Eestikeelne Piibel 1997
5. Moosese 26 Ja preester võtku su käest korv ning pangu see maha Issanda, su Jumala altari ette!Ja sina tunnista ning ütle Issanda, oma Jumala ees: „Mu isa oli rändav aramealane, kes läks alla Egiptusesse ja elas seal võõrana väheste inimestega. Aga ta sai seal suureks, vägevaks ja arvurikkaks rahvaks.
Egiptlased aga kohtlesid meid kurjasti ja rõhusid meid ning panid meile peale raske orjuse.
Siis me kisendasime Issanda, oma vanemate Jumala poole, ja Issand kuulis meie häält ning nägi meie viletsust, meie vaeva ja meie häda.
Ja Issand viis meid Egiptusest välja vägeva käega ja väljasirutatud käsivarrega suure hirmu saatel, tunnustähtedega ja imetegudega.
Ja ta tõi meid siia paika ning andis meile selle maa, maa, mis piima ja mett voolab.
Ja nüüd, vaata, ma toon selle maa uudsevilja, mille sina, Issand, mulle oled andnud.” Ja aseta see Issanda, oma Jumala ette ning kummarda Issanda, oma Jumala ees,
Psalm 91 Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib,
see ütleb Issandale: „Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!”
Sest tema kisub su välja linnupüüdja paelust, hukkava katku käest.
Oma tiivasulgedega kaitseb ta sind ja tema tiibade all sa leiad varju; tema tõde on kilp ja kaitsevall.
Ei sa siis karda öö hirmu ega noolt, mis päeval lendab,
ei katku, mis rändab pilkases pimedas, ega tõbe, mis laastab lõunaajal.
Langegu tuhat su kõrvalt ja kümme tuhat su paremalt poolt, sinu külge see ei puutu.
Aga sa vaatad oma silmaga ja näed, kuidas kätte makstakse õelatele.
Sest sina, Issand, oled mu varjupaik! Kõigekõrgema oled sina, mu hing, võtnud oma eluasemeks.
Ei taba õnnetus sind ega lähene häda su telgile.
Sest tema annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel.
Kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi.
Sa astud üle lõvide ja rästikute, noored lõvid ja lohed sa lömastad.
„Et ta minusse on kiindunud, siis ma päästan tema; ma ülendan tema, sest ta tunneb minu nime.
Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale; mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses, ma vabastan tema ning teen ta auliseks.
Pika eaga ma täidan tema ja annan temale näha oma päästet.”
Luuka 4 Jeesus aga, täis Püha Vaimu, tuli tagasi Jordani äärest, ja aeti Vaimu läbi kõrbe,
kus ta oli nelikümmend päeva kuradi kiusata. Ja ta ei söönud midagi neil päevil. Ja kui need täis said, tuli talle nälg.
Aga kurat ütles talle: „Kui sa oled Jumala Poeg, siis ütle sellele kivile, et see saaks leivaks!”
Ja Jeesus vastas talle: „Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast.”
Ja kurat viis tema kõrgele, et näidata talle ühe hetkega kõiki maailma kuningriike.
Ja kurat ütles talle: „Ma tahan anda sulle meelevalla kõigi nende üle ja nende hiilguse, sest see on minu kätte antud ja mina võin selle anda, kellele ma iganes tahan.
Kui sa nüüd kummardad minu ette, siis on kõik sinu päralt.”
Ja Jeesus vastas talle: „Kirjutatud on: Kummarda Issandat, oma Jumalat, ja teeni ainult teda!”
Siis ta viis Jeesuse Jeruusalemma ja pani seisma pühakoja harjale ning ütles talle: „Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast siit alla,
sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid, et nad sind hoiaksid,
ja et nad kannaksid sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei lööks.”
Ja Jeesus vastas talle: „On öeldud: Sina ei tohi kiusata Issandat, oma Jumalat!”
Ja kui kurat kogu kiusamise oli lõpetanud, jättis ta Jeesuse mõneks ajaks rahule.
Rooma 10 Kuid mida see siis ütleb? „Sõna on su lähedal, sinu suus ja su südames.” See on ususõna, mida me kuulutame.
Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse,
sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse päästeks.
Sest Pühakiri ütleb: „Ükski, kes usub temasse, ei jää häbisse.”
Ei ole ju erinevust juudi ja kreeklase vahel, sest seesama Issand on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes teda appi hüüavad.
Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.