Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 78 Kõigest sellest hoolimata tegid nad ikka pattu ega uskunud tema imedesse.Siis ta lõpetas nende päevad tuulepuhangus ja nende aastad äkilises hukkumises.
Kui ta neid tappis, nõudsid nad teda ning pöördusid ja otsisid Jumalat
ja tuletasid meelde, et Jumal on nende kalju, ja et Jumal, Kõigekõrgem, on nende lunastaja.
Kuid nad petsid teda oma suuga ja valetasid temale oma keelega.
Sest nende süda ei olnud kindlasti tema küljes, ja nad ei olnud ustavad tema lepingu pidamises.
Aga tema on armuline: ta lepitab pahateod ega tule hävitama, vaid võtab sagedasti tagasi oma viha ega lase kogu oma vihaleeki tõusta.
Talle tuli meelde, et nad on liha, tuuleõhk, mis läheb ära ega tule tagasi.
Kui mitu korda nad tõrkusid tema vastu kõrbes ja tegid temale meelehaiget tühjal maal.
Ja nad kiusasid ikka jälle Jumalat ja pahandasid Iisraeli Püha.
Nad ei meenutanud enam tema kätt ega seda päeva, mil ta nad lahti ostis rõhujate käest,
kui ta tegi tunnustähti Egiptuses ja oma imetähti Soani väljal,
kui ta muutis vereks nende jõed, nii et nad ei saanud oma veeojadest juua.
Ta läkitas nende sekka parme, kes neid sõid, ja konni, kes neile kahju tegid.
Ta andis nende vilja mardikaile ja nende rühkimise rohutirtsudele.
Ta lõi rahega maha nende viinapuud ja jääsajuga nende metsviigipuud.
Ta andis nende veised rahe kätte ja nende kariloomad välkude kätte.
Ta läkitas nende peale oma hirmsa viha, raevu ja meelepaha, kitsikuse ja kurjade inglite parve.
Ta sillutas tee oma vihale ega säästnud nende hingi surmast, vaid andis nende elu katku kätte.
Ta lõi maha kõik esmasündinud pojad Egiptuses, mehejõu esmikud Haami telkides.
Aga oma rahva ta saatis teele nagu lambad ja juhtis neid nagu karja kõrbes;
ja ta juhatas neid nõnda, et nad olid julged ega olnud hirmunud; aga nende vaenlased kattis meri.
Ja ta viis nad oma pühale maale, sinna mäele, mille ta parem käsi oli omandanud;
ja ta kihutas ära rahvad nende eest ning jagas nende maa liisuga pärisosadeks; ja ta pani nende telkidesse elama Iisraeli suguharud.
Matteuse 25 Ja kuningas vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.”
Markuse 3 Siis tulid Jeesuse ema ja ta vennad, ja väljas seistes lasksid nad teda kutsuda.
Ja rahvahulk istus Jeesuse ümber, kui talle öeldi: „Vaata, su ema ja su vennad ja su õed otsivad sind väljas.”
Ent Jeesus vastas neile: „Kes on mu ema ja vennad?”
Ja silmitsedes neid, kes istusid ringis ta ümber, ütles ta: „Ennäe, mu ema ja mu vennad!
Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema.”
Luuka 10 Ja vaata, üks seadusetundja tõusis püsti Jeesust kiusama ja küsis: „Õpetaja, mis ma pean tegema, et pärida igavest elu?”
Aga Jeesus ütles talle: „Mis Seaduses on kirjutatud? Kuidas sa loed?”
Tema vastas: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!”
Siis Jeesus ütles talle: „Sa oled õigesti vastanud, tee nii, ja sa elad!”
Tema aga, tahtes iseennast õigustada, küsis Jeesuselt: „Ja kes siis on mu ligimene?”
Jeesus ütles kõnelust jätkates: „Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte. Kui need olid ta riided röövinud ja talle hoope andnud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha.
Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed, ja kui ta teda nägi, läks ta kaarega mööda.
Nõndasamuti ka leviit, kui ta sattus sinna paika ja teda nägi, läks ringiga mööda.
Aga sama teed tuli üks samaarlane. Kui ta jõudis temani ja teda nägi, hakkas tal hale
ja ta astus ligi, sidus mehe haavad, valas nende peale õli ja veini, tõstis ta oma muula selga, viis öömajale ning kandis hoolt tema eest.
Ja järgmisel hommikul võttis ta välja kaks teenarit, andis need peremehele ja ütles: „Kanna tema eest hoolt, ja kui sa midagi veel lisaks peaksid kulutama, selle maksan mina sulle tagasi tulles.”
Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene inimesele, kes oli sattunud teeröövlite kätte?”
Seadusetundja ütles: „See, kes tema peale halastas.” Jeesus ütles talle: „Siis mine ja tee sina nõndasamuti!”
1. Johannese 4 Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat.
Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus.
Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime.
Selles on armastus - ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest.
Mu armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka meie kohustatud armastama üksteist.
Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks.