Eestikeelne Piibel 1997
Iiob 14 Inimesel, naisest sündinul, on lühikesed elupäevad ja palju tüli.Ta tõuseb nagu lilleke ja ta lõigatakse ära, ta põgeneb nagu vari ega jää püsima.
Ometi pead sa seesugust silmas ja viid mind enesega kohtu ette.
Kes võib roojasest teha puhta? Mitte keegi!
Kuna tema elupäevad on määratud ja tema kuude arv on sinu käes - sa oled pannud piiri, millest ta ei saa üle minna -,
siis pööra oma pilk tema pealt ära ja jäta ta rahule, seni kui ta päevilisena oma päevast rõõmu tunneb!
Psalm 69 Laulujuhatajale: viisil „Liiliad”; Taaveti laul.
Päästa mind, Jumal, sest veed tõusevad mu hinge hukutama!
Ma olen vajunud sügavasse, põhjatusse mutta, mul pole jalgealust. Ma olen sattunud vee sügavusse ning voolas vesi uputab mu.
Ma olen väsinud hüüdmast, mu kurk on kähe, mu silmad on väsinud, oodates oma Jumalat.
Neid, kes mind asjata vihkavad, on enam kui juuksekarvu mu peas; vägevaks on saanud mu hävitajad, kes on ilmaaegu mu vaenlased. Mida ma pole riisunud, pean ma tasuma.
Sina, Jumal, tunned mu meeletust, ja mu süüd ei ole varjul sinu eest.
Ärgu sattugu minu pärast häbisse need, kes ootavad sind, Issand, Issand Sebaot; ärgu laimatagu minu pärast neid, kes sind otsivad, Iisraeli Jumal!
Sest sinu pärast ma kannatan teotust, mu palet katab häbistus.
Olen saanud oma vendadele võhivõõraks ja tundmatuks oma ema lastele.
Sest püha viha su koja pärast on mind ära söönud, ja nende teotamised, kes sind teotavad, on langenud minu peale.
Ma olen nutnud ja mu hing on paastunud, kuid see on saanud mulle teotuseks.
Ma riietusin kotiriidesse, kuid ma sain neile pilkesõnaks.
Väravasuus istujad lobisevad minust ja pillil laulavad minust õllejoojad.
Aga mina palvetan sinu poole, Issand, sulle meelepärasel ajal, oh Jumal. Oma suurest heldusest vasta mulle, oma ustava abiga päästa mind!
Kisu mind välja porist, et ma sisse ei vajuks, et ma pääseksin oma vihkajate eest ja vete sügavusest!
Ära lase voolast vett mind uputada ega sügavust mind neelata, ja ärgu sulgegu kaev oma suud minu üle!
Matteuse 5 Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.
Luuka 18 Jeesus rääkis neile tähendamissõna selle kohta, et nad peavad ikka palvetama ega tohi tüdida:
„Ühes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega häbenenud inimesi.
Samas linnas oli ka lesknaine, kes käis aina tema juures ja rääkis: „Kaitse mu õigust mu vastase vastu!”
Ja tükk aega kohtunik ei tahtnud. Aga pärast ta mõtles endamisi: „Ehk ma küll ei karda Jumalat ega häbene inimesi,
ometigi, kuna see lesk mind tüütab, muretsen ma talle õiguse, et ta oma lõputu käimisega mind ära ei piinaks.””
Aga Issand ütles: „Te kuulete, mida see ülekohtune kohtunik ütleb!
Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes tema poole kisendavad päevad ja ööd, kas ta peaks viivitama neid aidates?
Ma ütlen teile, küll ta muretseb neile peatselt õiguse! Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?”
Rooma 14 Keegi meist ei ela ju iseenesele ja keegi ei sure iseenesele,
sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me nüüd elame või sureme - me oleme Issanda päralt.
Selleks on ju Kristus surnud ja saanud jälle elavaks, et ta oleks nii surnute kui elavate Issand.