Eestikeelne Piibel 1997
1. Moosese 5 See on Aadama sünniraamat. Sel päeval, mil Jumal inimese lõi, tegi ta tema Jumala sarnaseks.Ta lõi tema meheks ja naiseks, ja ta õnnistas neid ning andis neile loomisepäeval nime: inimene. + Vt 3:21 seletust.
Kui Aadam oli elanud sada kolmkümmend aastat, siis sündis temale poeg, kes oli tema sarnane, tema nägu, ja ta pani sellele nimeks Sett.
Ja Aadama elupäevi oli pärast Seti sündimist kaheksasada aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
Nõnda oli kõiki Aadama elupäevi, mis ta elas, üheksasada kolmkümmend aastat; siis ta suri.
Kui Sett oli elanud sada viis aastat, siis sündis temale Enos.
Ja Sett elas pärast Enose sündimist kaheksasada seitse aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
Nõnda oli kõiki Seti elupäevi üheksasada kaksteist aastat; siis ta suri.
Kui Enos oli elanud üheksakümmend aastat, siis sündis temale Keenan.
Ja Enos elas pärast Keenani sündimist kaheksasada viisteist aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
Nõnda oli kõiki Enose elupäevi üheksasada viis aastat; siis ta suri.
Kui Keenan oli elanud seitsekümmend aastat, siis sündis temale Mahalalel.
Ja Keenan elas pärast Mahalaleli sündimist kaheksasada nelikümmend aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
Nõnda oli kõiki Keenani elupäevi üheksasada kümme aastat; siis ta suri.
Kui Mahalalel oli elanud kuuskümmend viis aastat, siis sündis temale Jered.
Ja Mahalalel elas pärast Jeredi sündimist kaheksasada kolmkümmend aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
Nõnda oli kõiki Mahalaleli elupäevi kaheksasada üheksakümmend viis aastat; siis ta suri.
Kui Jered oli elanud sada kuuskümmend kaks aastat, siis sündis temale Eenok.
Ja Jered elas pärast Eenoki sündimist kaheksasada aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
Nõnda oli kõiki Jeredi elupäevi üheksasada kuuskümmend kaks aastat; siis ta suri.
Kui Eenok oli elanud kuuskümmend viis aastat, siis sündis temale Metuusala.
Ja Eenok kõndis pärast Metuusala sündimist koos Jumalaga kolmsada aastat, ja temale sündis poegi ja tütreid.
Nõnda oli kõiki Eenoki elupäevi kolmsada kuuskümmend viis aastat.
Eenok kõndis koos Jumalaga, ja siis ei olnud teda enam, sest Jumal võttis tema ära.
Õpetussõnad 6 siis tee ometi, mu poeg, enese päästmiseks nõnda, sest sa oled ju sattunud oma ligimese võimusesse: mine, alanda ennast ja anu oma ligimest!
Ära anna und oma silmadele ega suikumist laugudele!
Päästa end gasellina lõksu eest või otsekui lind püüdja käest!
Mine sipelga juurde, sina laisk, vaatle tema viise ja saa targaks!
Kuigi tal ei ole pealikut, ülevaatajat ega valitsejat,
valmistab ta siiski suvel oma leiva ja kogub lõikusajal oma toiduse.
Kui kaua sa, laisk, magad, millal sa ärkad unest?
Veel pisut und, pisut tukkumist, pisut pikutamist ristis kätega,
siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees.
Kõlvatu inimene, nurjatu mees, käib, vale suus,
pilgutab silmi, annab jalaga märku, viitab sõrmedega,
tal on kavalus südames, ta kavatseb kurja, ta külvab alati riidu.
Seepärast tuleb tema õnnetus äkitselt, ta murtakse silmapilkselt ja abi ei ole.
Neid kuut asja vihkab Issand, jah, seitse on tema hingele jäledad:
ülbed silmad, valelik keel, käed, mis valavad süütut verd,
süda, mis sepitseb nurjatuid kavatsusi, jalad, mis kiiresti jooksevad kurja poole,
valetunnistaja, kes väidab valet, ja see, kes külvab riidu vendade vahel.
Pea, mu poeg, oma isa käsku ja ära hülga oma ema juhatust!
Jesaja 6 Sel aastal, kui kuningas Ussija suri, nägin ma Issandat istuvat suurel ja kõrgel aujärjel, ja tema kuue palistused ulatusid templi seinast seina.
Temast kõrgemal seisid seeravid; igaühel neist oli kuus tiiba: kahega ta kattis oma palet, kahega ta kattis oma jalgu ja kahega ta lendas.
Ja need hüüdsid üksteisele ning ütlesid: „Püha, püha, püha on vägede Issand! Kogu maailm on täis tema au!”
Ja uksepiidad vabisesid hüüdjast häälest ning koda täitus suitsuga.
Ja ma ütlesin: „Häda mulle, sest ma olen kadunud! Sellepärast et ma olen roojane mees huultelt ja elan roojaste huultega rahva keskel; sellepärast et mu silmad on näinud kuningat, vägede Issandat.”
Siis lendas mu juurde üks seeravitest ja tal oli käes elav süsi, mille ta oli pihtidega altarilt võtnud.
Ja ta puudutas mu suud ning ütles: „Vaata, see puudutas sinu huuli ja su süü on lahkunud ning su patt lepitatud.”
Ja ma kuulsin Issanda häält küsivat: „Keda ma läkitan? Kes meilt läheks?” Ja ma ütlesin: „Vaata, siin ma olen, läkita mind!”
Ja tema ütles: „Mine ja ütle sellele rahvale: Kuuldes kuulete ega mõista; nähes näete ega taipa!
Tee tuimaks selle rahva süda ja tee raskeks ta kõrvad ning sule ta silmad, et ta oma silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, oma südamega ei mõistaks ja ei pöörduks ega paraneks!”
Aga mina küsisin: „Kui kauaks, Issand?” Ja tema vastas: „Kuni linnad on rüüstatud, elanikest ilma, kojad inimtühjad, põllud laastatud kõrbeks
ja Issand on saatnud inimesed kaugele ning palju sööti on jäänud keset maad.