Eestikeelne Piibel 1997
3. Moosese 23 Ja sellesama kuu viieteistkümnendal päeval on Issanda auks hapnemata leibade püha; seitse päeva sööge hapnemata leiba!Esimesel päeval olgu teil püha kokkutulek; ühtegi argipäevatööd ärge tehke!
Seitse päeva ohverdage Issandale tuleohvreid; seitsmendal päeval on püha kokkutulek, ühtegi argipäevatööd ärge tehke!”
Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
„Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui te tulete maale, mille mina teile annan, ja lõikate selle vilja, siis viige oma lõikusest uudsevihk preestrile!
Tema kõigutagu seda vihku Issanda ees, et te saaksite meelepäraseks; preester kõigutagu seda hingamispäevale järgneval päeval!
Ja päeval, mil te vihku kõigutate, ohverdage Issandale põletusohvriks üks veatu aastane oinastall
ja selle juurde kuuluv roaohver - kaks kannu õliga segatud peent jahu Issandale healõhnaliseks tuleohvriks, ja selle juurde kuuluv joogiohver - kolm kortlit veini.
Aga enne seda päeva, mil te viite ohvrianni oma Jumalale, te ei tohi süüa uudseleiba ega kuivatatud ja toorest vilja. See olgu teie sugupõlvedele igaveseks seaduseks kõigis teie asupaigus!
Siis lugege endile hingamispäevale järgnevast päevast, päevast, mil te tõite kõigutusvihu, seitse täis nädalat -
kuni seitsmendale hingamispäevale järgneva päevani lugege viiskümmend päeva -, siis tooge Issandale uus roaohver!
Paigust, kus te elate, tooge kaks kõigutusohvri leiba; need olgu hapnenult küpsetatud kahest kannust peenest jahust uudseanniks Issandale!
Ja koos leivaga ohverdage seitse veatut, aastast oinastalle, üks noor härjavärss ja kaks jäära: need olgu koos oma roaohvriga ja joogiohvritega põletusohvriteks Issandale, healõhnaliseks tuleohvriks Issandale!
Ja ohverdage üks noor sikk patuohvriks ja kaks aastast oinastalle tänuohvriks!
Preester kõigutagu neid kahte oinastalle koos uudseleivaga kõigutusohvrina Issanda ees: need olgu Issandale pühitsetud preestri jaoks!
Ja kuulutage endile samaks päevaks püha kokkutulek; ärge tehke siis ühtegi argipäevatööd! See olgu igaveseks seaduseks teie sugupõlvedele, kus te iganes asute!
Ja kui te lõikate oma maa vilja, siis ära lõika oma põlluääri sootuks ja ära nopi üles, mida su lõikuse järelt saaks noppida! Jäta see kehvale ja võõrale! Mina olen Issand, teie Jumal!”
Psalm 23 Taaveti laul. Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.
Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind;
tema kosutab mu hinge. Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast.
Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind.
Sa katad mu ette laua mu vastaste silma all; sa võiad mu pead õliga, mu karikas on pilgeni täis.
Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad ja ma jään Issanda kotta eluajaks.
Matteuse 22 Ja Jeesus hakkas taas neile mõistu kõnelema:
„Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad.
Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulmapeole paluma, aga need ei tahtnud tulla.
Taas ta läkitas teisi sulaseid: „Öelge kutsutuile: Vaata, mu söömaaeg on valmis, mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma!”
Aga kutsutud ei hoolinud sellest ja läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale,
mõned aga võtsid sulased kinni, teotasid neid ja tapsid nad ära.
Kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna.
Siis ta ütles oma sulastele: „Pulmad on küll valmis, aga kutsutud ei olnud seda väärt.
Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!”
Ja sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda leidsid, nii halbu kui häid, ning pulmakoda sai täis pidulisi.
Aga kui kuningas astus sisse pidulisi vaatama, nägi ta seal inimest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas.
Ja ta ütles talle: „Sõber, kuidas sina oled tulnud siia ilma pulmarõivata?” Aga see ei saanud sõnagi suust.
Siis kuningas ütles teenijatele: „Siduge tema jalad ja käed ning visake ta välja pimedusse!” Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.
Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud.”
Filipi 4 Oskan elada kehvalt ja oskan elada ka jõukalt, olen kõigega ja kõigi oludega tuttav: nii kõhtu täis sööma kui nälgima, elama nii jõukuses kui puuduses.
Ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks.
Ometi, te tegite hästi, et võtsite osa minu kitsikusest.
Teie, filiplased, ju teate, et evangeeliumi kuulutamise alguses, kui ma Makedooniast lahkusin, ei olnud ükski kogudus peale teie andmise ja võtmise arvestamisel minuga osaduses,
sest teie saatsite minu vajadusteks abi ka Tessaloonikasse rohkem kui ühe korra.
See pole nii, et ma otsin andi, vaid ma otsin vilja, mis kasvatab teiepoolset arvet.
Mul on nüüd kõike ja küllaga! Mu käed said täis, kui ma Epafroditoselt võtsin vastu teiepoolse anni hea lõhnana, soodsa ohvrina, mis on Jumalale meelepärane.
Küll mu Jumal täidab kõik teie vajadused oma rikkust mööda kirkusega Kristuses Jeesuses.
Aga Jumalale ja meie Isale olgu kirkus igavesest ajast igavesti! Aamen.