Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing Mi 7:14–15,18–20;Ps 103:1–4,9–12;Lk 15:1–3,11–32;
(38 vastet, leht 1 2-st)
Psalm 103Taaveti laul. Kiida, mu hing, Issandat, ja kõik, mis mu sees on, tema püha nime! 
Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu! 
Tema annab andeks kõik su ülekohtu, tema parandab kõik su tõved. 
Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga. 
Tema ei riidle lõpmata ega pea igavesti viha. 
Tema ei tee meile meie pattu mööda ega tasu meile kätte meie pahategusid mööda. 
Sest otsekui taevas on maast kõrgel, nõnda on tema heldus võimas nende vastu, kes teda kardavad. 
Nii kaugel kui ida on läänest, nii kaugele viib ta meist meie üleastumised. 
Miika 7 Karjata kepiga oma rahvast, oma pärisosa lambaid, kes elavad omapäi metsas keset viljakat maad! Käigu nad karjas Baasanis ja Gileadis nagu muistseil päevil! 
Otsekui sinu Egiptusemaalt lahkumise päevil näitan ma neile imetegusid. 
Kes on Jumal nagu sina, kes annab andeks süü ja läheb mööda oma pärisosa jäägi üleastumisest, kes ei pea viha mitte igavesti, vaid osutab armu, 
kes halastab jälle meie peale, tallab maha meie süüteod? Sina heidad kõik meie patud mere sügavustesse. 
Sina osutad Jaakobile truudust, Aabrahamile armu, nõnda nagu sa meie vanemaile oled vandega tõotanud muistseil päevil.” 
Luuka 15Aga kõik tölnerid ja patused lähenesid Jeesusele teda kuulama. 
Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid, öeldes: „Tema võtab vastu patuseid ja sööb koos nendega!” 
Siis ta rääkis neile selle tähendamissõna: 
Jeesus ütles: „Ühel inimesel oli kaks poega. 
Ja noorem neist ütles isale: „Isa, anna mulle kätte see osa varandusest, mis saab minule!” Ja isa jagaski varanduse nende vahel. 
Ja juba mõne päeva pärast kogus noorem poeg kõik kokku ning reisis kaugele maale, ja seal pillas ta ära oma vara, elades ohjeldamatult. 
Aga kui ta oli kõik ära kulutanud, tuli sellele maale kange nälg, ja puudus hakkas temalegi kätte tulema. 
Ja ta läks ja poetas enda ühe sealtmaa kodaniku juurde ning see saatis ta oma väljadele sigu hoidma. 
Ja ta püüdis oma kõhtu täita kõtradest, mida sead sõid, ja ükski ei andnud talle. 
Aga kui ta mõttesse jäi, siis ta ütles: „Kui palju palgalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt, aga mina suren siin nälga! 
Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle: „Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees, 
ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks hüütaks! Pea mind nagu üht oma palgalistest!””