58Õige ja vale jumalateenistusHüüa täiest kõrist, ära peatu,
tõsta häält otsekui pasun!
Tee teatavaks mu rahvale nende üleastumine
ja Jaakobi soole nende patud!
Päevast päeva nad küll otsivad mind
ja tahavad teada mu teid,
nagu oleks see rahvas, kes on õiglane
ega hülga oma Jumala õigust.
Nad nõuavad minult õiglasi otsuseid,
igatsevad Jumala ligiolekut:
„Miks me paastume,
kui sa seda ei näe,
alandame oma hinge,
kui sa seda ei märka?”
Vaata, oma paastupäeval
te teete, mis teile meeldib,
ja pigistate kõiki oma võlgnikke.
Vaata, te paastute riiuks ja tüliks
ja et lüüa õela rusikaga.
Praegu te küll ei paastu selleks,
et teha oma häält kuuldavaks ülal.
Kas niisugune on see paast, mis mulle meeldib,
päev, mil inimene alandab oma hinge,
et ta painutab oma pead nagu kõrkjas
ja teeb enesele aseme kotiriidest ning tuhast?
Kas sa seda nimetad paastuks
ja Issandale meelepäraseks päevaks?
Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune:
päästa valla ülekohtused ahelad,
teha lahti ikke rihmad,
lasta vabaks rõhutud
ja purustada kõik ikked?
Eks see ole murda oma leiba näljasele
ja viia oma kotta viletsad kodutud,
kui sa näed alastiolijat ja riietad teda
ega hoidu oma ligimesest?
Siis ilmub su valgus otsekui koit
ja su paranemine edeneb jõudsasti.
Sinu õigus käib su ees,
Issanda auhiilgus järgneb sulle.
Siis sa hüüad ja Issand vastab,
kisendad appi ja tema ütleb:
„Vaata, siin ma olen!”
Kui sa oma keskelt eemaldad ikke,
sõrmega näitamise ja nurjatu kõne,
kui sa pakud näljasele sedasama,
mida sa ka ise himustad,
ja toidad alandatud hinge,
siis koidab sulle pimeduses valgus
ja su pilkane pimedus on otsekui keskpäev.
Ja Issand juhatab sind alati
ning toidab su hinge põuasel maal;
ta teeb tugevaks su luud-liikmed
ja sa oled otsekui kastetud rohuaed,
veelätte sarnane, mille vesi
ei valmista iial pettumust.
Ja su omad ehitavad üles muistsed varemed,
sa taastad endiste põlvede alusmüürid;
sind nimetatakse „lõhutud müüride parandajaks”,
„teeradade käidavaks tegijaks”.
Kui sa hingamispäeval seisatad
ega tee mu pühal päeval, mis sulle meeldib,
kui sa nimetad hingamispäeva rõõmuks
ja Issanda püha päeva austusväärseks
ning austad seda ega tee, mis sulle meeldib,
ei otsi omakasu ega kõnele tühje sõnu,
siis sa tunned rõõmu Issandast:
mina viin sind üle maa kõrgendike
ja toidan sind su isa Jaakobi pärandiga.
Jah, Issanda suu on rääkinud.
tõsta häält otsekui pasun!
Tee teatavaks mu rahvale nende üleastumine
ja Jaakobi soole nende patud!
Päevast päeva nad küll otsivad mind
ja tahavad teada mu teid,
nagu oleks see rahvas, kes on õiglane
ega hülga oma Jumala õigust.
Nad nõuavad minult õiglasi otsuseid,
igatsevad Jumala ligiolekut:
„Miks me paastume,
kui sa seda ei näe,
alandame oma hinge,
kui sa seda ei märka?”
Vaata, oma paastupäeval
te teete, mis teile meeldib,
ja pigistate kõiki oma võlgnikke.
Vaata, te paastute riiuks ja tüliks
ja et lüüa õela rusikaga.
Praegu te küll ei paastu selleks,
et teha oma häält kuuldavaks ülal.
Kas niisugune on see paast, mis mulle meeldib,
päev, mil inimene alandab oma hinge,
et ta painutab oma pead nagu kõrkjas
ja teeb enesele aseme kotiriidest ning tuhast?
Kas sa seda nimetad paastuks
ja Issandale meelepäraseks päevaks?
Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune:
päästa valla ülekohtused ahelad,
teha lahti ikke rihmad,
lasta vabaks rõhutud
ja purustada kõik ikked?
Eks see ole murda oma leiba näljasele
ja viia oma kotta viletsad kodutud,
kui sa näed alastiolijat ja riietad teda
ega hoidu oma ligimesest?
Siis ilmub su valgus otsekui koit
ja su paranemine edeneb jõudsasti.
Sinu õigus käib su ees,
Issanda auhiilgus järgneb sulle.
Siis sa hüüad ja Issand vastab,
kisendad appi ja tema ütleb:
„Vaata, siin ma olen!”
Kui sa oma keskelt eemaldad ikke,
sõrmega näitamise ja nurjatu kõne,
kui sa pakud näljasele sedasama,
mida sa ka ise himustad,
ja toidad alandatud hinge,
siis koidab sulle pimeduses valgus
ja su pilkane pimedus on otsekui keskpäev.
Ja Issand juhatab sind alati
ning toidab su hinge põuasel maal;
ta teeb tugevaks su luud-liikmed
ja sa oled otsekui kastetud rohuaed,
veelätte sarnane, mille vesi
ei valmista iial pettumust.
Ja su omad ehitavad üles muistsed varemed,
sa taastad endiste põlvede alusmüürid;
sind nimetatakse „lõhutud müüride parandajaks”,
„teeradade käidavaks tegijaks”.
Kui sa hingamispäeval seisatad
ega tee mu pühal päeval, mis sulle meeldib,
kui sa nimetad hingamispäeva rõõmuks
ja Issanda püha päeva austusväärseks
ning austad seda ega tee, mis sulle meeldib,
ei otsi omakasu ega kõnele tühje sõnu,
siis sa tunned rõõmu Issandast:
mina viin sind üle maa kõrgendike
ja toidan sind su isa Jaakobi pärandiga.
Jah, Issanda suu on rääkinud.