Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 103 Issand teeb õigust ja mõistab õiglast kohut kõigile, kellele liiga tehakse.Tema andis Moosesele teada oma teed, Iisraeli lastele oma teod.
Halastaja ja armuline on Issand, pikameelne ja rikas heldusest.
Tema ei riidle lõpmata ega pea igavesti viha.
Tema ei tee meile meie pattu mööda ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda.
Sest otsekui taevas on maast kõrgel, nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad.
Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised.
Otsekui isa halastab laste peale, nõnda halastab Issand nende peale, kes teda kardavad.
Koguja 4 Ja ma nägin, et kõik vaev ja kõik saavutused töös tekitavad inimeses ainult kadedust ligimese vastu. Seegi on tühi töö ja vaimunärimine!
Alp paneb käed risti ja sööb omaenese ihu.
Parem üks peotäis rahuga kui kaks peotäit vaeva ja vaimunärimisega.
Ja taas nägin ma tühja tööd päikese all:
seal on keegi üksik, tal ei ole kedagi, ei poega ega venda, kuid ometi pole otsa kogu ta vaeval ja ta silmad ei saa rikkusest küllalt. Aga kelle pärast ma siis ennast vaevan ja keelan oma hingele head nautimast? Seegi on tühi ja õnnetu töö!
Parem on olla kahekesi kui üksi, sest neil on oma vaevast hea palk:
kui nad langevad, siis tõstab teine oma kaaslase üles. Aga häda sellele, kes üksik on, kui ta langeb, ega ole teist, kes ta üles tõstaks!
Nõndasamuti: kui kaks magavad üheskoos, siis on neil soe; aga kuidas üksik sooja saab?
Ja kui ka üksikust jagu saadakse, siis kaks panevad ometi vastu; ja kolmekordset lõnga ei kista katki nii kergesti.
Apostlite 27 Aga enne kui valgeks läks, julgustas Paulus kõiki sööma, üteldes: „Täna on neljateistkümnes päev, mil te oodates püsite söömata ega ole midagi suhu võtnud.
Seepärast ma manitsen teid leiba võtma, sest see on tarvilik teie pääsemiseks. Ei lähe ju teie ühegi peast juuksekarvagi kaotsi!”
Nende sõnade järel võttis Paulus leiva, tänas Jumalat kõigi ees, murdis ja hakkas sööma.
Ja kõigi meeleolu läks paremaks ja nemadki võtsid leiba.
Ühtekokku oli meid laeval kakssada seitsekümmend kuus hinge.
Kui nende kõhud said täis, siis nad kergendasid veel laeva, heites vilja merre.
Kui valgeks läks, siis nad ei tundnud, mis maa see oli; aga nad märkasid ühte sobiva rannaga lahte, kuhu nad tahtsid, kui võimalik, laeva ajada.
Nad vabastasid ankrud ja lasksid need merre vajuda, samal ajal nad vallandasid tüüriaerud köitest ja seadsid esipurje tuulde ning püüdsid liikuda ranna poole.
Aga nad sattusid liivaseljakule ja ajasid laeva sinna kinni. Laeva käil tungis sinna sisse ja jäi liikumatult paigale, ahter purunes aga lainete möllus.
Sõdurid võtsid nõuks vangid ära tappa, et ükski neist ei pääseks ujudes põgenema.
Kuid pealik, tahtes päästa Paulust, takistas neid seda nõu täitmast. Ta käskis neil, kes oskavad ujuda, esimestena vette hüpata ja püüda maale jõuda,
ja teistel käskis neile järgneda kas laudadel või laevarusudel. Ja nõnda sündis, et kõik pääsesid tervelt maale.
Siiraki 30 Ära lase oma hinge kurvastada ja ära vaeva ennast oma mõtisklustega!
Südame rõõm on inimesele eluks ja rõõmsameelsus pikendab mehe elupäevi.
Armasta oma hinge ja tröösti oma südant, ja hoia kurbus enesest eemal! Sest kurvastamine on paljusid hukanud ja sellest ei ole midagi kasu.
Kadedus ja viha lühendavad elupäevi ja mure teeb enneaegu vanaks.
Helde ja toidust rõõmu tundev süda kannab hoolt oma roa eest.