Eestikeelne Piibel 1997
5. Moosese 15 Igal seitsmendal aastal pühitse vabastusaastat!Ja vabastusaasta kord on niisugune: iga võlausaldaja, kes oma ligimesele on laenanud, loobugu sellest; ta ärgu pigistagu oma ligimest ega oma venda, sest vabastus on välja kuulutatud Issanda auks.
Võõralt sa võid nõuda, aga mis sul on saada oma vennalt, sellest loobu!
Õigupoolest ei peaks enam vaest olemagi su keskel, sest Issand õnnistab sind rikkalikult sellel maal, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärida kui pärisosa,
kui sa ainult tõesti kuulad Issanda, oma Jumala häält, täites hoolsasti kõiki neid käske, mis ma täna sulle annan.
Sest Issand, su Jumal, õnnistab sind, nagu ta sulle on öelnud; ja sa võid laenata paljudele rahvastele, sa ise aga ei tarvitse laenata, ja sa valitsed paljude rahvaste üle, aga nemad ei valitse sinu üle.
Kui su keskel on mõni vaene, keegi su vendadest mõnes su väravaist sinu maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab, siis ära tee oma südant kõvaks ja ära sule kätt oma vaese venna eest,
vaid ava temale heldesti oma käsi ja laena temale meelsasti, mida ta vajab.
Hoia, et su südames ei oleks nurjatut mõtet, et sa mõtled: „Seitsmes aasta, vabastusaasta, ligineb”, ja seetõttu on siis su silm kuri su vaese venna vastu ja sa ei anna temale midagi. Aga tema hüüab sinu pärast Issanda poole, ja see on sulle patuks.
Anna temale meelsasti ja ärgu olgu su süda kuri, kui sa temale annad, sest selle asja pärast õnnistab sind Issand, su Jumal, kõigis su töödes ja kõiges, mille külge sa oma käed paned!
Sest vaeseid ei puudu maal kunagi. Seepärast ma käsin sind ja ütlen: Ava heldesti oma käsi oma vennale, hädalisele ja vaesele oma maal!
Psalm 82 Aasafi laul. Jumal seisab jumalikus koguduses, ta mõistab kohut jumalate seas.
Kui kaua te mõistate kohut ülekohtuselt ja hoiate õelate poole? Sela.
Mõistke kohut vaevalisele ja vaeslapsele, mõistke õigust viletsale ja kehvale!
Päästke vaevalised ja vaesed, vabastage nad õelate käest!
Nad ei tea ega saa sellest aru; nad käivad pimeduses; kõikuma on löönud kõik ilmamaa alused.
Mina küll ütlesin: Teie olete jumalad ja olete kõik Kõigekõrgema lapsed.
Siiski te surete kui inimesed ja langete kui kes tahes vürstidest.
Tõuse, Jumal, mõista kohut maailma üle, sest sina pärid kõik rahvad!
Matteuse 25 Aga kui Inimese Poeg tuleb oma kirkuses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile
ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest.
Ja ta seab lambad oma paremale käele, sikud aga vasakule käele.
Siis ütleb kuningas oma paremal käel olijatele: „Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!
Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu,
ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde.”
Siis vastavad õiged talle: „Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind?
Millal me nägime sind kodutuna ja võtsime su vastu, või alasti ja riietasime sind?
Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juurde?”
Ja kuningas vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.”
Siis ta ütleb ka vasakul käel olijatele: „Minge ära minu juurest, te äraneetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele!
Sest mul oli nälg ja te ei andnud mulle süüa, mul oli janu ja te ei andnud mulle juua,
ma olin kodutu ja te ei võtnud mind vastu, ma olin alasti ja te ei riietanud mind, ma olin haige ja vangis ja te ei tulnud mind vaatama.”
Siis vastavad ka need: „Issand, millal me nägime sind näljasena või janusena või kodutuna või alasti või haigena või vangis ja ei ole sind teeninud?”
Siis ta vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi.”
Ja need lähevad igavesse karistusse, õiged aga igavesse ellu.”
Ilmutuse 20 Ma nägin suurt valget trooni ning seda, kes sellel istub, kelle palge eest põgenesid maa ja taevas, ning neile ei leidunud aset.
Ja ma nägin surnuid, suuri ja pisikesi, seisvat trooni ees, ning raamatud avati. Teine raamat avati, see on eluraamat. Ja surnute üle mõisteti kohut sedamööda, kuidas raamatuisse oli kirjutatud, nende tegude järgi.
Ja meri andis tagasi oma surnud ning surm ja surmavald andsid tagasi oma surnud ning igaühe üle mõisteti kohut tema tegude järgi.
Ja surm ja surmavald visati tulejärve. See on teine surm - tulejärv.
Keda iganes ei leitud olevat eluraamatusse kirjutatud, see visati tulejärve.