Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 67 Laulujuhatajale: keelpillil mängida, lauluviis ja laul.Jumal olgu meile armuline ja õnnistagu meid; ta lasku oma pale paista meie peale, sela,
et maa peal tuntaks sinu teed, kõigi rahvaste seas sinu päästet!
Jumal, sinule laulgu tänu rahvad, sinule laulgu tänu kõik rahvad!
Rõõmutsegu rahvad ja hõisaku rahvahõimud, sest sina mõistad rahvale kohut õigluses ja juhatad rahvahõime maa peal! Sela.
Jumal, sinule laulgu tänu rahvad, sinule laulgu tänu kõik rahvad!
Maa on andnud oma vilja; Jumal, meie Jumal, õnnistagu meid!
Jumal õnnistagu meid ja kõik ilmamaa otsad kartku teda!
Jesaja 56 Nõnda ütleb Issand: Pange tähele õigust ja olge õiglased, sest mu pääste on ligidal ja mu õiglus ilmumas!
Ja võõrad, kes on liitunud Issandaga, teenivad teda ja armastavad Issanda nime, et saada tema sulaseiks, kõik, kes peavad hingamispäeva ega riku seda ja kes peavad kinni mu lepingust -
needki ma viin oma pühale mäele ja ma rõõmustan neid oma palvekojas, ja nende põletus- ja tapaohvrid on mu altari peal meelepärased; sest mu koda nimetatakse palvekojaks kõigile rahvastele.
Issanda, Iisraeli hajutatuid koguva Jumala ütlus: Ma kogun tema juurde veelgi, lisaks neile, kes tema juurde on kogutud.
Matteuse 21 Ja kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale ja tulid Betfage poole Õlimäele, siis läkitas Jeesus kaks jüngrit
ja ütles neile: „Minge külla, mis on teie ees, ja kohe te leiate kinniseotud emaeesli ja sälu ta juures. Päästke need valla ning tooge mulle!
Ja kui keegi teile midagi ütleb, siis vastake: „Issand vajab neid. Ta läkitab nad peatselt tagasi.”
Aga see on sündinud, et läheks täide, mida prohveti kaudu on räägitud:
„Ütelge Siioni tütrele: Ennäe, su kuningas tuleb sulle tasane, istudes emaeesli seljas ja sälu seljas, kes on koormakandja looma varss.””
Jüngrid läksid ja tegid just nõnda, nagu Jeesus neid oli käskinud:
tõid emaeesli ja sälu ning panid rõivad nende peale ja tema istus sinna.
Tohutu rahvahulk aga laotas oma rõivad tee peale, teised raiusid oksi puudelt ja laotasid tee peale.
Rahvahulgad aga, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: „Hoosanna + Sõna hoosanna (heebrea hoosianna) tähendab 'aita'. Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel! Hoosanna kõrgustes!”
Ja kui ta Jeruusalemma tuli, oli kogu linn ärevil: „Kes selline on?”
Rahvahulgad ütlesid: „Tema on see prohvet Jeesus Galilea Naatsaretist.”
Ja Jeesus tuli pühakotta ja ajas välja kõik, kes pühakojas müüsid ja ostsid, ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid.
Ja ta ütles neile: „Kirjutatud on:Minu koda hüütagu palvekojaks, aga teie teete selle röövlikoopaks!”
Pühakojas astus ta juurde pimedaid ja jalutuid ning ta tegi nad terveks.
Kui ülempreestrid ja kirjatundjad nägid imesid, mida Jeesus tegi, ning poisse, kes pühakojas hüüdsid: „Hoosanna Taaveti Pojale!”, siis nende meel läks pahaseks
ja nad ütlesid talle: „Kas sa kuuled, mida nad ütlevad?” Jeesus ütles neile: „Kuulen küll! Kas te pole kunagi lugenud: Sa oled valmistanud kiitust väetite laste ja imikute suust?”
Ja ta jättis nad sinnapaika ning läks välja Betaaniasse ja ööbis seal.
Aga varahommikul linna tagasi tulles tundis Jeesus nälga,
ja kui ta nägi ühte viigipuud tee kõrval, läks ta selle juurde, ent ei leidnud muud kui lehti. Ja ta ütles sellele: „Ei tule sinust enam iialgi vilja!” Ja viigipuu kuivas otsekohe ära.
Kui jüngrid seda nägid, ütlesid nad imestades: „Kuidas see viigipuu nii otsekohe ära kuivas?”
Aga Jeesus vastas neile: „Tõesti, ma ütlen teile, kui teil oleks usku ja te ei mõtleks kaksipidi, siis te ei teeks üksnes seda, mis juhtus viigipuule, vaid kui te sellele mäele ütleksite: „Kerki ja kukuta end merre!”, siis see sünniks.
Ja kõike, mida te iganes palves palute uskudes, seda te saate.”
Ja kui Jeesus oli pühakotta tulnud ja õpetas, astusid ülempreestrid ja rahvavanemad tema juurde ja ütlesid: „Millise meelevallaga sa seda kõike teed? Ja kes on sulle andnud selle meelevalla?”
Aga Jeesus vastas neile: „Ka mina küsin teilt ühte asja. Kui te mulle seda ütlete, siis ütlen minagi teile, millise meelevallaga mina seda kõike teen.
Kust oli Johannese ristimine: kas taevast või inimestest?” Nemad arutlesid aga endamisi: „Kui me ütleme, et taevast, siis ta ütleb meile: „Miks te siis ei uskunud teda?”
Kui me aga ütleksime, et inimestest, siis tuleks meil karta rahvahulki, sest kõikide meelest oli Johannes prohvet.”
Nii nad vastasid Jeesusele: „Meie ei tea.” Siis lausus ka tema neile: „Ega minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda kõike teen.
Aga mis teie arvate? Inimesel oli kaks poega ja ta astus esimese juurde, öeldes: „Poeg, mine täna tööle viinamäele!”
Kuid too kostis: „Ei taha!”, ent hiljem ta kahetses ja läks.
Siis astus isa teise juurde, öeldes sedasama, ent too vastas: „Küll ma lähen, isand!”, kuid ei läinud.
Kumb neist tegi isa tahtmist?” Nad ütlesid: „Esimene.” Jeesus ütles neile: „Tõesti, ma ütlen teile, tölnerid ja hoorad saavad enne teid Jumala riiki!
Sest kui Johannes tuli teie juurde õiguse teed näitama, siis te ei uskunud teda, kuid tölnerid ja hoorad uskusid. Teie nägite seda ja ometi ei kahetsenud hiljemgi, et teda uskuda.
Kuulge teist tähendamissõna! Oli inimene, majaisand, kes istutas viinamäe ja piiras selle aiaga ning õõnestas kaljusse surutõrre ja ehitas valvetorni. Siis ta andis selle rentnike kätte ja reisis võõrsile.
Kui saagiaeg lähenes, läkitas ta oma sulaseid rentnike juurde oma vilja vastu võtma.
Aga rentnikud võtsid ta sulased kinni, mõnda nad peksid, mõne tapsid, mõne aga viskasid kividega surnuks.
Taas ta läkitas teisi sulaseid, rohkem kui esimesi, ja nad tegid nendega nõndasamuti.
Aga lõpuks ta läkitas nende juurde oma poja, mõeldes: „Ehk nad häbenevad mu poega!”
Kuid rentnikud rääkisid poega nähes omavahel: „Tema ongi see pärija! Läki, tapame ta ära ja tema pärandi saame meie!”
Ja nad võtsid ta kinni ja viskasid viinamäelt välja ja tapsid ära.
Kui nüüd viinamäe isand tuleb, mida ta teeb nende rentnikega?”
Nad ütlesid talle: „Ta hukkab need kurjad kurjal kombel ja annab viinamäe teiste rentnike kätte, kes annavad talle vilja õigel ajal.”
Jeesus vastas neile: „Kas te pole kunagi lugenud Kirjast: „Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks - seesama on saanud nurgakiviks. See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis.”
Seepärast ma ütlen teile: Jumala riik võetakse teie käest ära ja antakse sellele rahvale, kes ta vilja kannab.
[Ja kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks, aga kelle peale iganes see kivi langeb, selle teeb see pihuks ja põrmuks.]”
Kui ülempreestrid ja variserid seda Jeesuse tähendamissõna kuulsid, taipasid nad, et ta räägib seda nende kohta.
Ja nad otsisid võimalust teda kinni võtta, kuid kartsid rahvahulki, sest need pidasid Jeesust prohvetiks.
Matteuse 22 Ja Jeesus hakkas taas neile mõistu kõnelema:
„Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad.
Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulmapeole paluma, aga need ei tahtnud tulla.
Taas ta läkitas teisi sulaseid: „Öelge kutsutuile: Vaata, mu söömaaeg on valmis, mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma!”
Aga kutsutud ei hoolinud sellest ja läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale,
mõned aga võtsid sulased kinni, teotasid neid ja tapsid nad ära.
Kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna.
Siis ta ütles oma sulastele: „Pulmad on küll valmis, aga kutsutud ei olnud seda väärt.
Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!”
Ja sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda leidsid, nii halbu kui häid, ning pulmakoda sai täis pidulisi.
Aga kui kuningas astus sisse pidulisi vaatama, nägi ta seal inimest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas.
Ja ta ütles talle: „Sõber, kuidas sina oled tulnud siia ilma pulmarõivata?” Aga see ei saanud sõnagi suust.
Siis kuningas ütles teenijatele: „Siduge tema jalad ja käed ning visake ta välja pimedusse!” Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.
Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud.”
Siis variserid läksid ja võtsid nõuks Jeesus ta sõnadest lõksu püüda.
Ja nad läkitasid tema juurde oma jüngreid koos heroodeslastega ütlema: „Õpetaja, me teame, et sa oled tõemeelne ja õpetad Jumala teed tões ja sa ei hooli kellestki, sest sa ei vaata inimese isikule.
Ütle nüüd meile, mis sa arvad, kas keisrile peab andma pearaha või ei?”
Aga Jeesus ütles nende kurjust ära tundes: „Mis te mind kiusate, silmakirjatsejad?
Näidake mulle maksuraha!” Nemad tõidki ta kätte teenari.
Ja ta küsis neilt: „Kelle pilt ja kiri sellel on?”
Nad ütlesid temale: „Keisri.” Siis ta ütles neile: „Andke nüüd keisrile keisri oma tagasi ja Jumalale Jumala oma!”
Seda kuuldes nad hämmastusid ja lahkusid, jättes ta sinnapaika.
Tolsamal päeval astusid Jeesuse juurde saduserid, kes ütlesid, et surnuist ülestõusmist ei ole olemas, ja küsisid temalt:
„Õpetaja, Mooses ütles: Kui keegi sureb, ilma et tal oleks lapsi, siis ta vend peab abielluma oma surnud venna naisega ja soetama sugu vennale.
Meie pool oli seitse venda. Esimene võttis naise, kuid suri. Ja et tal ei olnud järglast, siis jättis ta naise oma vennale.
Nõndasamuti ka teine ja kolmas kuni seitsmendani.
Pärast kõiki suri see naine.
Ülestõusmisel nüüd: kelle naine nendest seitsmest peab ta olema? Ta on ju olnud nende kõikide oma.”
Jeesus aga vastas neile: „Te eksite, kuna ei tunne pühi kirju ega Jumala väge.
Ülestõusmisel ju ei võeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse nagu inglid taevas.
Aga surnute ülestõusmisest - kas te ei ole lugenud, mida Jumal teile on rääkinud:
Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal. Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal.”
Seda kuuldes rahvas hämmastus tema õpetusest.
Aga kui variserid said kuulda, et Jeesus oli sulgenud saduseride suu, kogunesid nad sinna.
Ja üks seadusetundja nende seast küsis teda kiusates:
„Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?”
Jeesus vastas talle: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega!
See ongi suurim ja esimene käsk.
Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast!
Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid.”
Aga kui variserid olid koos, küsis Jeesus neilt:
„Mida te arvate Messia kohta: kelle poeg ta on?” Nad ütlesid talle: „Taaveti.”
Tema lausus neile: „Kuidas siis Taavet vaimus hüüab teda Issandaks:
Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased sinu jalge alla!?
Kui nüüd Taavet hüüab teda Issandaks, kuidas ta siis on tema poeg?”
Ja ükski ei suutnud talle vastata sõnagi ja keegi ei julgenud sellest päevast peale teda enam küsitleda.
Matteuse 23 Siis Jeesus kõneles rahvale ja oma jüngritele:
„Moosese asemele on istunud kirjatundjad ja variserid.
Kõike nüüd, mida nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga ärge tehke nende tegusid mööda, sest nad räägivad küll, aga ise ei tee!
Nad seovad kokku ränki ja vaevukantavaid koormaid ja panevad need inimeste õlgadele, ise aga ei taha sõrmeotsagagi neid liigutada.
Kõiki oma tegusid teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid. Nad teevad oma palvepaelad laiemaks ja palvetupsud suuremaks.
Nad armastavad esimesi kohti võõruspidudel ja esimesi istmeid sünagoogides
ja teretamisi turgudel ja seda, et inimesed hüüaksid neid rabiks + Rabi on juudi õpetaja aunimetus. .
Teie ärge laske endid hüüda rabiks, sest ainult üks on teie Õpetaja, teie kõik olete aga vennad!
Ja ärge hüüdke kedagi maa peal oma isaks, sest ainult üks on teie Isa, see taevane!
Ärge laske end ka kellelgi hüüda juhatajaks, sest ainult üks on teie Juhataja - Kristus!
Aga suurim teie seast olgu teie teenija!
Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.
Aga häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te lukustate taevariigi inimeste eest! Ise te ei lähe sinna sisse ega lase sisse ka neid, kes tahaksid minna.
[Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te neelate alla lesknaiste majad ja silmakirjaks venitate palvetused pikaks! Seepärast te saate seda rängema kohtuotsuse.]
Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te rändate läbi mered ja mandrid, et pöörata kas või üks oma usku, ja kui see sünnib, siis te teete temast põrgulise, kahevõrra niisuguse, kui te ise olete.
Häda teile, te sõgedad teejuhid, kes te ütlete: „Kes iganes vannub templi juures, selle vanne ei loe midagi, kes aga iganes vannub templi kulla juures, see on kohustatud vannet täitma.”
Te rumalad ja sõgedad! Kumb on suurem, kas kuld või tempel, mis kulla pühitseb?
Te ütlete: „Kes iganes vannub altari juures, selle vanne ei loe midagi, aga kes iganes vannub altaril oleva ohvrianni juures, see on kohustatud vannet täitma.”
Teie sõgedad, kumb siis on suurem, kas ohvriand või altar, mis ohvrianni pühitseb?
Niisiis, kes vannub altari juures, see vannub selle ja kõige juures, mis on altaril,
ja kes vannub templi juures, see vannub selle ja tema juures, kes templis elab,
ja kes vannub taeva juures, see vannub Jumala trooni ja troonil istuja juures.
Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te maksate kümnist mündist ja tillist ja köömnest ning jätate kõrvale kaalukama osa Seadusest - õigluse ja halastuse ja ustavuse! Üht tuleb teha, kuid teist ei tohi jätta kõrvale!
Te sõgedad teejuhid, te kurnate välja küll sääsed, aga kaamelid neelate alla.
Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, sest te puhastate karika ja liua väljastpoolt, aga seest on need täis riisumist ja aplust!
Sa sõge variser! Puhasta enne karikas seestpoolt, et see ka väljast saaks puhtaks!
Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, sest te sarnanete lubjatud haudadega, mis väljastpoolt paistavad küll nägusad, aga seestpoolt on täis surnuluid ja kõiksugust roisku!
Nõnda paistate ka teie inimestele õigetena, aga seestpoolt olete täis silmakirjatsemist ja ülekohut.
Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, sest te ehitate prohvetite hauamärke ja ehite õigete hauakambreid
ja ütlete: „Kui meie oleksime elanud oma esiisade päevil, siis meie küll ei oleks olnud nende kaasosalised prohvetite vere valamisel.”
Nõnda te tunnistate ise eneste kohta, et teie olete prohvetite tapjate pojad + Sõna 'poeg' ei tähista ainult otsest veresugulast, vaid ka vaimset ühtekuuluvust ja sõltuvust. Vrd Ap 13:10; Rm 8:14. .
Täitke siis teiegi oma vanemate mõõt!
Te maod, te rästikute sugu, kuidas te võiksite põgeneda ära põrgu kohtust?
Seepärast, vaata, mina läkitan teie juurde prohveteid ja tarku ja kirjatundjaid ning osa te tapate ja lööte risti ning osa te piitsutate oma sünagoogides ja jälitate neid linnast linna,
et teie peale tuleks kõik õige veri, mis on valatud maa peal õige Aabeli verest kuni Berekja poja Sakarja vereni, kelle te tapsite templi ja altari vahel.
Tõesti, ma ütlen teile, see kõik tuleb selle sugupõlve peale!
Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks need, kes su juurde on läkitatud! Kui palju kordi olen ma tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pesakonna tiibade alla, ent teie ei ole tahtnud!
Vaata, teie koda jäetakse maha,
sest ma ütlen teile, et teie ei näe mind nüüdsest enam, kuni te ütlete: Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!”
Matteuse 24 Ja Jeesus tuli pühakojast välja ja läks edasi. Ja ta jüngrid astusid tema juurde talle pühakoja hooneid näitama.
Jeesus hakkas rääkima ja ütles neile: „Eks te näe seda kõike? Tõesti, ma ütlen teile, ei jäeta siin kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!”
Aga kui Jeesus istus Õlimäel, astusid jüngrid ta juurde ja küsisid omavahel olles: „Ütle meile, millal see kõik tuleb ja mis on sinu tulemise ja selle ajastu lõpu tunnustäht?”
Ja Jeesus vastas neile: „Vaadake, et keegi teid ei eksitaks!
Sest paljud tulevad minu nime all, öeldes: „Mina olen Kristus!” ja eksitavad paljusid.
Aga kui te kuulete sõdadest ja sõjasõnumeid, siis vaadake, et te ei ehmu, sest see kõik peab sündima, kuid veel ei ole lõpp käes.
Sest rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu ja on näljahädasid ja paiguti on maavärinaid.
See kõik on aga sünnitusvalude algus.
Siis antakse teid ahistusse ja teid tapetakse ja te saate kõigi rahvaste vihaaluseks minu nime pärast.
Ja siis pahandavad paljud ja reedavad üksteist ja vihkavad üksteist.
Ja palju valeprohveteid tõuseb ja need eksitavad paljusid.
Ja kui ülekohus võtab võimust, jahtub paljude armastus.
Aga kes peab vastu lõpuni, see pääseb.
Ja seda Kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp.
Kui te siis näete pühakojas seisvat hävituse koletist, millest prohvet Taaniel on rääkinud - lugeja mõtelgu sellele! -,
siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedesse.
Kes on katusel, ärgu tulgu alla oma majast midagi võtma,
ja kes on põllul, ärgu pöördugu tagasi võtma oma kuube!
Aga häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad neil päevil!
Aga palvetage, et teie põgenemine ei juhtuks talvel ega hingamispäeval.
Sest siis on nii suur ahistus, millist pole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tule enam iial.
Ja kui nende päevade arvu ei kahandataks, siis ei pääseks ükski, aga valitute pärast kahandatakse neid päevi.
Kui siis keegi teile ütleb: „Ennäe, Kristus on siin!” või „Ennäe, seal!”, ärge uskuge,
sest tõuseb valemessiaid ja valeprohveteid ja need pakuvad suuri tunnustähti ja imesid, et kui võimalik, eksitada ka valituid.
Vaata, mina olen teile seda ette ütelnud.
Kui teile siis öeldakse: „Ennäe, ta on kõrbes!”, ärge siis minge välja; „Ennäe, ta on kambrites!”, ärge siis uskuge!
Sest otsekui välk sähvatab idast ja paistab läände, nõnda on Inimese Poja tulemine.
Kus iganes on korjus, sinna kogunevad raisakotkad.
Aga kohe peale nende päevade ahistust pimeneb päike ja kuu ei anna oma kuma ja tähed kukuvad taevast ja taeva vägesid kõigutatakse.
Ja siis saab nähtavaks Inimese Poja tunnustäht taevas ja siis halavad kõik maa suguvõsad ja nad näevad Inimese Poega tulevat taeva pilvede peal väe ja suure kirkusega.
Ja ta läkitab oma inglid suure pasunahäälega ja need koguvad kokku tema valitud neljast tuulest, taeva ühest äärest teise ääreni.
Ent viigipuust õppige võrdumit: kui selle okstele tärkavad noored võrsed ja ajavad lehti, siis te tunnete ära, et suvi on lähedal.
Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda, tundke ära, et tema on lähedal, ukse taga!
Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao, kuni kõik see on sündinud.
Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi.
Seda päeva või tundi ei tea aga keegi, ei taeva inglid ega Poeg, vaid Isa üksi.
Sest nii nagu olid Noa päevad, nõnda on Inimese Poja tulemine.
Sest nii nagu inimesed olid noil päevil enne veeuputust - sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva,
ega taibanud midagi, enne kui tuli veeuputus ja võttis kõik nad ära -, nõnda on ka Inimese Poja tulemine.
Siis on kaks põllul: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha;
kaks naist on veskil jahvatamas: üks võetakse vastu ja teine jäetakse maha.
Valvake siis, sest teie ei tea, mil päeval teie Issand tuleb!
Küllap te taipate, et kui peremees teaks, millisel öövalve ajal varas tuleb, siis ta valvaks ega lubaks oma majja sisse murda.
Seepärast olge ka teie valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi!
Kes siis on ustav ja arukas sulane, kelle ta isand on seadnud oma kodakondsete üle neile parajal ajal elatist andma?
Õnnis on see sulane, kelle ta isand tulles leiab nõnda tegevat.
Tõesti, ma ütlen teile, ta seab tema kogu oma vara üle.
Aga kui see sulane oleks halb ja ütleks endamisi: „Mu isand viibib,”
ning hakkaks peksma oma kaassulaseid, sööma ja jooma koos purjutajatega,
siis selle sulase isand tuleb päeval, mil ta ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea,
ning raiub ta pooleks ja annab talle sama koha silmakirjatsejatega; seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.
Matteuse 25 Siis on taevariik kümne neitsi sarnane, kes võtsid oma lambid ja läksid peigmehele vastu.
Viis nendest olid rumalad ja viis arukad,
rumalad võtsid küll oma lambid, kuid ei võtnud kaasa õli,
arukad võtsid aga lampidele lisaks kaasa õlianumad.
Aga kui peigmees viibis, jäid nad kõik tukkuma ja uinusid magama.
Aga keskööl kostis hüüd: „Ennäe, peigmees! Tulge välja teda vastu võtma!”
Siis ärkasid kõik need neitsid ja seadsid korda oma lambid.
Rumalad ütlesid arukatele: „Andke meile osa oma õlist, sest meie lambid kustuvad!”
Aga arukad vastasid: „Ei mingil juhul, sellest ei jätku meile ja teile! Minge pigem kaupmeeste juurde ja ostke enestele!”
Aga kui nad olid ostma läinud, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma, ja uks lukustati.
Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid: „Isand, isand, ava meile!”
Aga tema vastas neile: „Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid.”
Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi!
Sest sellega on lugu just nagu mehega, kes enne võõrsile minemist kutsus oma sulased ja andis oma varanduse nende kätte.
Ühele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema suutlikkust mööda, ning läks ära võõrsile.
Kohe läks see, kes oli saanud viis talenti, ja kauples nendega ning sai teist viis.
Nõndasamuti ka kaks talenti saanu sai teist kaks juurde.
Aga kes oli saanud ühe, läks ja kaevas maasse augu ning peitis ära oma isanda raha.
Pika aja pärast tuli nende sulaste isand koju ja nõudis neilt aru.
Siis astus ta ette see, kes oli saanud viis talenti, lisas sellele teist viis talenti ja ütles: „Isand, sa andsid mulle viis talenti, ennäe, ma olen saanud teist viis talenti!”
Ta isand lausus talle: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!”
Ka kaks talenti saanu ütles ta ette astudes: „Isand, sa andsid mulle kaks talenti, ennäe, ma olen saanud teist kaks talenti!”
Ta isand lausus talle: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!”
Siis astus tema ette ka see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: „Isand, ma tean, et sa oled vali mees, sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud.
Ja ma kartsin, läksin ära ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!”
Tema isand aga vastas talle: „Sa halb ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud.
Siis sa oleksid pidanud mu raha andma pankurite kätte, ja tulles ma oleksin saanud oma osa kätte vahekasuga.
Võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti!
Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on.
Ja kõlbmatu sulane heitke välja kaugele pimedusse, seal on ulgumine ja hammaste kiristamine!”
Aga kui Inimese Poeg tuleb oma kirkuses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile
ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest.
Ja ta seab lambad oma paremale käele, sikud aga vasakule käele.
Siis ütleb kuningas oma paremal käel olijatele: „Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!
Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu,
ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde.”
Siis vastavad õiged talle: „Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind?
Millal me nägime sind kodutuna ja võtsime su vastu, või alasti ja riietasime sind?
Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juurde?”
Ja kuningas vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.”
Siis ta ütleb ka vasakul käel olijatele: „Minge ära minu juurest, te äraneetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele!
Sest mul oli nälg ja te ei andnud mulle süüa, mul oli janu ja te ei andnud mulle juua,
ma olin kodutu ja te ei võtnud mind vastu, ma olin alasti ja te ei riietanud mind, ma olin haige ja vangis ja te ei tulnud mind vaatama.”
Siis vastavad ka need: „Issand, millal me nägime sind näljasena või janusena või kodutuna või alasti või haigena või vangis ja ei ole sind teeninud?”
Siis ta vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi.”
Ja need lähevad igavesse karistusse, õiged aga igavesse ellu.”
Matteuse 26 Ja sündis, kui Jeesus oli kõik need kõned lõpetanud, et ta ütles oma jüngritele:
„Te teate, et ülehomme on paasapüha ja Inimese Poeg antakse risti lüüa.”
Siis kogunesid ülempreestrid ja rahvavanemad ülempreester Kaifase kotta
ja otsustasid Jeesuse kavalusega kinni võtta ja tappa.
Nad ütlesid aga: „Teda ei tohi kinni võtta pühade ajal, sest muidu hakkab rahvas mässama.”
Aga kui Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona majas,
astus ta juurde naine, kellel oli alabasternõu ülihinnalise salviga, ning valas salvi lauas istuva Jeesuse pea peale.
Jüngrite meel läks aga pahaseks seda nähes ja nad ütlesid: „Milleks küll see raiskamine?
Selle oleks ju võinud müüa suure raha eest ja raha anda vaestele.”
Aga Jeesus ütles seda märgates neile: „Miks te tülitate seda naist? Ta on teinud mulle kauni teo.
Vaeseid on teie juures ju alati, mind aga ei ole teil alati.
Sest seda salvi minu ihu peale kallates tegi tema seda minu matuseks.
Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas kuulutatakse evangeeliumi, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mis ta on teinud.”
Siis läks Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, ülempreestrite juurde
ja ütles: „Mis te tahate mulle anda, kui ma tema teie kätte annan?” Nemad pakkusid talle kolmkümmend hõberaha.
Ja sellest alates otsis Juudas parajat hetke, et Jeesust ära anda.
Aga hapnemata leibade püha esimesel päeval astusid Jeesuse jüngrid ta juurde ja küsisid: „Kuhu sa tahad, et me sulle paasa söömise valmistaksime?”
Tema ütles: „Minge linna selle-ja-selle juurde ja öelge talle: „Õpetaja ütleb: Minu aeg on lähedal, ma tahan sinu juures pidada paasasöömaaega oma jüngritega!””
Ja jüngrid tegid, nõnda nagu Jeesus neid oli käskinud, ja valmistasid paasasöömaaja.
Aga õhtul istus Jeesus lauda koos nende kaheteistkümnega.
Ja kui nad sõid, ütles tema: „Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab minu ära.”
Ja väga nukraks jäädes hakkasid nad järjestikku talle ütlema: „Ega ometi mina see ole, Issand?”
Tema aga vastas: „See, kes sööb minuga samast kausist, annabki minu ära.
Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu temast on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Sellele inimesele oleks parem, kui ta ei oleks sündinud.”
Aga Juudas, tema äraandja, kostis talle: „Olen siis mina see, rabi?” Jeesus ütles talle: „Need on sinu sõnad.”
Aga kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja ütles jüngritele andes: „Võtke, sööge, see on minu ihu!”
Ja ta võttis karika, tänas, andis selle neile ja ütles: „Jooge kõik selle seest,
sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks!
Aga ma ütlen teile: Mina ei joo siitpeale sellest viinapuu viljast kuni päevani, mil ma joon koos teiega uut oma Isa riigis.”
Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.
Siis ütles Jeesus neile: „Teie kõik taganete minust täna öösel, sest kirjutatud on: Ma löön karjast, ja karja lambad pillutatakse laiali.
Kuid pärast oma ülesäratamist lähen ma teie eele Galileasse.”
Aga Peetrus kostis: „Kui ka kõik taganevad sinust, ei tagane mina eluilmaski!”
Jeesus lausus talle: „Tõesti, ma ütlen sulle, täna öösel, enne kui kukk laulab, salgad sina mu kolm korda ära.”
Peetrus ütles talle: „Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind mitte!” Samamoodi ütlesid ka kõik teised jüngrid.
Siis Jeesus tuli koos nendega paika, mida hüütakse Ketsemaniks, ja ütles jüngritele: „Istuge siin, kuni ma lähen ja palvetan seal!”
Ja ta võttis enesega kaasa Peetruse ja kaks Sebedeuse poega ning muutus kurvaks ja tundis ahastust.
Siis ta ütles neile: „Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake koos minuga!”
Ja ta läks pisut eemale, langes silmili maha ja palvetas: „Minu Isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust! Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!”
Ja Jeesus tuli jüngrite juurde ja leidis nad magamast ning ütles Peetrusele: „Niisiis te ei jaksanud ühtainustki tundi koos minuga valvata?
Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder.”
Ta läks teist korda ära ja palvetas: „Minu Isa, kui see ei saa mööda minna nii, et ma sellest ei joo, siis sündigu sinu tahtmine!”
Ja kui ta tuli tagasi, leidis ta jüngrid taas magamast, sest nende silmad olid rasked unest.
Ja ta jättis nad sinna ning läks jälle ära ja palvetas kolmandat korda, lausudes uuesti needsamad sõnad.
Siis Jeesus tuli jüngrite juurde ja ütles neile: „Teie aina magate ja puhkate! Vaata, tund on lähedal ja Inimese Poeg antakse patuste kätte!
Tõuske üles, läki! Ennäe, mu äraandja on lähedal!”
Ja kui Jeesus alles rääkis, ennäe, tuli Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja temaga oli kaasas suur rahvahulk mõõkade ja nuiadega, saadetud ülempreestrite ja rahvavanemate poolt.
Aga tema äraandja oli andnud neile tähise: „See, kellele ma suud annan, ongi tema. Tema võtke kinni!”
Ja otsekohe astus Juudas Jeesuse juurde ja ütles: „Tere, rabi!” ning andis talle suud.
Aga Jeesus ütles talle: „Sõber, milleks sa siin oled?” Siis nad astusid Jeesuse juurde, panid käed tema külge ja võtsid ta kinni.
Ja ennäe, üks Jeesuse kaaslastest sirutas käe ja tõmbas tupest oma mõõga ja lõi ülempreestri sulast ning raius ta kõrva ära.
Siis ütles Jeesus talle: „Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad!
Kas sa arvad, et ma ei või oma Isa paluda, ja ta saadaks mu käsutusse praegu rohkem kui kaksteist leegioni + Leegion oli suurim rooma väeüksus; see koosnes 6000 mehest. ingleid?
Aga kuidas siis saaksid täide minna kirjad, et see nõnda peab sündima?”
Sel tunnil ütles Jeesus rahvahulgale: „Kas te olete nagu teeröövli kallale tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma? Ma olen päevast päeva istunud pühakojas õpetamas ja te ei ole mind vangistanud!”
Aga see kõik on sündinud, et prohvetite kirjad läheksid täide. Siis põgenesid kõik jüngrid, jättes tema maha.
Aga Jeesuse vangistajad viisid ta ülempreester Kaifase juurde, kuhu olid kogunenud kirjatundjad ja vanemad.
Peetrus järgnes talle eemalt kuni ülempreestri õueni, läks sisse ja istus maha teenijate juurde, et näha, kuidas asi lõpeb.
Aga ülempreestrid ja terve Suurkohus otsisid valetunnistust Jeesuse vastu, et teda surmata,
ent ei leidnud, kuigi palju valetunnistajaid astus ette. Viimaks aga astusid ette kaks,
kes ütlesid: „Tema on lausunud: „Ma võin Jumala templi lammutada ja kolme päevaga üles ehitada.””
Siis ülempreester tõusis püsti ja ütles Jeesusele: „Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida need sinu vastu tunnistavad?”
Aga Jeesus vaikis. Ja ülempreester ütles talle: „Ma vannutan sind elava Jumala ees, et sa meile ütleksid, kas sina oled Messias, Jumala Poeg?”
Jeesus vastas talle: „Need on sinu sõnad. Ometi ütlen mina teile: Siitpeale te näete Inimese Poja istuvat Väe paremal käel ja tulevat taeva pilvedel.”
Siis ülempreester käristas oma rõivad lõhki ja ütles: „Ta on teotanud pühadust! Mis tunnistajaid meil veel on vaja! Vaata, nüüd te olete ise kuulnud pühaduseteotust!
Mis teie arvate?” Aga nemad kostsid: „Tal on surmasüü!”
Siis nad sülitasid Jeesusele näkku ja peksid teda rusikatega, mõned aga lõid teda kepiga
ja ütlesid: „Ütle meile prohveti viisil, Messias, kes see on, kes sind lõi?”
Peetrus istus aga väljas õuel. Ja ta juurde astus üks teenijatüdruk ja ütles: „Ka sina olid galilealase Jeesusega.”
Aga tema salgas kõigi ees: „Ma ei mõista, mida sa räägid!”
Kui ta läks aga värava poole, nägi teda teine teenijatüdruk ja ütles neile, kes seal olid: „Tema oli naatsaretlase Jeesusega.”
Ja taas salgas ta vandega: „Ma ei tunne seda inimest!”
Üsna varsti ütlesid aga sealviibijad Peetrusele ligi astudes: „Tõesti, ka sina oled üks nende seast, sest su kõneviiski annab su ära.”
Siis hakkas ta hirmsasti sajatama ja vanduma: „Ma ei tunne seda inimest!” Ja kohe laulis kukk
ja Peetrusele tuli meelde, mis Jeesus oli öelnud: „Enne kui kukk laulab, salgad sina minu kolm korda ära.” Ja sealt lahkudes puhkes ta kibedasti nutma.
Matteuse 27 Aga varahommikul langetasid kõik ülempreestrid ja rahvavanemad Jeesuse kohta otsuse, et ta tuleb surmata,
ja viisid ta aheldatult ära ning andsid maavalitseja Pilaatuse kätte.
Kui siis tema reetja Juudas nägi, et Jeesus oli mõistetud surma, kahetses ta ja viis need kolmkümmend hõberaha ülempreestritele ja vanematele tagasi,
öeldes: „Ma olen teinud pattu, olen süütu vere ära andnud.” Nemad aga vastasid: „Mis see meie asi on? Vaata ise!”
Ja visanud hõberahad templisse maha, Juudas eemaldus, läks ära ja poos enese üles.
Aga ülempreestrid ütlesid neid hõberahasid üles korjates: „Neid ei tohi templivaramusse panna, sest see on vere hind.”
Nad võtsid nõuks osta nende eest potissepa põllu matmispaigaks muulastele.
Seepärast hüütakse seda põldu Verepõlluks tänini.
Siis läks täide, mis prohvet Jeremija kaudu on räägitud: „Ja nad võtsid kolmkümmend hõberaha, hinna, mille vääriliseks Iisraeli lapsed ta olid hinnanud,
ja andsid need potissepa põllu eest, nii nagu Issand mind oli käskinud.”
Jeesus pandi aga seisma maavalitseja ette, ja maavalitseja küsis temalt: „Sina oled siis juutide kuningas?” Aga Jeesus lausus: „Need on sinu sõnad.”
Ent ülempreestrite ja vanemate kaebuste peale tema kohta ei vastanud Jeesus midagi.
Siis ütles Pilaatus talle: „Kas sa ei kuule, mida kõike nad sinu vastu tunnistavad?”
Tema ei vastanud talle selle peale ainsatki sõna, nõnda et maavalitseja pani seda väga imeks.
Maavalitsejal oli aga tava vastu pühi lasta vabaks üks vang, keda rahvahulk tahtis.
Tollal oli vangide seas Barabase-nimeline kurikuulus mees.
Kui nad nüüd koos olid, küsis Pilaatus neilt: „Kumma te tahate, et ma lasen teile vabaks, kas Barabase või Messiaks nimetatud Jeesuse?”
Ta ju teadis, et nad olid Jeesuse kadeduse pärast tema kätte andnud.
Aga kui Pilaatus istus kohtujärjel, saatis ta naine talle sõna: „Ärgu olgu sul midagi tegemist selle õigega, sest ma olen täna öösel unenäos tema pärast palju kannatanud!”
Ülempreestrid ja vanemad keelitasid aga rahvahulki, et need nõuaksid Barabast, Jeesuse aga laseksid hukata.
Maavalitseja küsis veel kord: „Kumma neist kahest te tahate, et ma vabaks laseksin?” Nemad vastasid: „Barabase!”
Pilaatus küsis neilt: „Mis ma siis pean tegema Jeesusega, keda nimetatakse Messiaks?” Nad kõik ütlesid: „Löödagu risti!”
Aga tema lausus: „Miks nii, mis halba on ta siis teinud?” Rahvahulk karjus aga veel valjemini: „Löödagu risti!”
Kui siis Pilaatus nägi, et ta midagi ei võinud parata, vaid lärm läks aina suuremaks, siis ta võttis vett ja pesi rahvahulga ees oma käsi, öeldes: „Ma olen süüta selle verest! Küll te näete!”
Ja kogu rahvas kostis talle: „Tema veri tulgu meie ja meie laste peale!”
Siis ta laskis neile vabaks Barabase, Jeesust aga laskis piitsutada ja andis ta risti lüüa.
Siis võtsid maavalitseja sõdurid Jeesuse kaasa kohtukotta ja kogusid tema kallale terve väesalga.
Ja nad võtsid ta riidest lahti ja panid talle selga punase mantli.
Ja pununud kibuvitstest pärja, panid selle talle pähe ja pilliroo ta paremasse kätte ja tema ette põlvili heites teotasid teda: „Tervist, juutide kuningas!”
Ja nad sülitasid ta peale ja võtsid pilliroo ning lõid talle pähe.
Ja kui nad olid teda küllalt teotanud, tõmbasid nad tal mantli seljast ja riietasid Jeesuse ta oma rõivastesse ja viisid ta ära ristilöömiseks.
Välja minnes leidsid nad Küreene mehe, nimega Siimon, seda nad sundisid kandma Jeesuse risti.
Ja kui nad jõudsid paika, mida hüütakse Kolgataks - see tähendab Pealuu paigaks -,
andsid nad Jeesusele juua sapiga segatud veini. Kui ta seda oli maitsnud, siis ta ei tahtnud juua.
Aga kui nad tema olid risti löönud, jagasid nad liisku heites ta rõivad omavahel
ja istusid maha ning valvasid teda seal.
Ja nad panid ta pea kohale kirja tema süüga: „See on Jeesus, juutide kuningas.”
Siis nad lõid koos Jeesusega risti kaks teeröövlit, ühe ta paremale ja teise vasemale käele.
Möödujad aga parastasid teda päid vangutades:
„Sina, kes lammutad templi ja kolme päevaga üles ehitad, päästa iseennast! Kui sa oled Jumala Poeg, siis astu ristilt alla!”
Nõndasamuti teotasid teda ka ülempreestrid koos kirjatundjate ja vanematega:
„Teisi on ta päästnud, iseennast ei suuda päästa. On ta Iisraeli kuningas, astugu nüüd ristilt alla ja me usume temasse!
Ta on lootnud Jumala peale, eks tema päästku ta, kui ta teda tahab, ta ju ütleb, et ta on Jumala Poeg.”
Just niisamuti teotasid teda ka koos temaga ristilöödud teeröövlid.
Keskpäeval aga tuli pimedus üle kogu maa kuni kella kolmeni pärast lõunat.
Kella kolme paiku aga kisendas Jeesus valju häälega: „Elii, elii, lemaa sabahtani?” - see tähendab: „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?”
Aga mõned sealseisjaist laususid seda kuuldes: „See hüüab Eelijat appi!”
Ja kohe jooksis üks nende seast ja võttis äädikaga immutatud käsna, pistis selle roo otsa ja pakkus talle juua.
Aga teised rääkisid: „Noh olgu, eks me näe, kas Eelija tuleb teda päästma!”
Jeesus aga, kisendades taas valju häälega, heitis hinge.
Ja ennäe, templi vahevaip kärises ülalt alla kaheks ja maa värises ja kaljud murdusid
ja hauakambrid avanesid ja ärkas üles palju magama uinunud pühade ihusid
ja need tulid hauakambritest välja ja läksid pärast tema surnuist ülesäratamist pühasse linna ja paljud said seda näha.
Aga kui väeülem ja need, kes koos temaga Jeesust valvasid, nägid maavärisemist ja seda, mis sündis, lõid nad väga kartma ja ütlesid: „Tõesti, see oli Jumala Poeg!”
Aga seal oli toimuvat eemalt vaatamas palju naisi, kes olid Jeesusele järgnenud Galileast alates teda teenides,
nende seas Maarja Magdaleena ja Jaakobuse ja Joosepi ema Maarja ning Sebedeuse poegade ema.
Aga õhtu jõudes tuli rikas mees Arimaatiast, nimega Joosep, kes oli ka Jeesuse jünger.
See läks Pilaatuse juurde ja palus enesele Jeesuse ihu. Siis Pilaatus käskis selle anda.
Ja Joosep võttis ihu, mässis selle puhtasse linasse
ja pani oma uude kaljusse raiutud hauakambrisse, ning veeretanud haua ukse ette suure kivi, läks ära.
Aga Maarja Magdaleena ja teine Maarja olid ka seal, nad istusid haua vastas.
Järgmisel päeval, see oli pühade valmistuspäevale järgnev hingamispäev, tulid ülempreestrid ja variserid Pilaatuse juurde kokku
ja ütlesid: „Isand, meile tuleb meelde, et see eksitaja ütles, kui ta alles elas: „Mina ärkan kolme päeva pärast üles.”
Käsi nüüd hauda kolmanda päevani valve all pidada, et jüngrid ei tuleks ja teda ära ei varastaks ega ütleks rahvale, et ta on üles äratatud surnuist, sest nii oleks viimane pettus hullem kui esimene.”
Pilaatus lausus neile: „Siin on teile valvesalk. Minge ning pidage valvet, nii nagu oskate!”
Nemad läksid ja võtsid haua valve alla ja koos valvesalgaga pitseerisid kivi.
Matteuse 28 Aga kui hingamispäev oli möödas ja hakkas juba koitma nädala esimese päeva hommikul, tulid Maarja Magdaleena ja teine Maarja hauda vaatama.
Ja ennäe, sündis suur maavärisemine, sest Issanda ingel, laskudes taevast, tuli ja veeretas kivi kõrvale ja istus selle peale.
Aga ta nägu oli nagu välk ja ta rõivad valged nagu lumi.
Aga hirmust tema ees värisesid valvurid ja kukkusid maha nagu surnud.
Aga ingel pöördus naiste poole ja ütles: „Teie ärge kartke! Ma tean, et te otsite ristilöödud Jeesust.
Teda ei ole siin, ta on üles äratatud, nõnda nagu ta ütles. Tulge, vaadake paika, kus ta magas!
Ja minge kiiresti, öelge tema jüngritele, et ta on üles äratatud surnuist! Ja vaata, ta läheb teie eele Galileasse, seal te saate teda näha. Vaata, ma olen seda teile öelnud.”
Ja hauakambri juurest kiiresti kartuse ja suure rõõmuga lahkudes jooksid nad kuulutama seda tema jüngritele.
Ja ennäe, Jeesus ise tuli neile vastu ja ütles: „Olge rõõmsad!” Aga nemad astusid ta juurde, haarasid ta jalgade ümbert kinni ja kummardasid teda.
Siis Jeesus ütles neile: „Ärge kartke! Minge ning teatage mu vendadele, et nad läheksid Galileasse, ja seal saavad nad mind näha.”
Aga kui nad olid läinud, vaata, siis tulid mõned valvesalgast linna ja teatasid ülempreestritele kõik, mis oli sündinud.
Ja need tulid koos vanematega kokku ja võtsid nõuks anda sõduritele rohkesti raha.
Nad õpetasid: „Öelge: „Jeesuse jüngrid tulid öösel ja varastasid tema ära, kui me magasime.”
Ja kui maavalitseja peaks sellest kuulda saama, küll me teda meelitame ja teeme, et teie võite olla mureta.”
Nemad aga võtsid raha ja tegid, nagu neid oli õpetatud. Ja seda juttu levitatakse juutide seas tänini.
Need üksteist jüngrit läksid aga Galileasse sinna mäele, kuhu Jeesus neid oli käskinud minna.
Ja kui nad teda nägid, kummardasid nad teda, mõned olid aga kahevahel.
Ja Jeesus astus nende juurde ja kõneles neile: „Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal.
Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse
ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.”
Rooma 11 Ma küsin siis: Kas Jumal on oma rahva ära tõuganud? Mitte sugugi! Minagi olen ju Iisraeli mees, Aabrahami soost, Benjamini suguharust.
Jumal pole ära tõuganud oma rahvast, keda ta on ette ära tundnud. Kas te siis ei tea, mida Pühakiri ütleb Eelija loos, kuidas ta kaebab Jumala ees Iisraeli peale:
Jumal ei kahetse ju oma armuande ega kutsumist.
Sest otsekui teie tollal olite Jumalale sõnakuulmatud, nüüd on aga teie peale nende sõnakuulmatuse tõttu halastatud,
nõnda on nüüd ka nemad muutunud sõnakuulmatuks teile osaks saanud halastuse pärast, et ka nende peale halastataks.
Sest Jumal on kõik inimesed kinni pannud sõnakuulmatuse alla, et kõikide peale halastada.