Eestikeelne Piibel 1997
Markuse 13 Kuid neil päevil pärast seda ahistust pimeneb päike ja kuu ei anna oma kumaning tähed on taevast kukkumas ja taeva vägesid kõigutatakse.
Ja siis nähakse Inimese Poega tulevat pilvedes suure väe ja kirkusega.
Ja siis ta läkitab inglid ja kogub kokku oma valitud neljast tuulest, maa äärest taeva ääreni.
Ent viigipuust õppige võrdumit: kui selle okstele tärkavad noored võrsed ja ajavad lehti, siis te tunnete ära, et suvi on lähedal -
nõnda ka teie, kui te näete seda kõike sündivat, tundke ära, et tema on lähedal, ukse taga.
Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, enne kui kõik see on sündinud.
Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi!
Seda päeva või tundi ei tea aga keegi, ei inglidki taevas ega Poeg, ainult Isa üksi.