Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 137 Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile.Remmelgate otsa, mis seal olid, me riputasime oma kandled.
Sest seal küsisid meilt meie vangiviijad laulu sõnu ja meie piinajad rõõmulaule: „Laulge meile Siioni laule!”
Kuidas me võime laulda Issanda laulu võõral pinnal?
Kui ma sind unustan, Jeruusalemm, siis ununegu mu parem käsi!
Jäägu mu keel kinni suulae külge, kui ma sinule ei mõtleks, kui ma ei paneks Jeruusalemma oma ülemaks rõõmuks!
Tuleta meelde, Issand, Jeruusalemma hukatuse päeva Edomi laste vastu, kes ütlesid: „Kiskuge maha, kiskuge alusmüürini maha, mis on temas!”
Paabeli tütar, sa laastatav! Õnnis on see, kes sulle tasub sedamööda, kuidas sa meile oled teinud.
Õnnis on see, kes võtab su väikesed lapsed ja rabab nad vastu kaljut.
Nutulaulud 1 Kuidas küll istub üksinda see kord nii rahvarohke linn! Kes rahvaste seas oli suur, on saanud lesknaise sarnaseks. Vürstitar maakondade hulgas peab tegema orjatööd.
Ta nutab öösel kibedasti, pisarad voolavad tal üle näo. Pole tal trööstijat ühestki armastajast: kõik ta sõbrad on teda petnud, on saanud ta vaenlasteks.
Juuda on sattunud viletsusse ja ränka orjusesse, ta elab paganate seas ega leia hingamist. Kõik jälitajad saavad ta kätte keset kitsikusi.
Siioni teed leinavad, et pole pühiks tulijaid. Kõik ta väravad on tühjad, ta preestrid ohkavad. Tema neitsid on kurvad ja tal enesel on kibe käes.
Tema rõhujad on saanud võimu, tema vaenlastel käib käsi hästi. Sest Issand on toonud talle häda tema paljude üleastumiste pärast. Tema lastel on tulnud minna vangidena vaenlase ees.
Siioni tütrelt on kõik ta toredus läinud. Tema vürstid on nagu hirved, kes ei leia karjamaad; nad astuvad jõuetult tagaajaja ees.
Nutulaulud 3 Mõtle mu viletsusele ja kodutusele, koirohule ja mürgile!
Sina küll mõtled sellele, et mu hing on rõhutud.
Seda võtan ma südamesse, sellepärast loodan ma veel:
see on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole lõppenud:
need on igal hommikul uued - sinu ustavus on suur!
Issand on mu osa, ütleb mu hing, seepärast loodan ma tema peale.
Issand on hea neile, kes teda ootavad, hingele, kes teda otsib.
Hea on oodata kannatlikult Issanda päästet.
Luuka 17 Ja apostlid ütlesid Issandale: „Kasvata meie usku!”
Aga Issand ütles: „Kui teil oleks usku nagu sinepiivakene, te võiksite öelda sellele mooruspuule: „Juuri end üles ja istuta merre!” ja see kuulaks teie sõna.
Aga kes teie seast, kellel on sulane kündmas või karja hoidmas, ütleks temale, kui ta väljalt tuleb: „Tule kohe siia ja istu lauda!”?
Eks ta pigem ütle talle: „Valmista mulle õhtusöök ning pane vöö vööle ja teeni mind, kuni ma saan söönud ja joonud, ning pärast söö ja joo sina!”
Kas ta seda sulast tänab, et see tegi, mida tal kästi?
Nõnda ka teie: kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelge: Me oleme tühised sulased, me oleme ju teinud, mis meie kohus oli teha.”
2. Timoteose 1 Paulus, Kristuse Jeesuse apostel Jumala tahtmisel selle elu tõotust mööda, mis on Kristuses Jeesuses, -
armsale pojale Timoteosele: Armu, halastust ja rahu Jumalalt Isalt ja Kristuselt Jeesuselt, meie Issandalt!
Ma olen tänulik Jumalale, keda ma oma esivanemate viisil puhta südametunnistusega teenin, alatasa meenutades sind oma eestpalvetes ööl ja päeval,
ning igatsedes sind näha, kui mulle tulevad meelde sinu pisarad, et ma saaksin täis rõõmu,
mäletades sinu siirast usku, mis esmalt elas sinu vanaemas Loises ja sinu emas Eunikes ja nüüd - selles olen ma veendunud - elab ka sinus.
Sel põhjusel tuletan ma sulle meelde, et sa taas õhutaksid lõkkele Jumala ande, mis on sinus minu käte pealepanemise kaudu.
Jumal ei ole meile ju andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistlikkuse vaimu.
Ära siis häbene tunnistamast meie Issandat ega mind, tema vangi, vaid kannata koos minuga kurja evangeeliumi pärast Jumala väe abil,
kes on meid päästnud ja kutsunud püha kutsega, mitte meie tegude järgi, vaid omaenese kavatsuse ja armu järgi, mis meile on antud Kristuses Jeesuses enne igavesi aegu,
nüüd on aga saanud avalikuks meie Päästja Kristuse Jeesuse ilmumise läbi, kes on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse,
mille kuulutajaks ja apostliks ning õpetajaks mind on seatud.
Sel põhjusel ma ka kannatan. Ent ma ei häbene, sest ma tean, kellesse ma olen uskuma hakanud ja olen veendunud, et tema on vägev hoidma minu hoolde usaldatut oma päevani.
Võta terve õpetuse eeskujuks see, mida sa minult oled kuulnud usus ja armastuses, mis on Kristuses Jeesuses!
Seda head, mis su hoolde on usaldatud, hoia Püha Vaimu abil, kes meis elab.