Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 22 Laulujuhatajale: viisil „Koiduaegne emahirv”; Taaveti laul.Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid? Kaugel mu päästest on mu oigamissõnad.
Mu Jumal, päeval ma hüüan, aga sa ei vasta, ja ööselgi, kuid ei leia enesele rahu.
Ja ometi oled sina püha, kelle trooniks on Iisraeli kiituslaulud.
Sinu peale lootsid meie esiisad, lootsid, ja sina päästsid nad;
nad kisendasid sinu poole ja pääsesid, nad lootsid sinu peale ega jäänud häbisse.
Aga mina olen ussike ja mitte mees, inimeste teotada ja halb rahva meelest.
Kõik, kes mind näevad, irvitavad mu üle; nad ajavad suu ammuli, vangutavad pead:
„Ta on kõik veeretanud Issanda peale; see päästku ta, kiskugu ta välja hädast, sest tal on ju temast hea meel.”
Jesaja 50 Issand Jumal on mulle andnud õpetatud keele, et ma oskaksin vastata väsinule, virgutada teda sõnaga. Ta äratab igal hommikul, ta äratab mu kõrva, et ma kuuleksin õpilaste kombel.
Issand Jumal avas mu kõrva ja ma ei ole vastu pannud, ma ei ole taganenud.
Ma andsin oma selja peksjaile ja põsed neile, kes katkusid karvu, ma ei peitnud oma palet teotuse ja sülje eest.
Issand Jumal aitab mind: seepärast ma ei jäänud häbisse, seepärast ma muutsin oma näo otsekui ränikiviks, sest ma teadsin, et ma ei jää häbisse,
Markuse 15 Ja kohe varahommikul, kui ülempreestrid koos vanemate ja kirjatundjatega ning terve Suurkohus olid langetanud otsuse, viisid nad Jeesuse aheldatult ära ning andsid Pilaatuse kätte.
Ja Pilaatus küsis temalt: „Kas sina oled juutide kuningas?!” Jeesus aga kostis talle: „Need on sinu sõnad.”
Ja ülempreestrid kaebasid palju ta peale.
Aga Pilaatus küsis temalt taas: „Kas sa midagi ei vasta? Vaata, kui palju nad su peale kaebavad!”
Aga Jeesus ei vastanud enam midagi, nii et Pilaatus pani imeks.
Aga pühade eel tavatses maavalitseja vabaks lasta ühe vangi, keda nad palusid.
Koos mässumeestega, kes olid mässu ajal mõrva toime pannud, oli aheldatud üks Barabase-nimeline mees.
Ja üles tulnud rahvahulk hakkas paluma, et ta teeks neile nagu tal tavaks.
Pilaatus aga küsis neilt: „Kas te tahate, et ma lasen teile vabaks juutide kuninga?”
Ta ju mõistis, et ülempreestrid olid kadedusest Jeesuse tema kätte andnud.
Aga ülempreestrid ässitasid rahvahulka nõudma, et ta pigem laseks neile vabaks Barabase.
Pilaatus aga küsis neilt veel kord: „Mis ma siis pean tegema temaga, keda te nimetate juutide kuningaks?”
Nemad aga karjusid taas: „Löö ta risti!”
Pilaatus ütles neile: „Kuidas nii, mis halba ta siis on teinud?” Ent nemad karjusid üha valjemini: „Löö ta risti!”
Aga Pilaatus, tahtes rahvahulga meele järgi olla, laskis neile vabaks Barabase, ent Jeesust laskis piitsutada ja andis ta risti lüüa.
Aga sõdurid viisid Jeesuse siseõue - see tähendab kohtukotta - ja kutsusid kokku terve väesalga.
Ja nad rõivastasid ta purpurmantlisse ja panid talle pähe pärja, mille nad olid pununud kibuvitstest,
ning hakkasid teda teretama: „Tervist, juutide kuningas!”
Ja nad lõid talle pillirooga pähe ja sülitasid ta peale ning kummardasid teda nõtkutatud põlvedega.
Ja kui nad olid teda küllalt teotanud, tõmbasid nad talt purpurmantli seljast ja riietasid Jeesuse ta oma rõivastesse.Ja nad viisid Jeesuse välja, et teda risti lüüa.
Ja nad sundisid üht möödujat, maalt linna tulevat Küreene Siimonat, Aleksandrose ja Ruufuse isa, kandma tema risti.
Ja nad viisid Jeesuse Kolgata-nimelisse paika - see on tõlgitult Pealuu paik.
Ja talle pakuti mürriveini, aga tema ei võtnud vastu.
Ja nad lõid ta risti ja jagasid ta rõivad omavahel, heites liisku nende üle, kes mida saab.
Aga kell oli üheksa, kui nad ta risti lõid.
Ja tema süütahvlile oli kirjutatud: Juutide kuningas.
Ja koos temaga lõid nad risti kaks teeröövlit, ühe ta paremale ja teise vasemale käele.
[Siis läks täide kiri, mis ütleb: „Ta on ülekohtuste sekka arvatud.”]
Ja möödujad parastasid teda pead vangutades ja üteldes: „Nõndaks, templi lammutaja ja kolme päevaga ehitaja!
Päästa iseennast ja astu ristilt alla!”
Nõndasamuti teotasid teda ka ülempreestrid koos kirjatundjatega, üteldes: „Teisi on ta päästnud, iseennast ei suuda päästa!
Messias, Iisraeli kuningas, astugu nüüd ristilt alla, et me näeksime ja usuksime!” Ka need, kes temaga koos olid risti löödud, teotasid teda.
Ja kui keskpäev kätte jõudis, tuli pimedus üle kogu maa kuni kella kolmeni pärast lõunat.
Ja kella kolme ajal kisendas Jeesus valju häälega: „Eloii, Eloii, lemaa sabahtani?” - see on tõlgitult: „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?”
Ja mõned juuresseisjaist sõnasid seda kuuldes: „Ennäe, ta hüüab Eelijat appi!”
Aga keegi jooksis, kastis käsna äädikasse ja, pistnud selle pilliroo otsa, pakkus talle juua, üteldes: „Noh, olgu, eks me näe, kas Eelija tuleb teda maha võtma!”
Aga Jeesus kisendas valju häälega ja heitis hinge.
Ja templi vahevaip kärises ülalt alla kaheks.
Aga Jeesuse vastas seisev sadakonnaülem, nähes teda nõnda hinge heitvat, ütles: „See inimene oli tõesti Jumala Poeg!”
Filipi 2 Mõtelge iseenestes sedasama, mida Kristuses Jeesuses:
kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne,
vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena.
Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani.
Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime,
et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all,
ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand - Jumala Isa kirkuseks.