Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 105 Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!Laulge temale, mängige temale, kõnelge kõigist tema imedest!
Kiidelge tema pühast nimest, rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat!
Nõudke Issandat ja tema võimsust, otsige alati tema palet!
Meenutage tema tehtud imetegusid, tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid,
te Aabrahami, tema sulase sugu, te Jaakobi, tema valitu lapsed!
Tema, Issand, on meie Jumal, tema kohtuotsused on igal pool maailmas.
Ta peab igavesti meeles oma lepingut, sõna, mille ta on andnud tuhandele põlvele,
lepingut, mille ta on sõlminud Aabrahamiga, ja oma vannet Iisakile.
Ta seadis selle Jaakobile määruseks, Iisraelile igaveseks lepinguks.
Ta ütles: „Sinule ma annan Kaananimaa, see on teie pärisosa!”,
kui neid oli väike hulgake ja nad olid seal ainult pisut aega ning võõrastena elanud.
Ja nad rändasid rahva juurest rahva juurde, ühest riigist teise rahva juurde.
Tema ei lasknud ühtegi inimest neile liiga teha ja ta nuhtles nende pärast kuningaid:
„Minu võituid ärge puudutage ja ärge tehke kurja minu prohvetitele!”
Ja ta kutsus nälja maa peale, lõpetas kõik leivajätku.
Ta läkitas nende eele mehe: Joosep müüdi orjaks.
Tema jalgu vaevati pakus, ta kaelgi pandi raudu,
kuni Issanda sõna läks täide, tema kõne tegi ta puhtaks.
Siis kuningas läkitas ja päästis ta lahti, rahvaste valitseja laskis ta valla.
Ta pani tema isandaks oma koja üle ja kogu oma omandi valitsejaks,
nõnda et ta oma tahtmist mööda võis sundida tema vürste ja õpetada tarkust tema vanemaile.
Nõnda tuli Iisrael Egiptusesse ja Jaakob elas võõrana Haami maal.
Luuka 10 Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu, kes aga minu kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale mu Läkitaja.”
Luuka 16 Oli üks rikas inimene ja tal oli kombeks rõivastuda purpurisse ja peenlinasesse, pidutsedes päevast päeva rõõmsasti.
Aga üks vaene, Laatsarus nimi, oli maas tema värava ees, täis paiseid,
ja püüdis oma kõhtu täita leivaraasukestega, mis rikka laualt kukkusid. Kuid koeradki tulid ja lakkusid tema paiseid.
Siis sündis, et vaene suri, ja inglid kandsid ta Aabrahami sülle. Aga ka rikas suri ja maeti maha.
Ja põrgus piineldes tõstis ta oma silmad üles ja nägi Aabrahami kaugelt ja Laatsarust tema süles.
Ja ta hüüdis: „Isa Aabraham, halasta minu peale ja saada Laatsarus, et ta kastaks oma sõrmeotsa vette ja jahutaks mu keelt, sest ma tunnen suurt valu selles leegis!”
Aga Aabraham ütles: „Laps, tuleta meelde, et sa oled oma hea põlve elus kätte saanud, ja nõndasamuti Laatsarus halva. Nüüd lohutatakse teda siin, sina aga tunned valu.
Ja pealegi on meie ja teie vahele seatud suur kuristik, et need, kes tahavad siit teie juurde minna, ei saa, ega tulda ka sealt meie juurde.”
Aga tema ütles: „Ma palun siis sind, isa, et sa saadaksid Laatsaruse mu isakotta,
sest mul on viis venda, et ta hoiataks neid, et nemadki ei satuks siia piinapaika!”
Kuid Aabraham ütles: „Neil on Mooses ja Prohvetid, kuulaku nad neid!”
Ent tema ütles: „Ei sugugi, isa Aabraham, vaid kui keegi surnuist nende juurde läheks, siis nad parandaksid meelt!”
Aabraham aga ütles talle: „Kui nad ei kuula Moosest ja Prohveteid, ei neid veena siis ka see, kui keegi surnuist üles tõuseks!””
Johannese 5 Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu - ja just need on, mis tunnistavad minust.
Aga te ei taha tulla minu juurde, et saada elu.
Mina ei vaja austust inimestelt,
kuid ma tunnen teid: teie sees ei ole armastust Jumala vastu.
Mina olen tulnud oma Isa nimel, ja ometi ei võta te mind vastu. Kui mõni teine tuleb iseenese nimel, siis tolle te võtate vastu.
Kuidas te võite uskuda, kui te ootate austust üksteiselt ega otsi seda austust, mis tuleb üksnes Jumalalt?
Ometi ärge arvake, et mina hakkan teid Isa ees süüdistama. See, kes teid süüdistab, on hoopis Mooses, kelle peale te oma lootuse olete pannud,
sest kui te usuksite Moosest, siis te usuksite ka mind, sest tema on kirjutanud minust.
Aga kui te isegi tema kirju ei usu, kuidas te siis saate uskuda minu sõnu?”
1. Johannese 4 Sellest me tunneme, et me püsime temas ja tema meis, et ta on andnud meile osa oma Vaimust.
Ja me oleme näinud ja tunnistame, et Isa on läkitanud Poja maailma Päästjaks.
Kes iganes tunnistab, et Jeesus on Jumala Poeg, selles püsib Jumal ning tema püsib Jumalas.
Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas.
Selles on Jumala armastus saanud meie juures täiuslikuks, et meil oleks julgust kohtupäeval; sest nii nagu on tema, oleme meiegi selles maailmas.
Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses.
Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud.
Kui keegi ütleb: „Mina armastan Jumalat”, ja vihkab oma venda, siis ta on valelik, sest kes ei armasta oma venda, keda ta näeb, ei suuda armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud.
Ja see käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda!