Eestikeelne Piibel 1997
1. Moosese 1 Ja Jumal ütles: „Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad!”Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks.
Ja Jumal õnnistas neid, ja Jumal ütles neile: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!”
Ja Jumal ütles: „Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles on nende seeme; need olgu teile roaks!
Ja kõigile loomadele maa peal ja kõigile lindudele taeva all ja kõigile roomajaile maa peal, kelles on elav hing, annan ma kõiksugu haljast rohtu toiduks.” Ja nõnda sündis.
Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea. Siis sai õhtu ja sai hommik - kuues päev.
Õpetussõnad 10 Issand ei lase nälgida õiget hinge, aga ta tõrjub tagasi õelate himu.
Laisk käsi toob vaesuse, aga virgad käed teevad rikkaks.
Taibukas poeg kogub suvel, aga poeg, kes lõikusajal magab, teeb häbi.
Õige pea peale tulevad õnnistused, aga õelate suus peitub vägivald.
Mälestus õigest jääb õnnistuseks, aga õelate nimi kõduneb.
Kes on südamelt tark, võtab käsud vastu, aga huultelt meeletu libastub.
Kes elab laitmatult, elab julgesti, aga kelle teed on kõverad, selle käsi käib halvasti.
Kes pilgutab silmi, põhjustab valu, ja huultelt meeletu libastub.
Õiglase suu on eluallikas, aga õelate suus peitub vägivald.
Vihkamine õhutab riidu, aga armastus katab kinni kõik üleastumised.
Mõistliku huultel leidub tarkust, aga meeletu seljale on vitsa vaja.
Targad panevad tallele, mida teavad, aga rumala suu toob hukatuse lähedale.
Rikka varandus on tema tugev linn, vaestele on nende vaesus hukatuseks.
Õige inimese töötasu on eluks, õela tulu on patuks.
Kes hoiab õpetust, on elurajal, aga kes põlgab noomimist, eksib ära.
Kes peab salaviha, selle huuled on valelikud, ja kes ajab laimujuttu, on alp.
Kus on palju sõnu, seal ei puudu üleastumine, aga kes talitseb oma huuli, on mõistlik.
Matteuse 25 Sest sellega on lugu just nagu mehega, kes enne võõrsile minemist kutsus oma sulased ja andis oma varanduse nende kätte.
Ühele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema suutlikkust mööda, ning läks ära võõrsile.
Kohe läks see, kes oli saanud viis talenti, ja kauples nendega ning sai teist viis.
Nõndasamuti ka kaks talenti saanu sai teist kaks juurde.
Aga kes oli saanud ühe, läks ja kaevas maasse augu ning peitis ära oma isanda raha.
Pika aja pärast tuli nende sulaste isand koju ja nõudis neilt aru.
Siis astus ta ette see, kes oli saanud viis talenti, lisas sellele teist viis talenti ja ütles: „Isand, sa andsid mulle viis talenti, ennäe, ma olen saanud teist viis talenti!”
Ta isand lausus talle: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!”
Ka kaks talenti saanu ütles ta ette astudes: „Isand, sa andsid mulle kaks talenti, ennäe, ma olen saanud teist kaks talenti!”
Ta isand lausus talle: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!”
Siis astus tema ette ka see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: „Isand, ma tean, et sa oled vali mees, sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud.
Ja ma kartsin, läksin ära ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!”
Tema isand aga vastas talle: „Sa halb ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud.
Siis sa oleksid pidanud mu raha andma pankurite kätte, ja tulles ma oleksin saanud oma osa kätte vahekasuga.
Võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti!
Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on.
Ja kõlbmatu sulane heitke välja kaugele pimedusse, seal on ulgumine ja hammaste kiristamine!”
Jaakobuse 2 Mu vennad, mis on sellest kasu, kui keegi ütleb: „Mul on usk!”, aga tegusid tal ei ole? Kas see usk suudab teda päästa?
Kui mõni vend või õde oleks alasti ja neil oleks puudu igapäevasest toidusest
ning keegi teist ütleks neile: „Minge rahuga! Soojendage end ja sööge kõhud täis!”, aga te ei annaks neile ihu jaoks hädavajalikku - mis oleks sellest kasu?
Nõnda on ka usuga: kui sel ei ole tegusid, siis on see iseenesest surnud.
Aga mõni võib öelda: „Sinul on usk, aga minul on teod.” Näita mulle oma usku lahus tegudest ja mina näitan sulle usku oma tegudega.
Sina usud, et Jumal on üksainus. Seda sa teed hästi, ka kurjad vaimud usuvad seda ja värisevad hirmust.
Kas sa suudad mõista, sa tühine inimene, et usk on ilma tegudeta surnud?
Eks Aabraham, meie isa, mõistetud õigeks tegude järgi, kui ta oma poja Iisaki viis ohvrialtarile?
Sa näed, et usk käis ta tegudega kaasas ja sai täiuslikuks tegude kaudu.
Nii läks täide kirjasõna, mis ütleb: „Aabraham uskus Jumalat ja see arvati talle õiguseks ning teda hüüti Jumala sõbraks.”
Näete siis, et inimene mõistetakse õigeks tegude järgi ja mitte ainult usust.
Ja eks nõndasamuti mõistetud ka hoor Raahab õigeks tegude järgi, kui ta andis maakuulajaile peavarju ja saatis nad siis ära teist teed mööda?
Sest nii nagu ihu ilma vaimuta on surnud, nõnda on surnud ka usk ilma tegudeta.