta ütles: „Sinule ma annan Kaananimaa, see on teie pärisosa!”,
kui neid oli väike hulgake ja nad olid seal ainult pisut aega ning võõrastena elanud.
Ja nad rändasid rahva juurest rahva juurde, ühest riigist teise rahva juurde.
Tema ei lasknud ühtegi inimest neile liiga teha ja ta nuhtles nende pärast kuningaid:
„Minu võituid ärge puudutage ja ärge tehke kurja minu prohvetitele!”
Sest tema pidas meeles oma püha sõna ja oma sulast Aabrahami.
1. Korintose 10 Vennad, ma ei taha, et teil jääks teadmata, et kõik meie esiisad olid pilve all ja kõik läksid läbi mere
ja kõik ristiti Moosesesse pilves ja meres,
ja kõik sõid sama vaimulikku rooga
ja kõik jõid sama vaimulikku jooki, sest nad jõid vaimulikust kaljust, mis saatis neid; see kalju oli aga Kristus.
Kuid enamik neist ei olnud Jumalale meelepärased ning nad löödi maha kõrbes.
Need lood on saanud meile näiteiks, et meie ei himustaks kurja, nii nagu nemad himustasid.
Ärge ka saage ebajumalateenijateks, nõnda kui mõned neist, nagu on kirjutatud: „Rahvas istus maha sööma ja jooma ning tõusis üles mängima.”
Ärgem ka langegem kõlvatusse, nõnda kui mõned neist langesid ning ühel päeval hukkus kakskümmend kolm tuhat.
Ärgem ka kiusakem Issandat, nagu mõned neist kiusasid ning hukkusid madude läbi.
Ärge ka nurisege, nagu mõned neist nurisesid ning hukkusid laastaja käe läbi.
Aga kõik see sai neile osaks näite pärast ning on kirjutatud hoiatuseks meile, kelle ajal jõuab kätte ajastu lõpp.
Niisiis, kes enese arvab seisvat, vaadaku, et ta ei langeks!
Senini pole teid tabanud muu kui inimlik kiusatus. Aga Jumal on ustav, kes ei luba teid kiusata rohkem, kui te suudate taluda, vaid koos kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nii et te suudate taluda.