Eestikeelne Piibel 1997
2. Ajaraamat 1 Ja Saalomon käskis ehitada koja Issanda nimele ja kuningliku koja iseenesele.2. Ajaraamat 2 Ja Saalomon määras seitsekümmend tuhat meest kandjaiks, kaheksakümmend tuhat meest kiviraiujaiks mäestikus ja kolm tuhat kuussada, kes neid juhatasid.
Ja Saalomon läkitas ütlema Huuramile, Tüürose kuningale: „Tee minule sedasama, mida sa tegid mu isale Taavetile, kellele sa saatsid seedripuid, et ta sai enesele ehitada koja, kus ta elas.
Vaata, mina tahan ehitada Issanda, oma Jumala nimele koja ja selle pühitseda temale, et tema ees suitsutada hästilõhnavaid suitsutusrohte, tuua igapäevaseid ohvrileibu ja põletusohvreid hommikul ja õhtul, hingamispäevil, noorkuupäevil ja Issanda, meie Jumala pühadel; see on Iisraelile igaveseks kohustuseks.
Ja koda, mille ma ehitan, peab olema suur, sest meie Jumal on suurem kõigist jumalaist!
Aga kellel jätkuks jõudu temale koda ehitada? Sest taevad ja taevaste taevad ei mahuta teda! Ja kes olen siis mina, et ma tahan temale koja ehitada, kuigi ainult suitsutuseks tema ees?
Aga nüüd läkita mulle mees, kes oskab teha töid kullast, hõbedast, vasest ja rauast, purpurpunasest, karmiinpunasest ja sinisest lõngast, ja kes tunneb nikerdustööd, et ta töötaks Juudas ja Jeruusalemmas koos minu oskustöölistega, kes on hangitud mu isa Taaveti poolt.
Ja saada mulle seedripuid, küpressi- ja algumipuid Liibanonist, sest ma tean, et sinu sulased oskavad raiuda Liibanoni puid. Ja vaata, minu sulased olgu koos sinu sulastega!
Mul on tarvis hankida palju puitu, sest koda, mille ma ehitan, peab olema suur ja imetlusväärne!
Ja vaata, raiujaile, kes puid lõikavad, annan ma kakskümmend tuhat koori nisu, su sulastele toiduks, ja kakskümmend tuhat koori otri, kakskümmend tuhat batti veini ja kakskümmend tuhat batti õli!”
Ja Huuram, Tüürose kuningas, vastas kirjaga, mille ta Saalomonile läkitas: „Sellepärast, et Issand oma rahvast armastab, on ta sinu pannud neile kuningaks.”
Ja edasi ütles Huuram: „Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, kes on teinud taeva ja maa, kes on andnud kuningas Taavetile targa poja, kel on tarkust ja taipu, et ehitada Issandale koda ja iseenesele kuninglik koda!
Ja nüüd ma läkitan ühe targa ja aruka mehe, Huuram-Abi,
kes on Daani tütreist pärit naise poeg ja kelle isa on Tüürose mees. Tema oskab teha töid kullast, hõbedast, vasest, rauast, kivist ja puust, ja purpurpunasest, sinisest, valgest linasest ja karmiinpunasest lõngast. Ta oskab igasuguseid nikerdusi ja lahendab igasuguseid ülesandeid, mis temale antakse, koos sinu tarkadega ja minu isanda, sinu isa Taaveti tarkadega.
Saada siis nüüd oma sulastele nisu, otri, õli ja veini, nagu mu isand on lubanud.
Meie raiume siis Liibanonist puid, nõnda palju kui sul on vaja, ja me toome need sulle parvedena merd mööda Jaafosse + Jaafo on sama, mis Uue Testamendi Joppe, praegune Jaffa. . Sina vii need siis üles Jeruusalemma!”
Ja Saalomon luges ära kõik Iisraelimaal olevad võõrad mehed, pärast seda lugemist, mida tema isa Taavet oli toimetanud, ja neid leiti olevat sada viiskümmend kolm tuhat kuussada.
Ja ta tegi neist seitsekümmend tuhat kandjaiks, kaheksakümmend tuhat kiviraiujaiks mäestikus ja kolm tuhat kuussada juhatajaiks, kes panid rahva tööle.
Jesaja 49 Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale? Ja kui nad ka unustaksid, ei unusta mina sind mitte.
Matteuse 9 Kui Jeesus sealt edasi läks, järgnesid talle kaks pimedat, kisendades: „Taaveti Poeg, halasta meie peale!”
Kui ta siis koju tuli, astusid pimedad ta juurde. Ja Jeesus küsis neilt: „Kas te usute, et mina võin seda teha?” Nemad ütlesid talle: „Jah, Issand!”
Siis ta puudutas nende silmi ja ütles: „Teile sündigu teie usku mööda!”
Ja nende silmad avanesid. Ja Jeesus hoiatas neid: „Vaadake, et keegi sellest teada ei saaks!”
Aga nemad läksid välja ja levitasid juttu tema kohta kogu sellel maal.
Kui need olid lahkunud, vaata, siis toodi tema juurde tumm mees, kes oli kurjast vaimust vaevatud.
Ja kui kuri vaim oli välja aetud, hakkas tumm rääkima. Rahvahulgad panid seda imeks ja ütlesid: „Sellist asja ei ole Iisraelis iialgi nähtud!”
Variserid aga ütlesid: „Ta ajab kurje vaime välja kurjade vaimude ülema abil.”
Heebrealaste 13 Nii võime julgesti öelda: „Issand on minu abimees, minul ei ole midagi karta, mida võib teha mulle inimene?”
Siiraki 1 Palju ja tähtsat on meile antud Seaduse ja Prohvetite ning nende järeltulijate läbi, mistõttu peab Iisraeli ülistama õpetuse ja tarkuse pärast.Ometi ei pea targad olema ainult need, kes seda kõike on hästi tundma õppinud, vaid teadusejanuline olgu võimeline niihästi kõnes kui kirjas kasu tooma ka kodumaast eemal elavaile.Sellepärast minu vanaisa Jeesus, kes ennast oli pühendanud Seaduse ja Prohvetite ning meie isade muude raamatute uurimisele, saades nõnda küllaldase vilumuse, soovis ka ise kirjutada sellest, mis õpetusse ja tarkusse kuulub, et õpihimulised seda õpiksid ja nõnda üha rohkem kasvaksid Seaduse kohaseks eluks.Teid palutakse nüüd seda lugema hakata heatahtlikult ja tähelepanelikult ning olla andestajad, kui mõnikord näib, et minu hoolikalt tehtud tõlge paiguti on sõnastuselt puudulik. Nimelt ei ole heebrea keeles loetu alati just seesama teises keeles. Ja mitte ainult see raamat, vaid ka Seadus ja Prohvetid ning muud raamatud on algkeeles loetuna tunduvalt erinevad.Kui ma siis kuningas Euergetese kolmekümne kaheksandal aastal tulin Egiptusesse ja seal viibisin, leidsin eest suuresti erineva teadmiste taseme. Pidasin seepärast sel ajal vältimatuks ohverdada hoolsust ja vaeva, et suure valvsuse ja innuga valmistada selle raamatu tõlget, et seda valmis saada ja välja anda ka nende jaoks, kes võõrsil elades tahavad sellesse süveneda ja valmistuda õigesti elama Seaduse järgi.Kõik tarkus on Issandalt ja on igavesti tema juures.
Kes suudaks lugeda mereliiva ja vihmapiisku ning igaviku päevi?
Kes suudaks uurida taeva kõrgust, maa avarust ja allmaailma - või tarkust?
Enne kõike on loodud tarkus, ja mõistlik mõistus on igavikust alates. + jne Siiraki raamatu salmide numeratsioon on tehtud ladinakeelse tõlke järgi, kuhu oli juba lisatud uusi salme, mis puudusid vanimas kreekakeelses tekstis. Käesoleva väljaande salmide numeratsioon vastab ladina teksti numeratsioonile, kuid hiljem lisatud salmide teksti ei ole esitatud.
Kellele on ilmutatud tarkuse juur, ja kes on mõistnud tema imepäraseid tegusid?
Üksainus on tark ja väga kardetav - tema, kes istub oma aujärjel.
Issand ise lõi tarkuse, vaatas seda ja mõõtis ning valas selle välja kõigi oma tegude üle,
ka kogu liha üle, nõnda kui oli ta and, ja andis seda neile, kes teda armastavad.
Issanda kartus on au ja kuulsus ning hea meel ja rõõmupärg.
Issanda kartus kosutab südant ning annab head meelt ja rõõmu ja pika ea.
Kes Issandat kardab, sellel on lõpuks hea põli, ja oma surmapäeval on ta õnnistatud.
Jumalakartus on tarkuse algus, see on usklikele kaasa sündinud emaihust alates.
Tarkus rajas enesele inimeste keskel igavese aluse, mis usaldatakse nende järeltulijaile.
Issanda kartus on täiuslik tarkus, ja see küllastab inimesi oma viljadega.
Kallisvaraga täidab see kogu oma koja ja aidad oma andidega.
Tarkuse kroon on Issanda kartus, see paneb õitsema rahu ja tervise.
Issand vaatas ja mõõtis seda, laskis voolata arukust ja tarka tunnetust ning ülendas nende au, kes sellest kinni peavad.
Tarkuse juur on Issanda kartus, ja tema võsud on pikk iga.
Ülekohtust viha ei saa õigustada, sest viha võimus on talle languseks.
Kannatlik peab vastu õige ajani ja lõpuks antakse temale rõõmu.
Õige ajani varjab ta oma sõnu, ja siis jutustavad paljude huuled tema tarkusest.
Tarkuse varade hulgas on tähendusrikkad õpetussõnad, aga patusele on jumalakartus jäleduseks.
Kui tahad tarkust, pea käske, siis Issand annab sulle seda!
Sest Issanda kartus on tarkus ja õpetus, ning usk ja vagadus on temale meelepärased.
Ära ole sõnakuulmatu Issanda kartuse vastu ja ära ligine sellele kaksipidise südamega!
Ära ole silmakirjalik inimeste ees ja pane tähele oma huuli!
Ära ülenda iseennast, et sa ei langeks ega tooks häbi oma hingele! Sest Issand ilmutab sinu saladused ja tõukab sind maha koguduse keskel, sellepärast et sa ei ole tulnud Issanda kartusesse ja sinu süda on olnud täis valet.
Siiraki 2 Poeg, kui tuled Issandat teenima, siis valmista oma hing kiusatuse vastu!
Juhi oma südant ja pea vastu ja ahvatluse ajal ära tegutse ülepeakaela!
Jää Issanda juurde ja ära tagane, et sa lõpuks saaksid suureks!
Kõik, mis sulle juhtub, võta vastu ja ole kannatlik alanduse ajal!
Sest kulda katsutakse läbi tules ja (Jumalale) armsaid inimesi alanduseahjus.
Usu teda, ja ta võtab sind vastu, õgvenda oma teid ja looda tema peale!
Teie, kes Issandat kardate, oodake tema halastust ja ärge põigelge, et te ei langeks!
Teie, kes Issandat kardate, uskuge temasse ja teie tasu ei jää tulemata!
Teie, kes Issandat kardate, lootke head ja igavest rõõmu ning halastust!
Vaadake muistseid põlvkondi ja nähke: kes Issandasse uskujaist on jäänud häbisse? Või kes on püsinud tema kartuses ja on siis maha jäetud? Või kes on teda appi hüüdnud ja tema ei ole hüüdjast hoolinud?
Sest Issand on kaastundlik ja halastaja, ta annab patud andeks ning päästab hädaajal.
Häda argadele südametele ja lõtvadele kätele ning patusele, kes käib kaht teed!
Häda ükskõiksele südamele! Et ta ei usu, siis teda ei kaitsta.
Häda teile, kes olete kaotanud kannatlikkuse! Mida te teete, kui Issand tuleb nuhtlema?
Kes Issandat kardavad, ei jäta tähele panemata tema sõnu, ja kes teda armastavad, püsivad tema teedel.
Kes Issandat kardavad, otsivad, mis temale on meelepärane, ja kes teda armastavad, neile on küllalt Seadusest.
Kes Issandat kardavad, valmistavad oma südant ja alandavad tema ees oma hinge:
„Meie tahame langeda Issanda kätte, aga mitte inimeste kätte, sest nõnda suur kui on ta ise, on ka tema halastus.”
Siiraki 3 Lapsed, kuulge mind, oma isa, ja tehke nõnda, et teie käsi hästi käiks!
Sest Issand tahab, et lapsed austaksid isa, ja on kinnitanud ema meelevalla poegade üle.
Kes isast lugu peab, lepitab oma patte,
ja ema austaja on varanduse talletajaga sarnane.
Kes isast lugu peab, tunneb rõõmu oma lastest, ja päeval, mil ta palvetab, võetakse teda kuulda.
Kes isa austab, sellel on pikk iga, ja kes Issanda sõna kuuleb, laseb ema puhata,
ja ta teenib oma vanemaid otsekui isandaid.
Teo ja sõnaga austa oma isa, et sinule tuleks tema õnnistus!
Sest isa õnnistus kindlustab laste kodasid, ema needmine aga lammutab nende alusmüürid.
Ära otsi enesele au oma isa häbist, sest isa häbi ei ole sulle auks!
Sest inimese au tuleb tema isa auväärsusest ja autu ema on lastele teotuseks.
Laps, aita oma isa tema vanas eas ja ära kurvasta teda, niikaua kui ta elab!
Ja isegi kui ta mõistus kahaneb, siis saa sellest aru, ja ära põlga teda, kui ise oled täies jõus!
Sest heategu isa vastu ei unustata ja arvestatakse sinu kasuks, olgugi sul patte.
Sinu viletsuspäeval meenutatakse sind: nagu päikesepaistel jää, nõnda sulavad su patud.
Isa hülgaja on otsekui jumalateotaja ja Issand neab seda, kes oma ema vihastab.
Laps, oma tööd tee tasase meelega, siis armastavad sind Jumalale armsad inimesed!
Mida suurem sa oled, seda rohkem alanda ennast, siis leiad armu Issanda ees!
Sest Issanda võim on suur ja alandlikud austavad teda.
Ära otsi, mis sulle on liiga raske, ja ära uuri, mis sulle ei ole jõukohane!
Mõtle sellele, mida sul on kästud teha, sest mis on salajas, see ei ole sinu jaoks!
Mis ei ole sinu töö, sellega ära ennast asjata vaeva, sest sinule on ju näidatud rohkem, kui inimesed suudavad mõista!
Sest paljusid on eksitanud nende enda arvamus ja vale kujutlus on rikkunud nende mõtlemise.
Kõval südamel läheb lõpuks halvasti ja kes armastab hädaohtu, see hukkub selles.
Kõva süda koormatakse valudega ja patune lisab patule patu.
Katsumus ei ole kõrgile raviks, sest temas on juurdunud kurjuse taim.
Mõistliku süda mõtiskleb tähendamissõnade üle ja targa igatsuseks on kuulev kõrv.
Vesi kustutab leegitseva tule ja heategevus lepitab patte.
Kes heategusid tasub, mõtleb tulevikule ja leiab enesele tuge languse ajal.
Siiraki 4 Poeg, ära keela elatist kerjusele ja ära tõrju tagasi kehvade silmi!
Näljast hinge ära kurvasta ja ära ärrita abitut inimest tema hädas!
Kibestunud südant ära vaeva veelgi rohkem ja ära lase hädalist oodata andi!
Ahastavat palujat ära lükka tagasi ja ära pööra oma palet vaese pealt!
Ära pööra oma silma palujalt ja ära anna kellelegi põhjust sind sajatada!
Sest kui ta oma hingekibeduses sind sajatab, siis tema Looja kuuleb ta palvet.
Tee ennast kogudusele armsaks ja langeta pea suure isanda ees!
Pööra oma kõrv vaese poole ja vasta temale sõbraliku rahuga!
Päästa rõhutu rõhuja käest ja ära ole arg, kui mõistad kohut!
Ole orbudele isaks ja nende emale mehe asemel! Siis oled sa kui Kõigekõrgema poeg, ja tema armastab sind rohkem kui su oma ema.
Tarkus ülendab oma poegi ja võtab vastu need, kes teda otsivad.
Kes armastab teda, armastab elu, ja kes aegsasti tulevad tema juurde, need täidetakse rõõmuga.
Kes temast kinni hoiab, pärib au, ja kus ta käib, seal õnnistab teda Issand.
Kes teenivad teda, teenivad Püha, ja kes teda armastavad, neid armastab Issand.
Kes teda kuulda võtab, mõistab rahvaile kohut, ja kes teda tähele paneb, võib julgesti elada.
Kes ennast tema hooleks annab, on tema pärija, ja selle järeltulijadki on tema omandiks.
Aga alguses käib tarkus temaga kõveraid teid, toob temale kartust ja argust, piinab teda oma karistusega ja proovib oma käskude läbi, kuni see hakkab usaldama tema hinge.
Siis tuleb tarkus jälle otseteed tema juurde, rõõmustab teda ja ilmutab temale oma saladusi.
Aga kui ta eksib, siis tarkus hülgab ta ja laseb tal langeda.
Pane tähele aega ja hoidu kurjast, et sa ei peaks häbenema oma hinge pärast!
Sest on häbi, mis toob kaasa patu, ja on häbi, mis tähendab au ning armu.
Ära ole erapoolik oma hinge kahjuks ja ära häbene oma languseks!
Kui vaja, ära säästa sõna,
sest sõnast tuntakse tarkust ja keele kõnest õpetust!
Ära räägi tõele vastu, vaid häbene oma teadmatuse pärast!
Ära häbene tunnistada oma patte ja ära püüa peatada jõe voolu!
Ära alistu rumalale inimesele ja ära ole vägeva poolt!
Tõe pärast võitle kuni surmani, siis Issand Jumal sõdib sinu eest!
Ära ole hoopleva keelega ega laisk ja loid oma tegudes!
Ära ole oma kodus nagu lõvi ja oma kodakondsete keskel tontide nägija!
Ärgu olgu su käsi sirutatud võtmiseks ja suletud andmiseks!
Siiraki 5 Ära looda oma varanduse peale, ja ära ütle: „Minul on küllalt!”
Ära järgi oma hinge ja oma jõudu, nii et käid oma südame himude järele!
Ära ütle: „Kes on minu käskija?”, sest Issand nuhtleb sind tõesti!
Ära ütle: „Ma olen pattu teinud, aga mis on mul sellest?”, sest Issand on pikameelne!
Ära ole julge andestuse peale, et lisad pattudele patu!
Ja ära ütle: „Tema halastus on suur, tema annab andeks minu rohked patud”, sest temal on halastus ja viha, ja tema meelepaha on patuste peal!
Pöördu viivitamata Issanda poole ja ära lükka seda edasi päevast päeva, sest Issanda viha tuleb äkitselt, ja karistusajal sa hukkud!
Ära looda ülekohtuse varanduse peale, sest sellest ei ole sul abi kohtupäeval!
Ära lase ennast tuulata igast tuulest ja ära käi igal rajal, sest nõnda teeb kahekeelne patune!
Jää kindlaks oma veendumuses ja sinu kõne olgu alati üks!
Ole kärme kuulama, aga vastus anna kaalutletult!
Kui sa midagi tead, siis vasta ligimesele, aga kui mitte, siis pane käsi suu peale!
Kõnes on au ja häbi, ja inimese keel võib saada hukatuseks temale.
Hoidu, et sind ei peetaks kõrvapuhujaks, ja ära varitse oma keelega! Sest vargale saab osaks häbi ja kahekeelsele raske hukkamõist!
Ära eksi suuremas ega väiksemas ja sõbrast ära muutu vaenlaseks!
Siiraki 6 Sest seesugune pärib halva nime, häbi ja teotuse - nõndasamuti ka kahekeelne patune.
Ära lase ennast eksitada himust, et see ei rüüstaks su hinge otsekui härg:
sa sööd oma lehed ja hävitad oma viljad ning jätad iseenese kuivanud puuks.
Kõlvatu hing hävitab inimese, kelle sees ta on, ja teeb ta vaenlaste naerualuseks.
Sõbralik suu teeb enesele palju sõpru ja hästi kõnelev keel saab palju häid vastuseid.
Olgu küll palju neid, kes sinuga rahus elavad, aga üksainus tuhandeist olgu sulle nõuandjaks!
Kui leiad enesele sõbra, siis pane ta proovile ja ära teda otsekohe usalda!
Sest mõni on küll sõber, niikaua kui temale meeldib, aga ei jää selleks, kui sinul on raske aeg.
Mõni sõber muutub vaenlaseks ja avalikustab riiu sinule teotuseks.
Mõni on sõber lauakaaslasena, aga ei jää selleks, kui sinul on raske aeg:
sinu õnnepõlves sarnaneb ta sinuga ja kohtleb siiralt sinu kodakondseid,
aga kui su käsi halvasti käib, siis on ta sinu vastu ja peidab ennast sinu palge eest.
Vaenlastest hoia eemale ja sõprade ees ole valvel!
Ustav sõber on võimas kaitse, kes leiab selle, leiab varanduse.
Ustav sõber on asendamatu ja miski ei kaalu üles tema väärtust.
Ustav sõber on elu võlurohi, ja kes Issandat kardavad, leiavad niisuguse.
Kes Issandat kardab, peab õiget sõprust, ja missugune ta ise on, niisugune on ka tema ligimene.
Laps, juba noorpõlves taotle haridust, siis leiad tarkust kuni raugaeani!
Astu selle juurde otsekui kündja ja külvaja ja oota selle häid vilju! Selles töös on küll natuke vaeva, aga juba varsti saad sa süüa saaki.
Jah, väga vaevaline on see harimatuile ja jõuetu ei püsi selle juures.
See on tema peal raske katsekivina ja ta viskab selle ära jalamaid.
Sest tarkus on oma nime kohane, temast ei saa paljud aru.
Kuule, laps, ja võta vastu minu ettepanek ning ära põlga minu nõuannet!
Pane oma jalad tarkuse kammitsaisse ja kael tema kaelarauda!
Painuta oma õlgu ja kanna teda, ja ära tõrgu tema köidikute vastu!
Mine tema juurde kogu hingega ja püsi tema teedel kõigest jõust!
Otsi ja uuri, siis ta saab sulle tuttavaks, ja kui ta sul käes on, siis ära teda lahti lase!
Sest lõpuks sa leiad tarkuses rahu ja ta saab sulle rõõmuks.
Siis on tema ahelad sulle tugevaks kaitseks ja tema kaelarauad aurüüks.
Sest temal on kuldehe peas ja mähiseks sinine side.
Aurüüna sa kannad teda ja paned kui rõõmupärja enesele pähe.
Kui tahad, laps, siis õpetatakse sind, ja kui annad oma hinge, saad teadjaks!
Kui armastad kuulata, siis õpid, ja kui pöörad oma kõrva, saad targaks.
Astu vanemate hulka, ja kes tark on, sellega seltsi!
Kõiki jumalikke kuulutusi kuula meelsasti ja mõistlikud õpetussõnad ärgu jäägu sinust eemale!
Kui näed arusaajat, siis mine aegsasti tema juurde ja sinu jalg kulutagu tema lävesid!
Pea meeles Issanda korraldusi ja tema käskude pärast ole alati mures! Tema kinnitab sinu südant ja sinu tarkuseihalus leiab rahuldust.
Siiraki 7 Ära tee kurja, siis ei sünni kurja ka sinule!
Hoidu ülekohtust, siis põgeneb see sinu juurest!
Mu poeg, ära külva ülekohtu vagudesse, sest lõikama pead seda seitsmekordselt!
Ära nõua Issanda käest ülemvalitsust ega kuningalt aujärge!
Issanda ees ära pea ennast õigeks ja kuninga ees ära targuta!
Ära püüa saada kohtumõistjaks: sina ehk ei suuda väärtegusid lõpetada; võib-olla kardad võimukandja palet ja annad oma õiglusele häbimärgi.
Ära tee pattu linna elanike vastu ja ära alanda iseennast rahvahulga ees!
Ära korda pattu, sest üheainsagi pärast ei jää sa karistuseta!
Ära ütle: „Tema vaatab minu andide rohkuse peale, ja kui toon need Jumalale, Kõigekõrgemale, siis ta võtab need vastu.”
Palvetades ära ole pelglik ja ära unusta almuste andmist!
Ära pilka inimest, kellel on hingevalu, sest üks on, kes alandab ja ülendab!
Ära külva valet oma venna vastu, ära tee seda ka oma sõbrale!
Ära kunagi taha valet rääkida, sest sellega harjumine ei ole hea!
Ära ole lobiseja vanade seltskonnas, ja oma palves ära korruta sõnu!
Ära põlga töö vaeva, ära põlga põllutööd, mis on Kõigekõrgema poolt seatud!
Ära lase ennast lugeda patuste kilda, pea meeles, et karistus ei viibi!
Alanda oma hinge üliväga, sest tuli ja uss on jumalakartmatu karistuseks!
Ära vaheta sõpra raha vastu ega ausat venda Oofiri kulla vastu!
Ära lahku targast ja heast naisest, sest tema armsus on ülem kui kuld!
Ära tee paha ustavalt töötavale orjale ega palgalisele, kes annab oma hinge!
Sinu hing armastagu mõistlikku orja, ära keela temale vabadust!
On sul kariloomi, siis hoia neid, ja kui sulle on kasulik, siis pea neid edasi!
On sul lapsi, siis kasvata neid, ja pane nad tööle noorpõlvest alates!
On sul tütreid, siis valva nende ihu ja ära näita neile liiga lahket nägu!
Tütart mehele pannes sooritad suure teo, aga anna ta mõistlikule mehele!
On sul meelepärane naine, siis ära hülga teda, aga põlatule ära ennast usalda!
Austa oma isa kõigest südamest ja ära unusta oma ema sünnitusvalusid!
Pea meeles, et oled neist sündinud - ja kuidas sa tasud neile, mis nemad on sinule teinud?
Karda Issandat kõigest hingest ja austa tema preestreid!
Armasta oma Loojat kõigest jõust ja ära jäta maha tema teenreid!
Karda Issandat ja austa preestrit ja anna temale, nagu sind on kästud, osa uudseviljast, süüohvrist, tõstelõivust, pühitsusohvrist ja anna esmaand sellest, mis on püha!
Siruta oma käsi ka vaesele, et sinu õnnistus oleks täielik!
Helde and kõigile elavaile - aga ka surnule ära keela heldust!
Ära puudu nutjate juurest ja leina leinajatega!
Ära kõhkle külastamast haiget inimest, sest kui sa seda teed, siis armastatakse sind!
Kõigis tegudes mõtle oma lõpule, siis sa ei tee iialgi pattu!
Siiraki 8 Ära võitle vägeva inimesega, et sa ei langeks tema kätte!
Ära riidle rikka inimesega, et ta ei seaks sulle vastu oma kaalu: sest kuld on paljusid hukutanud ja kuningate südameid pööranud!
Ära vaidle sõnaka inimesega ja ära kuhja puid tema lõkkele!
Ära naljata harimatu inimesega, et sinu esivanemaid ei teotataks!
Ära sõitle inimest, kes patust pöördub, pea meeles, et meie kõik oleme süüalused!
Ära halvusta inimest, kui ta on vana, sest meistki mõni saab vanaks!
Ära tunne rõõmu kellegi surmast, mõtle, et me kõik peame surema!
Ära põlga tarkade juttu, ja käi nende õpetussõnade järgi, sest neilt sa õpid tarkust ja suurte isandate teenimist!
Ära väldi vanade jutustusi, sest ka nemad on õppinud oma vanemailt, sest neilt sa õpid arukust ja vastuse andmist siis, kui on vaja!
Ära puhu lõkkele patuse süsi, et sina ise ei põleks tema tuleleegis!
Ära kaota enesevalitsust jultunu ees, et tema ei saaks seada otsekui lõksu sinu suhu!
Ära laena inimesele, kes on sinust vägevam, ja kui oled laenanud, siis pea seda kadunuks!
Ära käenda üle oma jõu, ja kui oled käendanud, siis mõtle maksmisele!
Ära käi kohut kohtumõistjaga, sest tema üle mõistetakse kohut seisusekohaselt!
Hulljulgega koos ära mine teele, et ta ei muutuks sulle tülikaks, sest ta teeb, mida tahab, ja tema mõtlematuse tõttu hukkud sinagi!
Ära mine riidu äkilise mehega, ja ära mine koos temaga kõrbeteekonnale, sest veri ei maksa tema silmis midagi, ja kus pole abi, seal ta lööb sinu maha!
Rumalaga ära pea nõu, sest tema ei suuda midagi salajas hoida!
Võõra nähes ära tee midagi salajast, sest sa ei tea, mida tema mõtleb teha!
Ära puista oma südant igaühele, tänu sa selle eest ei saa!
Siiraki 9 Ära ole armukade naisele, kes su süles on, ja ära anna temale halba õpetust, kahjuks sinule enesele!
Ära anna naisele oma hinge, et ta ei tõuseks sinu võimu vastu!
Ära seltsi ligitikkuva naisega, et sa ei langeks tema paeltesse!
Ära ole kaua laulunaise juures, et sind ei vangistataks tema riugaste läbi!
Ära heida silma neitsi peale, et sul ei tuleks pahandust tema kahjutasu pärast!
Ära anna oma hinge hooradele, et sa ei raiskaks ära oma pärandit!
Ära piilu linnatänavail ja ära luusi seal üksildasis paigus!
Pööra pilk ära kaunilt naiselt ja ära silmitse võõrast ilu! Naise ilu on eksitanud paljusid ja sellest süttib armastus nagu tuli.
Abielunaise seltsis ära istu iialgi ja ära pidutse koos temaga veini juures, et su hing ei kalduks tema poole ja sa vaimustuses ei langeks hukatusse!
Vana sõpra ära jäta maha, sest uus ei ole temaga sarnane! Uus sõber - värske vein: kui see vanaks saab, siis jood seda hea meelega.
Ära kadesta patuse hiilgust, sest sa ei tea, missugune on tema lõpp!
Ära vaimustu jumalakartmatute õnnest, pea meeles, et nad enne hauda ei jää karistamata!
Hoidu inimesest, kellel on võim tappa, siis pole sul tarvis tunda surmahirmu! Aga kui tuled tema lähedale, siis ära eksi, et ta ei võtaks sinult elu! Pea meeles, et käid keset püüniseid ja kõnnid linna müüripealseil!
Jõudumööda õpi tundma oma ligimesi ja tarkadega pea nõu!
Kes on mõistlikud, nendega räägi, ja kõik su kõne olgu Kõigekõrgema Seadusest!
Õiglased mehed olgu sinu lauakaaslased ja Issanda kartuses seisnegu sinu kiitus!
Tööd kiidetakse tegija käe järgi ja rahvajuhti targaks tema kõne pärast.
Kardetud oma linnas on lobiseja mees, ja kõnes järelemõtlematut vihatakse.
Siiraki 10 Tark kohtumõistja õpetab rahvast ja mõistliku valitsus on hästi seatud.
Milline on rahva kohtumõistja, sellised on ka tema sulased, ja milline on linna valitseja, sellised on ka kõik selle elanikud.
Rumal kuningas hävitab oma rahva, linn ehitatakse aga valitsejate tarkusega.
Issandal on meelevald maa üle, ja selle valitsejaks ta äratab tubli mehe õigel ajal.
Mehe edukus on Issanda käes ja tema annab ametikandjale aupaiste.
Ära ole ligimese peale vihane mitte ühegi kuriteo pärast ja vägivallategudele ära vasta!
Ülbus on vihatav Issanda ja inimeste ees ja ülekohus on patt mõlemate meelest!
Valitsusvõim läheb rahvalt rahvale ülekohtu, vägivalla ja saamahimu pärast.
Miks suurustab põrm ja tuhk, tema, kelle sisikond lüüakse segi juba ta eluajal?
Pikaldane haigus pilkab arsti: täna kuningas, homme surnud.
Sest kui inimene sureb, siis on tema pärisosaks roomajad, metsloomad ja ussid.
Ülbuse alguseks on inimese taganemine Issandast ja tema südame loobumine oma Loojast.
Sest ülbuse alguseks on patt, ja kes sellest kinni peab, sellest voolab nurjatust. Seepärast saadab Issand temale ootamatuid karistusi ning viimaks hävitab tema täiesti.
Issand kummutab valitsejate aujärjed ja paneb alandlikud nende asemele.
Issand juurib välja rahvad ja istutab alandlikud nende asemele.
Issand lööb segi rahvaste asupaigad ja hävitab need maa põhjani.
Ta viib sealt ära elanikud ning hävitab need ja kaotab maa pealt nende mälestuse.
Uhkus ei ole loodud inimeste jaoks ega äge viha naisest sündinuile.
Missugune sugu on auväärne? Inimsugu. Missugune sugu on auväärne? Kes Issandat kardavad. Missugune sugu on autu? Inimsugu. Missugune sugu on autu? Kes käskudest üle astuvad.
Vendade keskel on auväärne nende juht, Issanda silmis aga need, kes teda kardavad.
Rikas ja kuulus ja vaene - nad kiidelgu Issanda kartusest!
Ei ole õige põlata tarka vaest ega sünnis austada patust meest.
Väga suurt meest, kohtumõistjat ja valitsejat, austatakse, aga ükski neist ei ole suurem kui see, kes Issandat kardab.
Tarka orja teenivad vabad, aga arukas mees ei nurise selle üle.
Ära targuta, kui teed oma tööd, ja ära kiitle, kui oled kitsikuses!
Parem on see, kes tööd teeb ja kellel on kõike küllalt, kui see, kes elab kiideldes, aga leivapuuduses.
Laps, alandusega austa oma hinge ja hinda teda tema tõelise väärtuse järgi!
Kes saab õigeks mõista seda, kes patustab oma hinge vastu? Ja kes austab seda, kes teotab oma elu?
Vaest austatakse tema tarkuse pärast ja rikast austatakse tema rikkuse pärast.
Kui kedagi austatakse vaesuses, kuivõrd rohkem siis rikkuses? Ja kes on austamata rikkuses, kuivõrd rohkem siis vaesuses?
Siiraki 11 Alandliku tarkus tõstab üles ta pea ja paneb ta istuma suurte seltsi.
Ära kiida meest tema ilu pärast ja ära põlga inimest tema välimuse pärast:
mesilane on tiivuliste hulgast üks väiksemaid, ometi on tema töövili magusaist magusaim.
Ära uhkelda riietusega, mida kannad, ja oma aupäeval ära suurusta, sest Issanda teod on imelised ja tema tegevus on inimestele varjatud!
Mitu vürsti on pidanud istuma põrandale, aga mõni, kellest ei arvatudki, on kandnud krooni.
Palju vägevaid on väga teotatud ja auväärseid on antud teiste kätte.
Ära laida enne, kui oled uurinud, enne mõtle järele ja siis karista!
Ära vasta enne, kui oled kuulanud, ja keset kõnet ära räägi vahele!
Ära riidle asja pärast, mis sinusse ei puutu, ja ära ole kaasistujaks, kui patused kohut mõistavad!
Laps, ära tee mitut asja ühekorraga, sest kui sa palju ette võtad, siis sa ei jää karistuseta: kuigi püüad, sa ometi ei saavuta, ja kui tahadki põgeneda, sa ei pääse!
Mõni rabeleb, näeb vaeva ja kiirustab, ometi jääb maha seda rohkem.
Mõni on pikaldane ja vajab abi, jõudu on vähe ja vaesust on küllalt, Issanda silmad vaatavad ometi armsalt tema peale ja ta ülendab teda tema alandusest.
Jah, ta tõstab üles tema pea ning paljud imetlevad teda.
Hea ja paha, elu ja surm, vaesus ja rikkus on Issandalt.
Issanda and jääb vagadele ja tema hea tahe toob alati kordamineku.
Mõni rikastub oma ihnsuse ja ahnuse tõttu, aga tasu, mis ta selle eest saab, on see -
ta ütleb küll: „Ma olen rahu leidnud ja nüüd ma söön oma varandusest”, ometi ta ei tea, missugune aeg tuleb, mil ta peab selle jätma teistele ja ise surema.
Püsi oma ametis ja ela selles ning saa vanaks oma töös!
Ära imetle patuse tegusid, usu Issandasse ja jää oma töö juurde, sest Issandal on kerge teha vaene äkitselt ja kiiresti rikkaks.
Vagale on tasuks õnnistus Issandalt, kes üürikese ajaga paneb oma õnnistuse õitsema.
Ära ütle: „Mida ma veel vajan ja mis võiks mulle nüüd veel heaks tulla?”
Ära ütle: „Minul on küllalt, ja mis halba võiks mulle nüüd sündida?”
Heal päeval unustatakse halb ja halval päeval ei meenutata head.
Issandal on aga kerge tasuda inimesele tema surmapäeval tema käitumise kohaselt.
Halb aeg paneb unustama heaolu ja inimese elu lõpp teeb avalikuks tema teod.
Ära kiida kedagi õndsaks enne tema surma, meest tuntakse alles tema lastest!
Ära vii iga inimest oma kotta, sest kavalal on palju lõkse!
Peibutuslind puuris - samasugune on jultunud inimese süda: ta varitseb hukatuseks otsekui salakuulaja.
Sest kavalasti pöörab ta hea halvaks ja paneb parimailegi külge häbipleki.
Sädemest süttib tulelõõm: patune inimene varitseb verd.
Hoia ennast kelmi eest, sest ta sepitseb kurja, et ta ei paneks sulle külge häbiplekki igaveseks ajaks!
Kotta elama võetud võõras teeb tüli ja võõrutab sind sinu omastest.
Siiraki 12 Kui sa head teed, siis vaata, kellele sa teed, et saaksid tänu oma heategude eest!
Tee head vagale, siis saad tasu, ja kui mitte temalt, siis Kõigekõrgemalt!
Heateod ei ole sellele, kes püsib kurjuses, ega sellele, kes heategude eest ei ole tänulik.
Anna vagale, aga ära aita patust!
Alandlikule tee head, aga jumalakartmatule ära anna, keela temale leiba ja ära anna temale midagi, et ta seeläbi ei saaks võimust sinu üle! Sest sa leiad kahekordselt kurja kõige hea eest, mida sa temale teed.
Sest Kõigekõrgemgi vihkab patuseid ja karistab jumalakartmatuid.
Anna heale, aga ära aita patust!
Sõpra ei õpita tundma õnnes, ja õnnetuses ei jää vihamees tundmatuks.
Kui mehe käsi hästi käib, siis tema vihamehed on murelikud, aga halbadel päevadel lahkub temast sõbergi.
Ära iialgi usu oma vihameest, sest otsekui raud roostetab, nii on tema kurjus!
Isegi kui ta ennast alandab ja küürus käib, ole valvel ja hoia ennast tema eest! Sina ole temale otsekui metallpeegli poleerija: siis sa näed, et tema rooste ei ole jäädav!
Ära võta teda enese kõrvale, et ta sind ei kõrvaldaks ega asuks sinu kohale! Ära pane teda istuma oma paremale käele, et ta ei hakkaks ihaldama sinu istet, nõnda et sa viimaks mõistad minu sõnu ja minu hoiatused pistavad sind valusasti!
Kellel on kaastunnet ussist salvatud lausuja vastu ja kõigi nende vastu, kes tegemist teevad metsloomadega?
Nõnda on lugu ka sellega, kes läheb patuse mehe juurde ja segab end tema pattudesse.
Mõneks ajaks jääb ta sinu juurde, aga kui hakkad langema, siis ta ei pea vastu.
Vihamehe huulil on magusust, aga südames soovib ta sind tõugata kuristikku. Vihamehel on nutt silmis, aga kui ta leiab paraja juhuse, siis ta ei küllastu verest.
Kui sulle juhtub õnnetus, siis leiad, et tema on kohal enne kui sina ise. Ja nagu tahtes aidata, paneb sulle jala taha.
Ta vangutab pead ja plaksutab käsi, ta räägib taga ja moonutab nägu.
Siiraki 13 Kes puudutab pigi, määrib ennast, ja kes seltsib ülbega, saab temaga sarnaseks.
Üle jõu käivat koormat ära kanna ja ära seltsi vägevama ja rikkamaga! Mis on potil tegemist pajaga? Üks tõukab ja teine puruneb.
Rikas teeb ülekohut ja pealegi ähvardab, vaene kannatab ülekohut ja peab veel teda anuma.
Kui oled kasulik, siis ta vajab sind, aga kui kannatad puudust, siis ta loobub sinust.
Kui sul midagi on, siis ta elab koos sinuga, koorib sind, aga ise ei tööta.
Kui ta sind vajab, siis ta petab sind, naeratab sulle ja annab lootust, räägib sinuga kenasti ning küsib: „Mis on sul vaja?”
Vastukutset ootavate söömingutega häbistab ta sind kaks või kolm korda, kuni ta on su laostanud. Ja lõpuks ta pilkab sind. Hiljem, kui ta sind näeb, ei tee ta sinust väljagi, vaid vangutab sinu pärast pead.
Hoia, et sind ei petetaks ega alandataks sinu mõtlematuses!
Kui võimukandja sind kutsub, siis ole tagasihoidlik - seda enam ta sind kutsub!
Ära torma, et sind ei tõrjutaks, ja ära jää liiga kaugele, et sind ei unustataks!
Ära püüa kõnelda temaga kui omasugusega ja ära usu tema sõnaohtrust! Sest suure lobisemisega paneb ta sind proovile ja sulle naeratades teeb ta oma otsuse -
halastamatu, kes ei säästa sõnu, ei väldi julma kohtlemist ega ahelaid.
Ole valvel ja pane hästi tähele, sest sa oled lähedal oma langusele!
Iga elusolend armastab omasugust ja iga inimene oma ligimest.
Kõik elav ühineb oma liikide järgi ja inimene hoiab omataolise poole.
Mis ühist on hundil lambaga või patusel vagaga?
Mis rahu on hüäänil koeraga? Ja mis rahu on rikkal vaesega?
Metseeslid kõrbes on lõvide saagiks, nõndasamuti on vaesed rikaste karjamaaks.
Alandlikkus on ülbele vastik, nõndasamuti on vaene vastik rikkale.
Rikast, kes vangub, toetavad sõbrad, aga kui kehv langeb, tõukavad teda veel sõbradki.
Kui rikas vääratab, siis on temal palju aitajaid, kui ta räägib lubamatut, siis teda õigustatakse. Kui kehv vääratab, siis teda veel sõideldaksegi, ja kuigi ta targalt kõneleb, ei anta temale võimalust.
Kui rikas räägib, siis vaikivad kõik ja tema sõna tõstetakse pilvedeni. Kui vaene räägib, siis küsitakse: „Kes ta on?” Ja kui ta komistab, siis teda tõugatakse veelgi.
Hea on rikkus, mille juures ei ole pattu, ja vaesus on halb jumalakartmatute suus.
Inimese süda muudab tema näo kas heaks või kurjaks.
Õnneliku südame märk on rõõmus nägu, aga õpetussõnade leidmine nõuab vaevarikast mõtisklust.
Siiraki 14 Õnnis on mees, kes suuga ei libastu ja keda ei piina mure pattude pärast.
Õnnis on see, keda tema oma hing ei süüdista ja kes ei ole kaotanud lootust.
Ihnsale mehele ei ole rikkus hea ja milleks kadedale inimesele raha?
Kes kogub iseennast ilma jättes, kogub teistele, ja tema varandust priiskavad võõrad.
Halb iseenese vastu - kelle vastu ta on siis hea? Iialgi ei tunne ta rõõmu oma varandusest.
Ei ole midagi halvemat kui see, et ei raatsita midagi lubada iseenesele, ja see ongi tema pahateo palk.
Kui tema ka head teeb, siis teeb ta seda kogemata, ja lõpuks ta näitab oma kurjust.
Paha on see, kelle silmas on kadedus, kes näo ära pöörab ja teisi põlgab.
Ahnitseja silm ei rahuldu oma osaga, ja nurjatu ülekohus kuivatab hinge.
Kuri silm on kade leivagi pärast ja tunneb puudust omaenese lauas.
Laps, võimalust mööda tee head iseenesele ja vii Issandale väärikaid ohvreid!
Pea meeles, et surm ei viivita, ja surmavalla lepingut ei ole sulle näidatud!
Enne kui sured, tee sõbrale head, jõudumööda siruta käsi ja anna temale!
Ära keela enesele head päeva ja osa õigest lõbust ärgu mingu sinust mööda!
Eks sinul tule jätta oma töövili teisele ja vaevaga saadu jaotamiseks liisu läbi?
Anna ja võta ja meelita oma hinge, sest surmavallas ei otsita enam mõnu.
Kõik liha vananeb nagu kuub, sest algusest peale on seadus: „Sa pead surma surema!”
Otsekui haljad lehed kaharal puul: ühed varisevad, teised puhkevad - nõnda on ka liha ja vere sooga: üks sureb, teine sünnib.
Kõik tehtu kõduneb ja lõpeb, ja tegija kaob koos sellega.
Õnnis on mees, kes taotleb tarkust ja mõistusega arutleb,
kes südames mõtleb tarkuse teedele ja mõtiskleb tema saladuste üle.
Tema järel mine välja nagu piilur ja varitse tema teedel!
Kes tema aknaist sisse vaatab ja kuulutab tema uste ees,
kes peatub tema koja lähedal ja taob telgivaiu tema seinte äärde,
see püstitab oma telgi tema kõrvale ja elab heaolu asupaigas,
see annab oma lapsed tema kaitse alla ja ööbib ise tema okste all:
seal kaitstakse seda meest kuuma eest ja ta elab tarkuse kirkuses.
Siiraki 15 Kes Issandat kardab, teebki nõnda, ja kes Seadusest kinni peab, saab targaks.
Ja tarkus tuleb talle vastu nagu ema ja võõrustab teda nagu neitsilik naine.
Tarkus toidab teda arukuse leivaga ja annab talle juua oma tarkuse vett.
Ta toetub sellele ega kõigu, ta hoiab sellest kinni ega jää häbisse.
Tarkus ülendab teda ligimesest kõrgemale ja avab tema suu koguduse keskel.
Ta leiab hea meele ja rõõmupärja ning pärib igavese nime.
Arutud inimesed ei saa targaks ja patused mehed ei saa tarkust näha.
Uhkusest on tarkus kaugel ja valelikud mehed ei mõtle tema peale.
Kiituslaul ei sobi patuse suhu, sest Issand ei ole seda temale läkitanud.
Sest kiituslaul võib kõlada ainult tarkuses, ja Issand juhatab seda hästi.
Ära ütle: „On Issanda süü, et olen taganenud” - sest mida tema vihkab, seda ära tee!
Ära ütle: „Tema ise on mind eksitanud” - sest patust meest tema ei vaja.
Issand vihkab kõike jäledat, ja see ei ole armas ka neile, kes teda kardavad.
Tema lõi alguses inimese ja jättis sellele vaba tahte:
kui tahad, siis pead käske, ja jääd ustavaks, kui meeldib.
Tema on pannud sinu ette tule ja vee: kumba tahad - siruta käsi!
Inimese ees on elu ja surm: kumma ta neist valib, see temale antakse.
Sest Issanda tarkus on suur, ta on vägev valitsemises ja näeb kõike.
Tema silmad on nende peal, kes teda kardavad, ja ta teab kõiki inimese tegusid.
Tema ei ole kedagi käskinud olla jumalakartmatu ega ole kellelegi andnud luba pattu teha.
Siiraki 16 Ära taha, et sul oleks palju halbu lapsi, ja ära rõõmusta jumalakartmatute poegade pärast!
On neid palju, siis ära tunne neist rõõmu, kui neis pole Issanda kartust!
Ära looda, et nad jäävad elama, ja ära toetu sellele, et neid on palju! Sest parem üks kui tuhat ja parem on surra lastetuna, kui et sul on jumalakartmatud lapsed.
Sest ühest mõistlikust saab linn rahva, jumalavallatute sugu jääb aga tühjaks.
Palju seesugust olen ma näinud oma silmaga, ja veelgi raskemat on mu kõrv kuulnud:
patuste koguduses süttib tuli ja viha hõõgub uskmatu rahva vastu.
Jumal ei andestanud muistsetele hiiglastele, kes oma vägevuses temast taganesid.
Ta ei säästnud Loti naabreid, keda ta jälestas nende ülbuse pärast.
Ta ei halastanud hukatust vääriva rahva peale, nende peale, kes hävisid oma pattudes.
Nõndasamuti sündis kuuesaja tuhande jalamehega, kes olid ühinenud oma südame kanguses.
Ja olgu kas või üksainus kangekaelne, oleks ime, kui ta jääks karistamata. Sest temal on halastus ja viha, temal on võim andestada ja viha välja valada.
Nõnda suur kui on tema halastus, nõnda suur on ka tema karistus: ta mõistab kohut inimese üle tema tegude järgi.
Patune ei pääse pakku oma saagiga, ja vaga inimese lootus ei jää täitumata.
Igale heateole annab ta võimaluse, igaüks saab oma tegude järgi.
Ära ütle: „Eks ole ma Issanda eest varjul, kes küll kõrgustest meenutab mind? Suure rahva hulgas ei märgata mind, sest mis on minu hing mõõtmatus maailmas!”
Vaata, taevas ja taevaste taevas, sügavik ja maa kõiguvad, kui tema karistab!
Mäed ja maa alused vabisevad ja värisevad, kui tema nende peale vaatab.
Aga süda neid asju ei mõista, ja kes hoolib tema teedest?
Või nagu tuulehoog, mida inimene ei näe, nõnda on enamik tema tegudest salajased.
„Tema õiguse teod - kes neist kuulutab? Kes jõuab neid ära oodata? Sest lepingu tähtaeg on kaugel!”
Nõnda mõtiskleb see, kelle mõistus on piiratud, nõnda rumalasti mõtleb mõistmatu ja eksija mees.
Kuule mind, laps, ja õpi tarkust ning juhi oma süda minu sõnade juurde!
Mina esitan kaalutud õpetust ja kuulutan täpset teadmist.
Issanda enese nõu järgi on tema teod algusest alates ja kui ta neid tegi, siis ta määras nende osad.
Ta seadis oma teod igaveseks ja nende võimupiirid põlvest põlve. Ei nad tunne nälga, ei nad väsi, ja nad ei lõpeta oma tegevust.
Üks ei tõuka teist ja nad ei põlga iialgi tema sõna.
Pärast seda vaatas Issand maad ja täitis selle oma hüvedega.
Maapinna kattis ta igasugu elavate hingedega ja need pöörduvad jälle sinna tagasi.
Siiraki 17 Issand lõi inimese mullast ja saadab ta sinna tagasi.
Inimestele andis ta loetud päevad ja seatud aja, ja andis neile meelevalla selle üle, mis maa peal on.
Nagu iseeneselegi, pani ta neile rüüks rammu ja tegi nad omaenese kuju sarnaseks.
Kartuse nende ees pani ta kogu loodu peale ning seadis nad valitsema loomade ja lindude üle.
Ta andis neile vaba tahte, keele ja silmad ja kõrvad ning südame järelemõtlemiseks.
Ta täitis nad arukuse ja tarkusega ning näitas neile head ja kurja.
Ta pani nende südamesse oma silma, et näidata neile oma tegude suurust,
et nad püha nime ülistades kuulutaksid tema suuri tegusid.
Ta andis neile tarkust ja pärandiks eluseaduse.
Ta tegi nendega igavese lepingu ja näitas neile oma kohtumõistmisi.
Nende silmad nägid suurt auhiilgust ja nende kõrvad kuulsid tema võimsat häält.
Ta ütles neile: „Hoiduge igast ülekohtust!” ning andis neile käsu, kuidas omavahel olla.
Inimeste teed on alati tema ees, ei jää need tema silmadele varjatuks.
Igale rahvale on ta seadnud valitseja, Iisrael on aga Issanda enese osa.
Kõik nende teod on tema ees nagu päike ja tema silmad jälgivad alati nende teid.
Nende pahateod ei ole tema eest varjatud ja kõik nende patud on Issanda ees.
Mehe halastus on tema käes otsekui pitserisõrmus ja inimese headust hoiab ta nagu silmatera.
Ükskord ta tõuseb ja tasub neile, ta tasub nende tasu neile pea peale.
Neid, kes kahetsevad, lubab ta tagasi tulla, ja ta trööstib neid, kes on kaotanud lootuse.
Pöördu Issanda poole ja hoidu pattudest, palveta tema palge ees ja väldi pahandusi!
Pöördu jälle Kõigekõrgema poole, tagane ülekohtust, ja nurjatust vihka väga!
Kes ülistab Kõigekõrgemat surmavallas, elavate asemel, kes temale kiitust toovad?
Surnuil, kes on olematud, on kiitus lakanud: kes on elus ja terve, see kiitku Issandat!
Kui suur on Issanda halastus ja lepitus neile, kes tema poole pöörduvad!
Sest inimesed ise ei suuda kõike, inimlaps ei ole ju surematu.
Mis on päikesest heledam? Seegi pimeneb. Ja liha ning veri mõtlevad vaid kurja.
Issand näeb taevakõrguse väge, kõik inimesed on aga põrm ja tuhk.
Siiraki 18 Tema, kes elab igavesti, on loonud viimse kui ühe.
Üksnes Issand on õige.
Väge kuulutada tema töid ei ole antud kellelegi, ja kes suudakski uurida tema suuri tegusid?
Kes saaks mõõta tema väe suurust? Ja kes võiks lisaks jutustada tema halastusest?
Neist ei ole midagi vähendada ega suurendada ja Issanda imeteod ei ole uuritavad.
Kui inimene arvab, et ta on jõudnud pärale, siis ta alles alustab, ja kui ta arvab, et ta on lõpetanud, siis ta on teadmatuses.
Mis on inimene ja milleks ta kõlbab? Mis on tema õnn ja mis on tema õnnetus?
Inimese päevade hulk, kui neid on palju, on sada aastat.
Nagu veetilk meres ja liivatera, nõnda on tema vähesed aastad ühe igaviku päeva kõrval.
Seepärast on Issand nende vastu pikameelne ja valab nende peale oma halastust.
Ta näeb ja teab, et nende lõpp on ränk, seepärast ongi ta teinud suureks oma lepituse.
Inimese halastus puudutab tema ligimest, Issanda halastus aga kogu loodut. Tema karistab, kasvatab ja õpetab ja toob oma karja koju nagu karjane.
Ta halastab nende peale, kes võtavad õpetust, ja nende peale, kes tungivalt nõuavad tema õigusemõistmist.
Laps, head tehes ära tee etteheiteid ja anni juures ärgu olgu haavavaid sõnu!
Eks kaste jahuta palavust? Nõnda on sõna parem kui and.
Vaata, eks ole sõna rohkem kui hea and? Ja mehel, kes hästi teeb, on mõlemad.
Rumal teeb tänamatult etteheiteid ja kadeda and paneb silmad vett jooksma.
Õpi, enne kui räägid, ja otsi tervist, enne kui haigus sind võtab!
Enne kohtumõistmist katsu iseennast läbi, siis leiad armu karistuse ajal.
Alandu, enne kui jääd haigeks, kui oled pattu teinud, pöördu!
Ära lase ennast takistada tõotust õigeaegselt täitmast, ja ära viivita surmani, oodates sellest vabastamist!
Enne kui tõotad, valmista ennast, ära ole inimese sarnane, kes Issandat kiusab!
Lõpu päevil mõtle Issanda viha peale, ja karistuse ajale, kui ta oma palge sinult pöörab!
Mõtle näljaajale külluse ajal, vaesuse ja puuduse peale rikkuse päevil!
Hommikust õhtuni voolab aeg ja Issanda ees sünnib kõik kiiresti.
Tark inimene on ettevaatlik kõiges ja kiusatuse päevil hoidub eksimast.
Iga arusaaja tunneb tarkust ja kiidab seda, kes selle on leidnud.
Kes õpetussõnadest aru saavad, on ka ise targad ja lasevad voolata tabavaid tähendamissõnu.
Ära anna järele oma ihadele ja talitse oma himusid!
Kui annad oma hinge himude rahuldamisse, siis teeb see sind su vaenlaste naerualuseks.
Ära tunne rõõmu suurest priiskamisest, ära seo ennast niisuguse seltskonnaga!
Ära tee ennast vaeseks, pidutsedes laenatud rahaga, kui sul enesel ei ole midagi kukrus!
Siiraki 19 Joodik töömees ei saa rikkaks, kes piskut põlgab, hukkub vähehaaval.
Vein ja naised eksitavad tarku ja kes hooradega seltsib, läheb pööraseks.
Kõdu ja ussid pärivad tema ja jultunud hing võetakse ära.
Kes kiiresti usaldab, on kergeusklik, ja kes selles patustab, eksib oma hinge vastu.
Kes kurja pärast südames rõõmustab, mõistetakse hukka,
ja kes vihkab lobisemist, pääseb kurjast.
Ära iialgi korda kuulujuttu, siis ei sünni sulle midagi halba!
Ära jutusta seda sõbrale ega vaenlasele, ja kui see ei ole sulle süüks, siis ära anna midagi teada!
Sest kui sinult seda kuuldakse, siis hoitakse sinust kõrvale, ja omal ajal vihatakse sind.
Kui oled kuulujuttu kuulnud, siis surgu see koos sinuga, ole julge, see ei aja sind lõhki!
Kuulujutu pärast on rumalal suured valud, otsekui sünnitajal ihuvilja pärast.
Otsekui reielihasse tunginud nool on kuulujutt rumala sisimas.
Küsi sõbralt, kas vahest tema ei ole seda teinud, ja kui ta on teinud, ütle, et ta enam ei teeks!
Küsi ligimeselt, kas vahest tema ei ole seda rääkinud, ja kui ta on rääkinud, ütle, et ta seda ei kordaks!
Küsi sõbralt, sest sageli on ju tegemist laimuga, ja ära usu iga juttu!
Mõnigi eksib, aga mitte tahtlikult; ja kes ei ole oma keelega patustanud?
Küsi ligimeselt, enne kui ähvardad, ja anna aset Kõigekõrgema seadusele!
Kogu tarkus on Issanda kartus ja iga tarkuse juurde kuulub seaduse täitmine.
Oskus kurja teha ei ole tarkus ja arukust ei ole seal, kus on patuste nõu.
On küll kavalus, aga see on jäledus, ja meeletu on, kellel tarkus puudub.
Parem olla mõistusest vaene, aga jumalakartlik, kui rikas tarkuse poolest ja seadusest üleastuja.
On peent kavalust, aga see on vale, ja on heatahtlikkuse väänajaid, et saada soovitud kohtuotsust.
On kurjategijaid, kes küürutades käivad leinariides, seesmiselt on aga täis valelikkust.
Ta käib silmad maas ja teeb ennast kurdiks, ja kui teda ära ei tunta, siis ta üllatab sind.
Kui võimu puudus teda takistab pattu tegemast, siis ta teeb kurja, kui iganes leiab võimaluse.
Meest tuntakse näost ja tarka tuntakse käitumisest.
Mehe riietus, naer ja kõnnak näitavad, missugune inimene ta on.
Siiraki 20 On noomimist, mis ei sünni õigel ajal, mõni aga vaikib ja see on tark.
Parem noomida kui viha pidada.
Kes üles tunnistab, seda hoitakse kahju eest.
Otsekui eunuhh, kes himustab neitsit vägistada, on see, kes tahab õigust mõista vägivallaga.
Mõni vaikib ja teda peetakse targaks, ja mõnda vihatakse, et ta palju lobiseb.
Mõni vaikib, sest ta ei oska vastata, ja mõni vaikib, sest ta teab parajat aega.
Tark inimene vaikib, kuni õige aeg tuleb, aga lobiseja ja alp ei hooli ajast.
Kes palju sõnu teeb, seda vihatakse, ja omavolitseja on põlastust väärt.
Mõnele mehele on õnnetus õnneks ja võit võib olla kaotuseks.
On ande, millest sul ei ole kasu, ja on ande, mis tasuvad kahekordselt.
Mõni talub alandust au pärast ja mõni tõstab madalusest pea üles.
Mõni ostab palju vähese eest, peab aga maksma seitsmekordselt.
Tark teeb ennast armsaks sõnadega, aga rumalate lahkus on raisatud.
Arutu annist ei ole sul kasu, sest ühe silma asemel on temal neid mitu.
Ta annab vähe ja sõimab palju, ja avab oma suu nagu sõnumitooja. Ta laenab täna ja homme nõuab tagasi, vihatud on niisugune inimene.
Rumal ütleb: „Minul ei ole sõpra ja minu heategude eest ei ole tänu.
Neil, kes minu leiba söövad, on laisad keeled.” Kui paljud ja kui sageli on teda naernud!
Parem komistada maapinnal kui libastuda keelega: õela langus tuleb nii äkitselt.
Ebameeldiv inimene - kohatu jutt, arutute suus on see tavaline.
Õpetussõna rumala suust põlatakse, sest ta ei ütle seda õigel ajal.
Mõnda takistab pattu tegemast vaesus ja oma rahus ei lase ta ennast häirida.
Mõni hävitab oma hinge häbi pärast ja kahjustab iseennast mõistmatu käitumisega.
Mõni annab häbi pärast sõbrale lubadusi ja teeb ta asjatult oma vaenlaseks.
Vale on inimesel paha häbiplekk, arutute suus on see aga tavaline.
Pigem varas kui alatine valetaja, aga mõlemad pärivad hukatuse.
Valeliku inimese harjumus on vääritu ja tema häbi on alati temaga kaasas.
Kes sõnades on tark, edutab iseennast, ja mõistlik inimene meeldib suurtele isandatele.
Kes maad harib, teeb kõrgeks oma viljakuhilad, ja kes suurtele isandatele meeldib, lepitab ülekohut.
Meelehea ja kingitused pimestavad tarkade silmi ja takistavad manitsust otsekui suukorv suu ees.
Peidetud tarkus ja nähtamatu varandus - mis kasu on neist mõlemast?
Pigem inimene, kes varjab rumalust, kui inimene, kes varjab tarkust.
Siiraki 21 Laps, kui oled pattu teinud, siis ära enam tee, vaid palu andeks endised!
Põgene patu eest otsekui mao eest, sest kui sa temaga kokku puutud, salvab ta sind! Tema hambad on nagu lõvi hambad: need tapavad inimeste hinge.
Iga ülekohus on otsekui kaheterane mõõk, selle haav on ravimatu.
Vägivald ja ülbus hävitavad rikkuse: selsamal põhjusel hävib kõrgi koda.
Palve vaese suust jõuab Jumala kõrvadeni ja tema kohus tuleb ruttu.
Kes vihkab manitsust, käib patuse jälgedes, aga kes Issandat kardab, pöördub südames.
Suuresuulist tuntakse kaugelt ja tark teab, millal teine eksib.
Kes oma koda ehitab võõra rahaga, on nagu see, kes kogub enesele hauakive.
Patuste kogudus on takukoonal ja nende lõpp on tuleleegis.
Patuste tee on kividega sillutatud, aga selle lõpp on surmavalla sügavuses.
Kes Seadust järgib, valitseb oma mõtteid, ja täielik Issanda kartus on tarkus.
Ei saa õpetada seda, kes ei ole taibukas; on aga taibukust, mis kasvatab kibedust.
Targa tunnetus kasvab otsekui tõusev vesi ja tema nõuanne on elava allika sarnane.
Rumala süda on nagu katkine anum, see ei pea ühtki tarkust.
Kui taibukas kuuleb tarka sõna, siis ta kiidab seda, andes veel lisagi. Kuuleb seda aga kergemeelne, siis temale see ei meeldi ja ta heidab selle üle õla.
Rumala jutt on otsekui koorem teekonnal, aga targa huultelt leitakse, mis on meelepärane.
Targa suud otsitakse koguduses ja tema sõnadele mõteldakse südames.
Rumalale on tarkus nagu lagunenud koda, ja arulageda teadmiseks on arusaamatud sõnad.
Mõistmatule on õpetus nagu jalarauad jalgadel ja käerauad ümber parema käe.
Rumal tõstab naerdes häält, tark mees ainult naeratab vaikselt.
Targale on õpetus nagu kuldehe ja võru parema käe randmel.
Rumala jalg astub kiiresti kotta, aga kogenud mees jääb tagasihoidlikult läve ette.
Arutu piilub läbi ukse kotta, aga kasvatatud mees jääb välja seisma.
Ukse taga kuulatamine on inimese kasvatamatus, targale on aga seesugune häbitus piinaks.
Lobisejate huuled räägivad muidu, aga tarkade sõnu kaalutakse kaaluga.
Rumalate süda on nende suus, aga tarkade suu on nende südames.
Kui jumalakartmatu neab saatanat, siis ta neab omaenese hinge.
Keelepeksja rüvetab omaenese hinge ja naabrid vihkavad teda.
Siiraki 22 Laisk sarnaneb roojaga kaetud kiviga, tema häbituse pärast vilistab ta peale igaüks.
Laisk sarnaneb sõnnikuhunnikuga, igaüks, kes seda tõstab, pühib kätt.
Isale häbiks sünnib poeg, kes ei võta õpetust, ja seesuguse tütre sünd on temale kahjuks.
Tark tütar on oma mehele varanduseks, häbitu on aga oma sünnitajale mureks.
Häbematu naine häbistab oma isa ja meest, seepärast põlatakse teda mõlema poolt.
Nagu pillimäng leinaajal on kohatu jutt, vitsad ja karistus on aga igal ajal tarkuseks.
Potikilde liimib kokku, kes mõistmatut õpetab, ta äratab magajat sügavast unest.
Kes jutustab juhmile, jutustab tukkujale, ja lõpuks see küsib: „Mis on?”
Nuta surnu pärast, sest tema valgus on kadunud, ja nuta juhmi pärast, sest tema aru on läinud! Surnu pärast nuta vähem, sest tema on ju rahu saanud, juhmi elu on aga halvem kui surm.
Lein surnu pärast kestab seitse päeva, aga juhmi ja jumalakartmatu pärast kõik tema elupäevad.
Arutuga ära palju räägi ja arulagedaga ära seltsi, hoidu temast, et sul ei oleks vaeva ja sind ei rüvetataks sellega, mis ta suust välja ajab! Väldi teda, siis saad rahu ja sa ei muutu kärsituks tema meeletuse pärast!
Mis on raskem kui seatina? Ja mis muu võiks olla ta nimeks kui „tobu”?
Liiva, soola ja rauakamakat on kergem kanda kui arutut inimest.
Seotud palkidega hoone ei purune maavärisemisel, nõnda ka süda, mis kindlaks jääb läbimõeldud otsusele, ei lähe iialgi araks.
Süda, rajatud mõistlikule meelele, on nagu liivakrohv silutud seinal.
Kõrgendikule püstitatud pihttara ei pea vastu tuule ees: nõnda ka rumala mõtteviisiga arg süda ei pea vastu ühegi ähvarduse ees.
Kes torgib silma, paneb pisarad voolama; kes torkab südamesse, tekitab valu.
Kes viskab kiviga linde, peletab need; kes teotab sõpra, lõpetab sõpruse!
Kui oled tõstnud mõõga sõbra vastu, siis ära heida meelt, sest veel on tagasitee!
Kui oled avanud suu sõbra vastu, siis ära muretse, sest on ka lepitus! Pea meeles: teotus ja kõrkus, saladuse reetmine ja salakaval löök - nende eest põgeneb iga sõber.
Ole ustav oma ligimesele, kui ta on vaene, et siis, kui ta käsi jälle hästi käib, võiksid koos temaga rahul olla. Hädaajal jää tema juurde, et siis, kui ta pärib, võiksid koos temaga pärida!
Enne tuld on ahjus aur ja suits, nõndasamuti on teotused enne verevalamist.
Sõpra kaitsta ma ei häbene ja ma ei varja ennast tema palge eest.
Kui mulle tema pärast halba sünnib, siis igaüks, kes sellest kuuleb, hoidub temast.
Kes paneks minu suu ette valvuri ja minu huultele kohase pitseri, et ma ei langeks ja minu keel mind ei hävitaks?
Siiraki 23 Issand, minu elu isa ja valitseja! Ära jäta mind nende nõu võimusesse, ära lase mind nende läbi langeda!
Kes annaks vitsu minu mõtlemisele ja tarkuse karistust minu südamele, et need ei säästaks minu väärsamme ega jätaks karistamata nende patte,
et minu väärsamme ei lisanduks ja minu patud ei suureneks, et ma ei langeks oma vastaste ees ja et mu vihamees minu pärast ei rõõmustaks?!
Issand, minu elu isa ja Jumal! Ära anna mulle suurelisi silmi
ja pööra himu minust ära!
Kõhu aplus ja himurus ärgu vallutagu mind ja ära jäta mind häbitu hinge võimusesse!
Kuulge, lapsed, suu õpetamist, kes tähele paneb, seda ei vangista huuled.
Huultest tabatakse patustaja, nendega komistavad teotaja ja ülbe.
Ära harjuta oma suud vandeks ja ära võta kombeks nimetada Püha nime!
Sest nii nagu ori, keda alatasa üle kuulatakse, ei parane vermeist, nõnda ka see, kes alati vannub ja nimetab Jumala nime, ei ole iialgi pattudest puhas.
Mees, kes palju vannub, suurendab süüd ja tema kojast ei lahku nuhtlus. Kui ta eksib, siis on patt tema peal, ja kui ta sellest ei hooli, siis ta patustab kahekordselt. Kui ta valet vannub, ei mõisteta teda õigeks, vaid tema koda saab õnnetusi täis.
On kõne, mis on võrdne surmaga: ärgu seesugust leidugu Jaakobi pärandis! Sest vagadest on see kõik kaugel ja nemad ennast pattudesse ei mähi.
Ära harjuta oma suud jämedaks tooruseks, sest sellest tuleb patune kõne!
Mõtle oma isale ja emale, ehkki istud suursuguste keskel, et sa nende ees seda ei unustaks ega käituks rumalasti oma harjumuse pärast, et sa ei peaks soovima, et oleksid jäänud sündimata, ega oleks sul vaja needa oma sündimispäeva!
Inimene, kes enese harjutab rääkima sõimusõnu, ei võta enam õppust kõigil oma elupäevil.
Kaks liiki inimesi teeb palju pattu ja kolmas tekitab viha.
Kirglik hing on nagu põlev tuli: see ei kustu enne, kui on neelanud iseenese. Inimene, kes hoorab omaenese ihus, ei lõpeta enne, kui tuli on põlenud lõpuni. Hooravale inimesele on iga leib magus, ta ei väsi enne, kui sureb.
Inimene, kes oma voodis patustab, ütleb endamisi: „Kes mind näeb? Minu ümber on pimedus, seinad varjavad mind, keegi ei näe mind. Mida ma kardan? Kõigekõrgem ei pane tähele minu patte.”
Jah, inimeste silmi ta kardab ega tea, et Issanda silmad on kümme tuhat korda selgemad kui päike, need jälgivad kõiki inimeste teid ja näevad ka salajastesse paikadesse.
Ta teab kõike juba enne tegu, niisamuti ka pärast, kui see on tehtud.
Niisugust meest nuheldakse linnatänavail, võetakse kinni seal, kus ta ei aimagi.
Nõnda on lugu ka naisega, kes oma mehe maha jätab ja saab võõralt pärija.
Sest esiteks on ta olnud sõnakuulmatu Kõigekõrgema seaduse vastu, teiseks on ta eksinud oma mehe vastu, kolmandaks on ta hoorates abielu rikkunud ja võõralt mehelt lapsi saanud.
Ta viidagu koguduse ette ja karistus tuleb tema laste peale.
Tema lapsed ei juurdu ja tema oksad ei kanna vilja.
Mälestuse enesest jätab ta sajatuseks ja tema häbi ei kustutata ära.
Ja järelejääjad teavad, et ei ole paremat kui Issanda kartus ega meeldivamat kui tähele panna Issanda käske.
Siiraki 24 Tarkus ülistab ennast ja kiidab end oma rahva keskel.
Kõigekõrgema koguduses avab ta suu ja kiidab end tema väe ees:
„Mina tulin Kõigekõrgema suust ja katsin maad otsekui udu.
Ma elasin kõrgustes ja minu iste oli pilvesambas.
Mina üksi ringlesin taevakaartel ja käisin kuristike sügavustes.
Mere laineil ja kogu maal, kõigi rahvaste ja rahvuste üle oli mul meelevald.
Kõigi nende juures otsisin ma rahupaika: kelle pärisossa ma võiksin jääda?
Siis kõige Looja käskis mind, tema, kes minu on loonud, andis rahu minu telgile ja ütles: „Jaakobis löö üles oma telk ja Iisraelis võta enesele pärisosa!”
Alguses, enne aegade arvestust, on ta minu loonud ja iialgi ei lakka ma olemast.
Pühas telgis teenisin ma tema ees, ja nõnda kinnistati mind Siionisse.
Nõnda laskis ta mind rahu leida armsas linnas, minu valitsus on Jeruusalemmas.
Ma juurdusin austatud rahvas, Issanda omandis, tema pärisosas.
Ma kasvasin kõrgeks nagu seeder Liibanonil ja küpress Hermoni mäestikus.
Ma kasvasin kõrgeks nagu palmipuu Een-Gedis ja roosipõõsad Jeerikos, nagu ilus õlipuu väljal. Ma kasvasin kõrgeks nagu plataan.
Ma lõhnasin hästi nagu kaneel ja palsam, andsin meeldivat lõhna nagu valitud mürr, nagu galban ja oonüks ja stakte, nagu suitsutusrohu suits telgis.
Ma laiutasin oma oksi nagu terebint, minu oksad olid ilusad ja armsad.
Ma ajasin toredaid võrseid nagu viinapuu ja minu õitest tuli kaunis ning rikkalik vili.
Tulge minu juurde, kes te ihaldate mind, ja küllastuge minu viljast!
Sest mälestus minust on magusam kui mesi ja pärida mind on parem kui meevaha.
Kes minust söövad, soovivad veelgi, ja kes minust joovad, janunevad üha.
Kes mind kuulda võtab, ei jää häbisse, ja kes minu pärast vaeva näevad, ei tee pattu.”
See kõik on öeldud Kõigekõrgema Jumala lepinguraamatu kohta, Seaduse kohta, mille Mooses meile andis pärisosaks Jaakobi kogudustele.
Ta laseb voolata tarkusel, mis on nagu Piison ja Tigris kevadisel ajal,
ta tekitab mõistuse tulva, mis on nagu Eufrat ja Jordan lõikuse päevil,
ta ilmutab õpetuse valgust, mis on nagu Giihon viinamarjakoristuse ajal.
Ei õppinud esimene teda täiesti tundma, ja nõnda ka viimane ei mõista teda.
Sest ta mõte on suurem kui meri ja nõu sügavam kui tohutu kuristik.
Mina olen nagu jõeharu ja veejuhe, mis paradiisist on lähtunud.
Ma ütlesin: „Mina kastan oma aeda ja joodan oma peenart.” Ja vaata, minu kraavist sai jõgi ning minu jõest sai meri.
Ma lasen oma juhatust ikka veel paista otsekui koitu ja valgustada kaugele.
Ma valan ikka veel välja õpetust otsekui prohvetikuulutust, jättes selle tulevastele põlvedele igaveseks ajaks.
Nähke, et mina ei ole vaeva näinud ainult iseenese heaks, vaid kõigi heaks, kes tarkust taotlevad.
Siiraki 25 Kolm asja meeldivad mulle ja need on ilusad Issanda ning inimeste ees: vendade üksmeel ja ligimesearmastus ning et naine ja mees üksteist mõistavad.
Aga kolme vihkab mu hing, ja nende eluviisi pärast ma vihastan väga: ülbe vaene, valelik rikas ja abielurikkuja rauk, kellel puudub aru.
Kui sa nooruses ei ole kogunud, kuidas sa siis vanas eas leiad?
Kui ilus on, et hallpead otsustavad ja vanemad teavad nõu!
Kui ilus on vanade tarkus ja auväärsete arukus ning nõukus!
Vanade krooniks on suured kogemused ja kuulsuseks Issanda kartus.
Üheksat meeles olevat asja ma ülistan südames ja kümnendat kuulutan keelega: inimest, kes oma lastest rõõmu tunneb, ja seda, kes oma eluajal näeb vaenlaste langemist;
õnnelikku, kes koos elab mõistliku naisega, ja seda, kes keelega ei libastu, ja seda, kes ei pea orjama vääritut;
õnnelikku, kes on leidnud tarkuse, ja seda, kes võib kuulutada kuulavaile kõrvadele.
Kuigi see on suur, kes on leidnud tarkuse, ei ole ta suurem kui see, kes kardab Issandat.
Issanda kartus on üle kõige: kellega võiks võrrelda inimest, kes sellest kinni peab?
Olgu haav, ainult mitte südame haav, olgu tigedus, ainult mitte naise tigedus!
Olgu rünnak, ainult mitte vihkajate rünnak, olgu kättemaks, ainult mitte vaenlaste kättemaks!
Ükski mürk ei ole kangem kui maomürk ja ükski viha ei ole suurem kui vaenlase viha.
Pigem elada koos lõvide ja lohemadudega kui koos tigeda naisega.
Naise tigedus muudab tema välimust ja teeb ta palge süngeks just nagu karul.
Tema mees istub oma sõprade keskel ja neid kuulates ohkab ta kibestunult.
Kõik halbus on väike naise halbuse kõrval - tabagu teda patuse liisk!
Seesama, mis liivane mägitee vana mehe jalgadele, on lobisev naine vaiksele mehele.
Ära lase ennast võluda naise ilust ja ära himusta naist!
Viha, sündsusetus ja häbi on suur, kui naine toidab oma meest.
Rõhutud meel, sünge pale ja südamevalu tuleb tigedalt naiselt. Lõdvad käed ja nõtkuvad põlved on sellelt, kes ei tee oma meest õnnelikuks.
Naisest on patu algus ja tema pärast peame kõik surema.
Veele ära anna vabalt voolata ega tigedale naisele sõnavoli!
Kui ta ei taha käia sinuga käsikäes, siis lahuta ta oma ihust!
Siiraki 26 Hea naise mees on õnnelik ja tema päevade arv kasvab kahekordselt.
Tubli naine rõõmustab oma meest ja see veedab oma aastad rahus.
Hea naine on hea osa ja antakse sellele, kes Issandat kardab:
olgu mees rikas või vaene, tema süda on siis rahul, tema nägu on alati rõõmus.
Kolme asja kardab mu süda ja neljanda pärast ma palun silmili maas: kõmu linnas, jõukude kogunemine ja valesüüdistus - kõik halvemad kui surm! -
südamevalu ja muret tegev naine, kes on armukade teisele naisele, ja keelepeksja, kes seda kõigile kuulutab.
Kuri naine on nagu tõrges härjapaar, kes tema võtab, haaraks otsekui skorpioni.
Väga vihatud on joobnud naine: ta ei varja oma sündsusetust.
Naise hoorust tuntakse silmategemisest ja tema silmalaugudest.
Kangekaelset tütart valva rangelt, et ta lõtvust leides seda ei kasutaks!
Häbitu silma üle pea valvet ja ära imesta, kui ta sind võrgutab!
Nagu janune teekäija avab suu ja joob iga ligiolevat vett, nõnda istub ta iga telgivaia juurde ja avab oma tupe noolele.
Naise armsus rõõmustab tema meest ja tema osavus lisab mehe kontidele liha.
Vaikiv naine on Issanda and ja haritud hinge eest ei ole küllalt lunaraha.
Häbelik naine on armude arm ja tagasihoidlik hing ei ole millegagi kaalutav.
Nõnda nagu päike tõuseb Issanda kõrgustes, nõnda on ka hea naise ilu ehteks mehe kojale.
Nagu pühalt lambijalalt paistev lamp on ilus nägu sihvakal kehal.
Nagu kuldsambad hõbealustel on kaunid jalad kindlatel kandadel.
Kahe asja pärast on minu süda murelik ja kolmanda pärast tõuseb minus viha: sõjamees, kes vaesuse tõttu puudust kannatab, arukad mehed, keda ei panda millekski, ja see, kes õigusest pöördub pattu: Issand valmistab teda mõõga jaoks.
Kaupmees saab vaevalt hoiduda süüteost ja äritsejat ei mõisteta patust lahti.
Siiraki 27 Raha pärast on paljud pattu teinud ja kes tahab palju saada, pöörab oma silmad Issandalt.
Otsekui vai lüüakse kivide vahele, nõnda tungib patt müügi ja ostu vahele.
Kes hoolsalt ei pea kinni Issanda kartusest, selle koda variseb varsti.
Sõela raputades jääb peale räbu, nõndasamuti jääb inimese saast tema mõtteisse.
Potissepa tööd proovitakse ahjus ja inimest õpitakse tundma tema kõnest.
Vili näitab hoolitsemist puu eest, nõndasamuti sõna inimsüdame mõtteid.
Ära kiida meest, enne kui ta on kõnelnud, sest kõne on inimese katsekivi!
Kui taotled õigust, siis saavutad selle ja ehid ennast sellega kui aukuuega.
Linnud seltsivad omasugustega ja tõde tuleb jälle nende juurde, kes seda nõuavad.
Lõvi varitseb saaki, nõnda ka patt ülekohtutegijaid.
Jumalakartliku kõne on alati tark, albil aga muutub just nagu kuu.
Arutute keskel mõõda aega, aga mõistlike seltsis ole alatasa!
Rumalate kõne on põlastust väärt ja nende naer on patune ülemeelikus.
Kes palju vannub, selle jutt ajab juuksed püsti ja seesuguste riid paneb kõrvad kinni.
Ülbete riid on verevalamine ja nende sõimlemist on vastik kuulda.
Kes saladusi avaldab, kaotab usalduse ega leia enam sõpra oma hingele.
Armasta sõpra ja ole talle truu, aga kui oled ta saladusi avaldanud, siis ära enam jookse talle järele!
Sest otsekui inimene hävitab oma vaenlase, nõnda oled sina hävitanud oma ligimese sõpruse.
Ja otsekui laseksid linnu lahti oma käest, nõnda oled ligimese lasknud minna ega saa teda enam kätte.
Ära aja teda taga, sest ta on juba kaugel, põgenenud nagu gasell püünisest!
Haava saab siduda ja teotust lepitada, aga saladuste väljarääkijal ei ole lootust.
Kes silma pilgutab, kavatseb kurja, ja keegi ei pääse tema käest.
Sinu silma ees räägib ta magusasti ja imetleb sinu sõnu, aga pärast väänab ta oma suud ja teeb sinu sõnadest pahanduse.
On palju, mida ma vihkan, aga ei midagi nõnda nagu sellist - ka Issand vihkab teda!
Kes viskab kivi kõrgele, viskab selle enesele pähe, ja salakaval hoop rebib haavad lahti.
Kes kaevab augu, langeb sinna sisse, ja kes paneb püünise, seda püütakse sellega.
Kes kurja teeb, sellele veereb see tagasi ja ta ei märka, kust see temale tuleb.
Ülbe pilkab ja teotab, aga karistus varitseb teda otsekui lõvi.
Püünisesse langevad, kes rõõmustavad vagade langusest, ja valu hävitab nad juba enne surma.
Raev ja viha, ka need on hirmsad, patune mees aga püsib neis kindlalt.
Siiraki 28 Kes kätte maksab, saab kättemaksu Issandalt ja tema patud talletatakse hoolsasti.
Anna andeks oma ligimese ülekohus ja siis, kui sa palud, vabastatakse sind su pattudest.
Inimene peab viha inimese vastu, aga otsib päästet Issandalt.
Omataolise inimese vastu ei ole tal halastust, ta palub aga küll oma pattude pärast.
Tema ise, lihalik olend, peab viha, kes peab lepitama tema patte?
Mõtle lõpule ja jäta vihavaen, mõtle kaduvusele ja surmale ja pea käske!
Mõtle käskudele ja ära raevutse ligimese vastu, mõtle Kõigekõrgema lepingule ja andesta eksimus!
Hoidu tülist, siis teed vähem pattu, sest vihane inimene sütitab tüli!
Patune mees ässitab sõpru ja paiskab kahtlustusi rahus elavate keskele.
Kuidas tulepuud, nõnda on tuli, ja ägeduse kohaselt leegitseb tüli. Mida võimsam inimene, seda võimsam tema vimm, mida rikkam ta on, seda suurem ta viha.
Õhutatud vaen süütab tule ja õhutatud tüli valab verd.
Kui puhud sädet, hakkab see leegitsema, ja kui sülitad selle peale, siis see kustub. Ja mõlemad teod tulevad sinu suust.
Nea keelepeksjat ja kahekeelset, sest ta on hukka saatnud palju rahus elanuid.
Kolmekeelne on kõigutanud paljusid ja on neid pillutanud rahva juurest rahva juurde, on hävitanud ka kindlustatud linnu ja maha kiskunud suurte meeste kodasid.
Kolmekeelne on ära tõuganud tublisid naisi ja on neilt röövinud nende töö vilja.
Kes seda kuulda võtab, ei saa iialgi rahu ega vaikselt elada.
Piitsahoop tekitab vermeid, aga keelehoop murrab luid.
Paljud on langenud mõõgatera läbi, aga mitte nõnda palju kui keele läbi.
Õnnis on see, kes selle eest on kaitstud, kes ei ole kogenud selle tigedust, kes ei pea vedama selle ikkes ega ole seotud selle rakmetega.
Sest selle ike on raudike ja selle rakmed on vaskrakmed.
Surm selle läbi on kuri surm, ja surmavald on palju parem kui see.
Vagade üle ei saa ta võimust ja need ei põle tema leegis.
Sellesse langevad need, kes Issanda maha jätavad, see põleb neis ega kustu. Otsekui lõvi läkitatakse see nende kallale ja nagu panter hävitab see neid.
Vaata, piira oma vara kibuvitstega, köida kokku oma hõbe ja kuld:
oma sõnadele muretse kaal ja vihid, oma suule valmista uks ja riiv!
Hoia, et sa oma keelega ei libastu ega lange selle ees, kes sind varitseb!
Siiraki 29 Kellel on kaastunnet, see laenab ligimesele, ja kes peab käske, sirutab abistava käe.
Laena ligimesele, kui temal tarvis on, ja vastupidi - ligimesele maksa tagasi lubatud ajal!
Pea sõna ja ole temale ustav, siis saad igal ajal, mis sulle tarvis on!
Mõned peavad laenu leiuks ja valmistavad vaeva oma aitajaile!
Ta suudleb käsi, kuni ta on saanud, ja ligimese raha pärast räägib ta alandliku häälega, tasumise ajal ta aga viivitab, tasub jõhkrate sõnadega ja süüdistab aegu.
Kui ta jaksab, siis saadakse tagasi vaevalt pool ja seda võib arvestada kui leitut. Aga kui mitte, siis on raha röövitud ja ilmaasjata on saadud vaenlane: sajatuse ja sõimuga tasub ta laenajale, austamise asemel on tasutud autusega.
Paljud loobuvad niisuguse alatuse pärast, et hoiduda asjatust röövimisest.
Ometi ole pikameelne viletsa vastu ja ära kõhkle temale almust andmast!
Käsu pärast aita vaest ja ära lase teda tühjalt ära minna, kui ta hädas on!
Venna ja sõbra pärast kuluta raha, ära lase seda kivi all roostetada ja hävida!
Talleta enesele varandus Kõigekõrgema käskude järgi, sellest on sul rohkem kasu kui kullast!
Talleta heateod oma varakambrisse, siis päästab see sind kõigist hädadest!
Paremini kui tugev kilp ja raske oda sõdib see sinu eest vaenlaste vastu.
Hea mees käendab ligimest, ainult häbitu jätab tema hädasse.
Ära unusta käendaja heatahtlikkust, sest tema on sinu eest andnud oma hinge!
Patune hävitab käendaja õnne, tänamatu meelsus hülgab oma päästja.
Käendamine on laostanud palju jõukaid, pannes nad kõikuma otsekui merelainetel.
See on teinud kodutuks vägevaid mehi ja need on ekselnud võõraste rahvaste keskel.
Patune, kes kasu pärast tõttab käendajaks, langeb kohtu alla.
Aita ligimest jõudumööda, aga pane tähele, et sa ise sisse ei kukuks!
Kõige vajalikumad eluks on vesi ja leib, koda ja riietus, et katta sündsusetut.
Parem vaese elu oma pilbaskatuse all kui maiusroad võõrastes kodades.
Pisut või palju, ole rahul, siis pääsed kuulmast häbistust, et oled võõras!
Halb on elu kojast kotta, sest kus oled võõras, seal sa ei tohi suud lahti teha.
Annad süüa ja juua tänuta ja kuuled ka haavavaid sõnu:
„Tule, võõras, kata laud, ja kui sul midagi on, siis toida mind!”
„Mine ära võõras, auväärsema eest, vend on külla tulnud, ma vajan koda!”
Arusaajal inimesel on raske taluda etteheiteid päritolu pärast ja laimu võlausaldaja poolt.
Siiraki 30 Kes oma poega armastab, karistab teda alati, et ta lõpuks saaks temast rõõmu tunda.
Kes oma poega karistab, saab temast kasu ja võib tuttavate keskel temast uhkusega rääkida.
Kes oma poega õpetab, teeb oma vaenlase kadedaks ja võib sõprade ees tema pärast hõisata.
Kui tema isa sureb, siis see nagu ei olekski surnud, sest temast on jäänud järele omasugune.
Elades nägi ta teda ja oli rõõmus, ja surres ei olnud ta kurb.
Vaenlaste vastu jättis ta kättemaksja, sõpradele aga tänuliku tasuja.
Kes poega hellitab, peab siduma tema haavu, ja ta süda väriseb iga tema valuhüüde korral.
Taltsutamata hobune läheb peruks ja ohjeldamata poeg läheb tõrksaks.
Hellita last, siis ta paneb sind hirmu tundma, naljatle temaga, siis ta kurvastab sind!
Ära naera koos temaga, et sa ei peaks koos temaga valu kannatama ja lõpuks hambaid kiristama!
Ära anna temale voli noorpõlves!
Painuta tema kaela, kui ta alles noor on, et ta ei muutuks kangekaelseks ega oleks sulle sõnakuulmatu!
Kasvata oma poega ja pane ta tööle, et sinul ei tuleks pahandusi tema saamatuse pärast!
Parem olla vaene, kes on terve ja tugev, kui rikas, kellel on haige ihu.
Tervis ja heaolu on parem kui kogu kuld ja terve keha on parem mõõtmatust rikkusest.
Ei ole paremat rikkust kui ihu tervis ja ei ole suuremat rõõmu kui südame rõõm.
Parem surm kui kibe elu, igavene puhkus on parem kui pikaldane haigus.
Maiusroog suletud suu ees on nagu haua peale pandud toit.
Mis kasu on ohvrist ebajumalale? Sest too ei söö ega tunne lõhna. Nõndasamuti on Issandast vaevatuga:
ta näeb silmadega ja ohkab nagu kohitsetu, kes neitsit süleleb ja ohkab.
Ära lase oma hinge kurvastada ja ära vaeva ennast oma mõtisklustega!
Südame rõõm on inimesele eluks ja rõõmsameelsus pikendab mehe elupäevi.
Armasta oma hinge ja tröösti oma südant, ja hoia kurbus enesest eemal! Sest kurvastamine on paljusid hukanud ja sellest ei ole midagi kasu.
Kadedus ja viha lühendavad elupäevi ja mure teeb enneaegu vanaks.
Helde ja toidust rõõmu tundev süda kannab hoolt oma roa eest.
Siiraki 31 Rikkuse valvamine kurnab ihu ja mure selle pärast viib une.
Murelik valvsus ei lase uinuda, äratab unest nagu raske haigus.
Rikas näeb vaeva raha kogumisega ja puhates naudib ta oma küllust.
Vaene näeb vaeva kokkuhoidliku eluga ja puhates jääb ta puudusesse.
Kes armastab kulda, ei jää patuta, ja kes raha taga ajab, seda petetakse.
Kuld on saanud õnnetuseks paljudele, nad on ise näinud oma hävingut.
Kuld on selle kummardajale tõkkepuuks, kullaga püütakse iga meeletut narri.
Õnnis on rikas, kes leitakse olevat laitmatu ja kes ei jookse kulla järele.
Kus niisugune on, et saaksime teda ülistada? Sest ta on teinud imetlusväärseid tegusid oma rahva keskel.
Kes on selles proovile pandud ja täiuslikuks saanud? Olgu see kiituseks temale, kes oleks võinud eksida, aga ei ole eksinud, kes oleks võinud kurja teha, aga ei ole teinud.
Seepärast on tema varandus kindlustatud ja kogudus jutustab tema almustest.
Kui istud suurniku lauas, siis ära aja suud ammuli ja ära ütle: „Siin on palju!”
Pea meeles, et kuri silm on hädaohtlik! Kas on loodud midagi vaenulikumat kui silm? Seepärast ta põhjustab pisaraid igal palgel.
Kuhu ta vaatab, sinna ära siruta kätt ja ära pista seda koos temaga vaagnasse!
Hinda oma ligimest kui iseennast ja iga teo puhul mõtle järele!
Söö nagu inimene seda, mis sulle ette pannakse, ja ära matsuta, et sind ei vihataks!
Hea kombe pärast lõpeta esimesena ja ära ole täitmatu, et sa kedagi ei pahandaks!
Kui sa istud paljude keskel, siis ära siruta kätt enne teisi!
Jah, küll lepib viisakas inimene vähesega! Ja voodis olles ta ei hingelda.
Kellel on mõõdukas isu, sellel on terve uni, ta tõuseb vara ja ta hing on rahul. Täitmatul inimesel on unetus, kõhuhäda ja soolekeerud.
Aga kui oled pidanud sööma, siis tõuse üles ja pea vahet!
Kuule mind, laps, ja ära põlga mind, siis leiad lõpuks, et minu sõnad on tõsi! Ole mõõdukas kõigis oma tegudes, siis ei tule sulle ühtki tõbe!
Kes on leivaga helde, seda õnnistavad kõik, ja tunnistus tema headusest on tõsi.
Kes on aga leivaga kitsi, selle vastu nuriseb linn, ja tunnistus tema kurjusest peab paika.
Veini juures ära mängi vaprat, sest vein on paljusid viinud hukatusse!
Sulatusahi proovib terast karastusvees, nõnda ka vein südameid ülbete tülis.
Vein on inimesele otsekui elu, kui seda juuakse mõõdukalt. Mis oleks elu ilma veinita? Vein on loodud inimestele rõõmuks.
Vein on südamele hõiskamiseks ja hingele rõõmuks, kui seda juuakse õigel ajal parajalt.
Vein kibestab hinge, kui seda palju juuakse, kihutab riidlema ja komistama.
Purjusolek suurendab albi viha eksisammuks, vähendab tema jõudu ja toob haavu.
Veinijoomingul ära laida ligimest ja ära põlga teda, kui ta on rõõmus! Ära ütle temale sõimusõna ja ära kimbuta teda võla nõudmisega!
Siiraki 32 Kui sind on pandud eesistujaks, ära siis uhkusta, ole teiste hulgas kui üks neist, hoolitse nende eest ja istu siis ise!
Kui oled teinud kõik, mis vajalik, alles siis võta istet, et võiksid teistest rõõmu tunda ja hea korralduse eest saaksid pärja!
Räägi sina, vanem, sest see sobib sulle, põhjalikult järele mõteldes, ja ära eksita muusikat!
Kui see kostab, siis peata kõne ja ära näita oma tarkust sobimatul ajal!
Otsekui rubiinist pitsatkivi kuldehtes on muusika veini joomisel.
Otsekui smaragdist pitsatkivi kuldraamistuses on muusikute laul magusa veini juures.
Räägi, noormees, kui sul vaja on, ometi kõige rohkem kaks korda, kui sinult veel küsitakse!
Oma kõne võta kokku: vähesega palju! Ole kui see, kes asja tunneb, aga vaikib ometi.
Suursuguste seltsis ära pea ennast nende sarnaseks ja kui teine räägib, siis ära palju lobise!
Välgusähvatusele järgneb müristamine, kuid tagasihoidliku ees käib lugupidamine.
Tõuse üles õigel ajal ja ära jää viimaseks, mine kohe koju ja ära ole kergemeelne!
Seal naljata ja tee, mis sulle meelde tuleb, aga ära tee pattu suurelise kõnega!
Ja seejuures kiida oma Loojat, kes sind kosutab oma heade andidega!
Kes Issandat kardab, võtab õpetust, ja kes teda aegsasti otsivad, leiavad tema heameele.
Kes Seadust uurib, küllastub sellest, aga teesklejale on see pahanduseks!
Kes Issandat kardavad, leiavad, mis õige on, ja süütavad õiguse otsekui valguse.
Patune inimene ei salli laitust ja leiab oma tahtele õigustuse.
Mees, kes järele mõtleb, ei põlga ühtki nõuannet, aga teistsugune ja ülbe ei karda üldse midagi.
Ära tee midagi mõtlematult, siis sa tehes ei kahetse!
Ära käi konarlikul teel, siis sa ei komista kividele!
Ometi ära looda tasase tee peale
ja hoia ennast oma lastegi eest!
Kõiges, mis sa teed, looda iseenese peale, sest seegi on Seaduse täitmine!
Kes Seadust usub, peab ka käske, ja kes Issanda peale loodab, sellel ei puudu midagi.
Siiraki 33 Kes Issandat kardab, sellele ei sünni kurja, vaid Issand päästab ta kiusatusestki.
Tark mees ei vihka Seadust, aga kes sellega silmakirjatseb, on otsekui laev tormis.
Arukas inimene loodab Seaduse peale ja usub Seadust otsekui vastust uurimilt + Uurim oli liisuheitmise vahend, vt 2Ms 28:15 seletust. .
Valmista ette oma kõne, siis sind kuulatakse, võta kokku oma teadmised ja vasta siis!
Rumala süda on nagu vankriratas ja tema mõttekäik pöörleva rummu sarnane.
Pilkav sõber on nagu tiirane mära, kes hirnub iga ratsutaja all.
Mispärast on üks päev teisest parem, ometi tuleb ju kogu aasta päevavalgus päikeselt?
Issanda tarkus on need erinevaiks teinud ja on seadnud ajad ning pühad.
Mõned neist ta ülendas ja pühitses, aga mõned neist ta tegi argipäevadeks.
Ja kõik inimesed on põrmust - Aadam loodi mullast.
Aga Issand oma suures tarkuses kujundas nad erinevaiks ja määras neile mitmesugused teed.
Mõningaid neist ta õnnistas ja ülendas, mõningaid pühitses ja lähendas enesele, mõningaid needis ja alandas ning ajas nad ära nende asupaigast.
Otsekui savi potissepa käes - tema teeb kõiki oma töid, nagu ise tahab -, nõnda on inimesed oma Looja käes, et ta annaks neile, mida tema õigeks peab.
Halva vastu on seatud hea ja surma vastu elu, nõnda on ka patune ja vaga.
Ja nõnda vaata kõiki Kõigekõrgema töid: kaks ja kaks, teineteisega vastakuti!
Mina ise olen viimasena valvel olnud nagu viinamarjakorjajate järelt noppija.
Issanda õnnistusega olen aga teistest ette jõudnud ja täitnud surutõrre nagu viinamarjakorjaja.
Nähke, et mina ei ole vaeva näinud ainult iseenese heaks, vaid kõigi heaks, kes õpetust otsivad!
Kuulge mind, rahva suurmehed, ja koguduse juhid, pange tähele!
Ära anna enese üle meelevalda pojale ja naisele, vennale ja sõbrale, niikaua kui sa elad! Ja oma vara ära anna kellelegi teisele, et kahetsuse korral poleks vaja tagasi nõuda!
Niikaua kui sa elad ja hinges oled, ära müü ennast mitte ühelegi inimesele!
Sest on parem, kui lapsed paluvad sinult, kui et sina vaatad oma poegade käte poole.
Jää isandaks kõigis oma tegudes ja oma au peale ära lase tulla häbiplekki!
Alles siis, kui su elupäevad lõpevad, surmatunnil, jaota oma pärand!
Sööt, piits ja koorem eeslile, leib, karistus ja töö orjale!
Pane ori tööle, siis saad ise puhata, kui jätad tema käed jõude, siis ta nõuab vabadust!
Ike ja ohjad painutavad turja, kuritahtlikule orjale piinapink ja pigistus!
Sunni teda tööle, et ta ei oleks jõude, sest jõudeolek õpetab palju halba!
Pane ta tööle, milleks ta on võimeline, ja kui ta on sõnakuulmatu, siis tee tema jalarauad raskemaks!
Ometi ära tee liiga kellelegi ja ära tee midagi õigusvastast!
Kui sul on ori, siis olgu tema nagu sina ise, sest sa oled ta hankinud oma verega.
Kui sul on ori, siis kohtle teda nagu venda, sest sa vajad teda nagu oma hinge.
Kui sa teda halvasti kohtled, ta põgeneb ja jookseb ära. Missugust teed lähed siis teda otsima?
Siiraki 34 Arutul mehel on tühised ja petlikud lootused ja unenäod erutavad alpe.
Otsekui see, kes varju püüab või tuult taga ajab, on see, kes unenägusid tähele paneb.
Unenäod on vaid peegeldus - varjupilt näo asemel.
Mis puhast saab tulla rüvedast või mis tõtt saab tulla valest?
Ennustused, märkideseletused ja unenäod on tühised, otsekui sünnitusvaludes olija südame kujutlused.
Kui Kõigekõrgem ei ole neid läkitanud juhatamiseks, siis ära võta neid südamesse!
Sest unenäod on paljusid eksitanud, ja kes nende peale on lootnud, on pettunud.
Seadus läheb täide pettuseta ja tarkus usaldusväärsest suust on täiuslik.
Rännanud mees teab palju ja kes on väga kogenud, jutustab arukalt.
Kellel pole kogemusi, teab vähe, aga kes on laialt liikunud, oskab palju.
Palju olen näinud oma rännakuil ja mul on rohkem tarkust kui sõnu.
Sageli olen olnud surmaohus, aga olen pääsenud selle tõttu:
nende vaim, kes Issandat kardavad, jääb elama, sest nad loodavad oma päästja peale.
Kes Issandat kardab, ei tunne hirmu, sest Issand on tema lootus.
Kes Issandat kardab, selle hing on õnnis. Kellest ta kinni hoiab? Ja kes on tema tugi?
Issanda silmad on nende peal, kes teda armastavad, tema on nende võimas kaitse ja kindel tugi, vari idatuule ja vari lõunakuumuse eest, valve komistuse ja abi languse vastu,
hinge ülendaja ja silmade valgustaja, tervise, elu ja õnnistuse andja.
Ohver ülekohtuselt saadust on ohvriand pilkeks ja patuste annid ei valmista heameelt.
Kõigekõrgemale ei meeldi jumalatute ohvriannid, ta ei andesta patte ka mitte ohvrite rohkuse pärast.
Kes ohvri toob vaeste omandist, on nagu see, kes tapab poja tema isa nähes.
Vaestele on eluks kehv leib, kes selle röövib, on verejanuline.
Ligimese tapab, kes tema elatise ära võtab, ja verd valab, kes päevilise palga kinni peab.
Üks ehitab ja teine lammutab: mis kasu neil sellest on peale vaeva?
Üks palvetab ja teine neab: kumma häält Issand võtab kuulda?
Kui keegi ennast peseb surnu pärast ja puudutab seda jälle, mis kasu on siis temal pesemisest?
Nõndasamuti on lugu inimesega, kes paastub oma pattude pärast, aga läheb ja teeb jälle sedasama: kes võtab kuulda tema palvet ja mis kasu temal on enda alandamisest?
Siiraki 35 Kes Seadusest kinni peab, toob rikkalikult ohvriande, käskude tähelepanija on tänuohvri tooja.
Kes heategu tasub, toob roaohvri, ja almuste andja ohverdab kiitusohvri.
Loobumine kurjast on Issandale meelepärane ja loobumine ülekohtust on lepitusohver.
Ära ilmu Issanda palge ette tühjade kätega, sest see kõik on käsu kohaselt!
Õige inimese ohvriand teeb altari rasvaseks ja selle lõhn meeldib Kõigekõrgemale.
Õige mehe ohver on armas ja tema meenutusohvrit ei unustata.
Austa Issandat heatahtliku silmaga ja ära vähenda oma käte esmaande!
Andes ole alati rõõmsa näoga ja pühitse kümnist hea meelega!
Anna Kõigekõrgemale, nagu tema on andnud, heatahtliku silmaga ja käe jõu kohaselt!
Sest Issand on tasuja ja tema tasub sulle seitsmekordselt.
Ära püüa anda meelehead, sest tema ei võta seda vastu, ja ära looda väära ohvri peale,
sest Issand on kohtumõistja ja ükski ei ole auline tema ees.
Tema ei eelista kedagi vaeste vastu, vaid võtab kuulda rõhutute palveid.
Tema ei põlga vaeslapse anumist ega lesknaist, kui see oma kaebed kuuldavale toob.
Eks lesknaisel voola pisarad palgeil, ja eks ta süüdista seda, kes neid on põhjustanud?
Kes Jumalat kogu südamega teenib, võetakse vastu, ja tema palve ulatub pilvedeni.
Alandliku palve tungib pilvest läbi, enne kui see on pärale jõudnud, ei ole tal lohutust,
ta ei lõpeta, enne kui Kõigekõrgem tähele paneb, õiglaselt kohut mõistab ja õigust teeb.
Jah, Issand ei viivita ega ole pikameelne halastamatute vastu,
kuni ta on nende niuded purustanud ja paganaile kätte maksnud,
kuni ta on hävitanud vägivallatsejate jõugu ja murdnud ülekohtuste valitsuskepi,
kuni ta on tasunud igaühele tema tegude järgi ja inimeste töö nende kavatsuste kohaselt,
kuni ta on toonud õiguse oma rahvale ja on teda oma halastusega rõõmustanud.
Tema halastus on armas ahastuse päevil, just nagu vihmapilved põua ajal.
Siiraki 36 Halasta meie peale, Issand, kõiksuse Jumal, ja vaata siia ning pane kõik paganad sind kartma!
Tõsta oma käsi võõraste rahvaste vastu, et nad näeksid sinu väge!
Nõnda nagu sa ennast näitasid pühana meie juures nende nähes, nõnda näita ennast suurena nende juures meie nähes,
et nad õpiksid sind tundma, nõnda nagu meie tunneme, et ei ole muud Jumalat kui sina, Issand!
Uuenda oma tunnustähti ja korda imetegusid, austa oma kätt ja paremat käsivart!
Ärata oma raev ja vala välja viha, hävita vastane ja purusta vaenlane!
Kiirenda aega ja meenuta vannet, et saaks jutustada sinu suurtest tegudest!
Vihatules hävigu, kes üritab pääsu, ja hukkugu, kes sinu rahvale kurja teevad!
Purusta vaenulike vürstide pead, kes ütlevad: „Ei ole kedagi peale meie!”
Kogu kõik Jaakobi suguharud ja olgu nad pärijad nagu muistegi!
Halasta, Issand, rahva peale, kellele on antud sinu nimi, ja Iisraeli peale, keda pead esmasündinuks!
Halasta oma pühamu linna, Jeruusalemma, oma hingamispaiga peale!
Täida Siion sinu ülistusega ja oma rahvas sinu auhiilgusega!
Anna tunnistus oma esmalooduile ja tee tõeks, mis sinu nimel on ennustatud!
Tasu neile, kes sinu peale loodavad, ja sinu prohvetid jäägu usaldusväärseks!
Kuule, Issand, nende palvet, kes sind anuvad, sinu rahvale kuuluva Aaroni õnnistuse pärast,
et kõik, kes maailmas elavad, tunneksid, et sina oled Issand, igavene Jumal!
Kõht seedib igasugust rooga, aga üks roog on parem kui teine.
Suulagi eristab jahisaagi maitset, nõnda ka arukas süda valelikke sõnu.
Pöörane süda valmistab muret, aga kogenud mees tasub temale samaväärselt.
Naisele kõlbab iga mees, aga üks tütar on parem kui teine.
Naise ilu teeb mehe näo rõõmsaks ja ületab kõik muud mehe himud.
Kui tema keelel on armsus ja hellus, siis tema mehega võrdset ei ole inimesepoegade hulgas.
Kes saab niisuguse naise, paneb varandusele aluse, saab enesele kohase abi ja toe, kellele toetuda.
Kus ei ole tara, seal rüüstatakse põld, ja kus ei ole naist, seal eksleb mees ohates.
Sest kes usaldab relvastatud röövlit, kes tõttab linnast linna?
Nõnda on lugu mehega, kellel ei ole pesa ja kes ööbib seal, kus õhtu jõuab.
Siiraki 37 Iga sõber ütleb: „Minagi olen sõber”, mõni sõber on aga sõber ainult nime poolest.
Eks see ole mure surmani, kui kaaslane ja sõber muutub vaenlaseks?
Oh, kuri kalduvus! Kust sa oled ilmunud katma maad valega?
Mõni kaaslane tunnustab sõpra häil päevil, hädaajal on aga tema vastu.
Mõni kaaslane, kes sõbraga jagab kõhumuresid, haarab võitluse tulles siiski ka kilbi.
Sõpra ära unusta oma südames ja mõtle tema peale, kui oled rikas!
Iga nõuandja annab nõu, mõni annab aga nõu iseenese kasuks.
Hoia oma hinge nõuandja eest ja selgita enne, mida temal on vaja - sest vahest ta annab nõu iseenese kasuks, et ta sinule liisku heites
ei ütleks sulle: „Oled õigel teel”, ise aga jääb eemale seisma, et näha, mis sinuga juhtub.
Ära pea nõu sellega, kes sinule kõõrdi vaatab, ja varja oma kavatsust nende eest, kes sind kadestavad!
Naisega tema võistleja pärast ja pelguriga sõja pärast, kaupmehega müügi pärast ja ostjaga kauba pärast, kadedaga tänu pärast ja halastamatuga heategemise pärast, tahtejõuetuga mõne ettevõtmise pärast ja sulasega töö lõpetamise pärast, laisa orjaga töö raskuse pärast - niisugustega ära pea üldse nõu!
Pea aga alati nõu vaga mehega, kellest sa tead, et ta peab käske, kelle hing sarnaneb sinu hingega, ja kes, kui sa komistad, tunneb sulle kaasa!
Ja otsustagu südame nõu, sest keegi ei ole sinule ustavam kui see!
Sest mehe hing annab vahel rohkem teada kui seitse vahimeest, kes valve pidamiseks istuvad kõrges tornis.
Aga kõige selle juures palu Kõigekõrgemat, et ta tões juhataks sinu teed.
Iga töö alguseks on arupidamine ja enne iga tegu olgu nõupidamine!
Südame muutlikkuse pärast võrsub neli haru:
hea ja kuri, elu ja surm. Aga keel valitseb neid alati.
Mõni osav mees õpetab teisi, iseenese jaoks on aga kõlbmatu.
Mõni targutab sõnadega, aga on vihatud. Seesugune on ilma igasugusest ülalpidamisest,
sest Issand ei ole talle andnud armu: tarkus puudub tal täiesti.
Mõni on tark iseenese meelest ja tema arukuse vilja saab usaldada ainult tema enese suus.
Tark mees õpetab oma rahvast ja tema arukuse vilja saab usaldada.
Tarka meest õnnistatakse rohkesti ja kõik, kes teda näevad, kiidavad teda õndsaks.
Inimese elu kestab piiratud arv päevi, aga Iisraeli päevad on loendamatud.
Kes oma rahva hulgas on tark, pälvib usalduse, ja tema nimi elab igavesti.
Laps, elus katsu oma hing läbi, ja vaata, mis temale on kahjulik - ära seda temale anna!
Sest kõik ei ole kasulik kõigile ja iga hing ei võta kõike heaks!
Ära ole täitmatu üheski naudingus ja ära priiska toitudega!
Sest suurest söömisest tuleb tõbi ja aplus toob kõhuvalu.
Apluse pärast on paljud surnud, aga kes iseennast valitseb, pikendab elu.
Siiraki 38 Austa arsti - sa ju vajad teda - austusega, mis temale kuulub, sest Issand on loonud ka tema!
Sest tervekstegemine tuleb Kõigekõrgemalt ja arst saab kingitusi kuningalt.
Arsti oskus tõstab tema pea püsti ja teda imetlevad suured isandad.
Issand laseb maast võrsuda ravimtaimi ja mõistlik mees ei põlga neid.
Eks puu mõjul muutunud vesi magusaks, et Issanda vägevus saaks tuntuks?
Jah, tema on andnud inimesele oskuse, et teda austataks tema imetegude pärast.
Nende taimede abil ta ravib ja vaigistab valu ja salvisegaja valmistab neist vajaliku võide.
Jah, Issanda tegu ei lakka iialgi ja temalt tuleb õnnistus maa peale.
Laps! Kui jääd haigeks, siis ära ole hooletu, vaid palu Issandat ja tema teeb sinu terveks!
Hoidu eksimustest ja korralda oma käte teod ning puhasta süda kõigest patust!
Ohverda healõhnaline ohver ja meenutusohver peenjahust, ka rasvane ohvriand - oma võimaluste järgi!
Ka arstile anna võimalus, sest Issand on loonud ka tema, ja ära hoia teda enesest eemal, sest temagi on vajalik!
On aegu, millal abi on nende käes.
Sest ka nemad paluvad Issandat, et neil õnnestuks leevendus ja ravi, et säilitada elu.
Kes pattu teeb oma Looja ees, see jõudku arsti käte alla!
Laps! Surnu pärast vala pisaraid ja itke nagu raskesti kannataja! Kata tema ihu, nagu on talle kohane, ja ära jäta hooletusse tema matust!
Nuta kibedasti ja sinu kaebus olgu suur, leina, nõnda nagu ta väärib, üks või kaks päeva, et vältida keelepeksu, ja siis lase ennast kurbuses trööstida!
Sest kurvastusest tuleb surm ja südamevalu murrab jõu.
Kurvastuses kestab valu ja vaese elu hakkab vastu südamele.
Ära anna oma südant kurvastusele, tõrju seda, mõteldes lõpule!
Ära seda unusta, sest tagasitulekut ei ole; surnule sa kasu ei too, aga teed kahju iseendale!
Pea meeles: otsus minu kohta on seesama ka sinu kohta! „Eile minule, täna sinule!”
Kui surnu puhkab, siis puhaku ka mälestus temast, ja lohuta ennast tema pärast, kui ta hing on lahkunud!
Kirjatundja tarkus tuleb jõudeajast, ja kes toimetusi vähendab, võib targaks saada.
Kuidas saab targaks see, kes hoiab atra, kiitleb astlaga, ajab härgi ja juhib nende tööd ning räägib noortest sõnnidest?
Tema süda on vagude ajamise juures ja tema hool on sööta vasikaid.
Samasugune on lugu iga käsitöölise ja ehitusmeistriga, kes on tegevuses ööd ja päevad; ja sellega, kes teeb märke pitserisõrmusesse ja kannatlikult vahetab mustreid: tema südameasi on, kuidas kujundatavale anda sarnasust, ja tema mureks on töö valmimine.
Samasugune lugu on sepaga, kes seisab alasi juures ja hoolsasti jälgib sepist; tule lõõsk kõrvetab ta ihu ja ta peab võitlema ääsi palavusega; vasara kõlksumine teeb ta kõrvad kurdiks ja ta silmad kiinduvad taotava kujusse: temal on südamel töö valmimine ja tema mureks on lõplik viimistlus.
Samasugune lugu on potissepaga, kes istub oma töö juures ja jalgadega keerutab ketra: ta on alati mures oma töö pärast ja tema tegevuses sõltub kõik nõude arvust.
Käega ta voolib savi ja jalgadega teeb selle pehmeks: temal on südamel vaaba valmistamine ja tema hool on puhastada ahju.
Kõik nad loodavad oma kätele ja igaüks on osav oma töös.
Ilma nendeta ei saa linna ehitada ja neil pole tarvis rännata ja elada võõrana.
Aga rahva nõupidamisele neid ei kutsuta ja koguduses nad ei pääse etteotsa, nad ei istu kohtumõistja istmele ega mõista seaduse tahet.
Nad ei seleta ka mitte karistust ja kohtuotsust ning neid ei leita õpetussõnade juurest, aga nad toetavad maailmakorda ja palvetavad oma töö pärast.
Siiraki 39 Teine on lugu sellega, kes pühendab oma hinge ja mõtiskleb Kõigekõrgema Seaduse üle: tema uurib kõigi endisaegsete tarkust ja tegeleb prohvetite poolt öelduga.
Ta paneb tähele kuulsate meeste jutustusi ja tungib õpetussõnade tähendusse.
Ta uurib tähendamissõnade saladust ja süveneb õpetussõnade mõistatustesse.
Ta teenib suurte isandate keskel ja teda nähakse vürstide ees. Ta rändab võõraste rahvaste maal, sest ta tahab tundma õppida inimestes olevat head ja halba.
Oma südame kingib ta varakult Issandale, oma Loojale, ja ta palvetab Kõigekõrgema ees. Ta avab suu palveks ja anub oma pattude pärast.
Kui suur Issand tahab, siis ta täitub tarkuse vaimuga. Ta laseb voolata tarkusesõnu ja ülistab palves Issandat.
Ta kasutab õigesti oma tahet ja mõistust ning mõtiskleb saladuste üle.
Ta teeb teatavaks oma kasvatava õpetuse ja kiitleb Issanda lepingu seadusest.
Paljud ülistavad tema taipu ja seda ei unustata iialgi. Mälestus temast ei kustu ja tema nimi elab põlvest põlve.
Rahvad räägivad tema tarkusest ja kogudus kuulutab tema kuulsust.
Kui ta elab, saab tuntuks ta nimi, ja kui ta sureb, suureneb see veelgi.
Tahan veelgi jutustada, millest olen mõtelnud, jah, ma olen täidetud, olen nagu täiskuu.
Kuulake mind, vagad pojad, siis te võrsute nagu roos, mis kasvab veeoja ääres,
lõhnate hästi nagu suitsutusrohi ja õilmitsete otsekui liilia! Levitage lõhna ja laulge kiituslaulu! Kiitke Issandat kõigi tema tegude pärast!
Andke au tema nimele ja ülistage tema kuulsust lauludega huultelt ning kannelt mängides! Ja ülistades ütelge nõnda:
„Kõik Issanda teod on väga head ja kõik, mis ta seab, sünnib õigel ajal! Ärgu öeldagu: „Mis see on? Milleks see?”, sest kõike uuritakse omal ajal!”
Tema sõna läbi seisis vesi otsekui mäena ja tema suu ütlemisest sündisid vete kogunemiskohad.
Tema käsul sünnib kõik, mis ta tahab, ja ei ole kedagi, kes takistaks tema lunastust.
Tema ees on kõikide teod ja tema silmadele ei jää midagi varjatuks.
Tema vaatleb igavikust igavikku ja miski ei ole temale imestusväärne.
Ärgu öeldagu: „Mis see on? Milleks see?”, sest kõik on loodud otstarbe järgi.
Tema õnnistus tulvab nagu jõgi, otse tulvaveena jootes kuiva maad.
Rahvad pärivad tema viha selsamal kombel, nagu ta kord muutis veed soolakõrbeks.
Tema teed on tasased jumalakartlikele, kurjategijaile aga täis komistuskive.
Hea on algusest peale loodud headele, nõndasamuti kuri patustele.
Kõige vajalikumad inimelus on: vesi, tuli, raud ja sool, nisujahu, piim ja mesi, viinamarjamahl, õli ja riietus.
Need kõik tulevad heaks jumalakartlikele, patustele aga pöörduvad kurjaks.
On tuuli, mis on loodud karistuseks, ja raevutsedes piitsutavad need valusasti. Kohtumõistmise ajal valavad nad välja oma jõu ja leevendavad selle viha, kes nad on loonud.
Tuli ja rahe, nälg ja surm - need kõik on loodud kätte maksma.
Kiskjate hambad, skorpionid ja maod ning tasumismõõk on jumalakartmatuile hukatuseks.
Need rõõmustavad tema käsu pärast ja valmistuvad teenistuseks maa peal ega astu käsust üle, kui nende aeg tuleb.
Sellepärast olen ma algusest peale veendunud olnud, olen selle üle järele mõtelnud ja kirja pannud:
Issanda teod on kõik head, ja kõike vajalikku annab ta õigel ajal.
Ja ärgu öeldagu: „Üks on halvem kui teine”, sest kõik on kõlblikud omal ajal!
Ja nüüd laulge kogu südamest ja suust ning kiitke Issanda nime!
Siiraki 40 Igale inimesele on loodud suur vaev ja Aadama lastel on raske ike alates päevast, mil nad emaihust välja tulevad, kuni päevani, mil nad pöörduvad tagasi kõigi emasse:
kõhklus ja südame kartus - tuleviku ootus, surmapäev.
Aujärjel istujast põrmu ja tuhka alandatuni,
purpuri ja krooni kandjast kotiriidesse riietatuni: viha, kadedus, rahutus ja mäss, surmahirm, vaen ja riid.
Koguni puhkeajal voodis segab öine uni tema mõtlemist.
Lühike, otse olematu on tema puhkus, ja uneski on siis nagu päeval valvates: teda kohutatakse oma südame nägemuses, nagu põgeneks ta sõja eest,
ta ärkab aga õigel ajal ja imestab, et midagi ei ole karta.
Kõigele elavale, inimesest loomani - ja patustele veel seitsmekordselt -
on osaks surm ja veri, riid ja mõõk, õnnetused, nälg, purustus ja piin.
Jumalakartmatute jaoks on see kõik loodud ja nende pärast tuli veeuputus.
Kõik, mis on mullast, läheb tagasi mulda, ja veed voolavad jälle merre.
Iga kink ja ülekohtuselt saadu kaob, ausus aga kestab igavesti.
Ülekohtuste varandused kuivavad nagu vihmanire, nagu vali äike, mis sajus tasaneb.
Kes oma käed lahti hoiab, võib rõõmu tunda, aga üleastujad viimaks hukkuvad.
Jumalakartmatute järglased ei kasvata oksi, ja nende kõdunenud juured on järsul kaljul:
kõrkjad iga vee ja jõe kaldal kitkutakse enne kogu muud rohtu.
Heategemine on aga nagu õnnistatud rohuaed ja halastus kestab igavesti.
Elu on magus rahulolevale ja töökale, aga varanduse leidja on mõlemast üle.
Lapsed ja linna ehitamine annavad püsiva nime, aga rohkem kui kumbagi neist hinnatakse laitmatut naist.
Vein ja muusika rõõmustavad südant, aga mõlemast üle on tarkuse armastus.
Vile ja kannel kaunistavad laule, aga mõlemast üle on lahke kõne.
Sinu silm ihaldab kenadust ja ilu, aga mõlemast üle on haljendav oras.
Sõber ja kaaslane ilmuvad õigel ajal, aga mõlemast üle on naine mehe kõrval.
Vennad ja aitajad päästavad kitsikuse ajal, aga neist paremini päästab halastus.
Kuld ja hõbe annavad jalale kindlust, head nõu peetakse aga mõlemast paremaks.
Rikkus ja võim ülendavad südant, aga mõlemast üle on Issanda kartus. Issandat kartes ei puudu midagi ja siis ei ole tarvis abi otsida.
Issanda kartus on nagu õnnistatud rohuaed, mis on kaetud ülima kirkusega.
Laps, ära ela kerjuseelu, parem surra kui kerjata!
Võõrast lauda piiluva mehe elu ei saa eluks pidada. Ta rüvetab oma hinge võõraste roogadega, aga mõistlik ja haritud mees hoidub sellest.
Häbitu suus on kerjatud leib magus, aga tema kõhus põletab see nagu tuli.
Siiraki 41 Oh, surm, kui kibe on mõte sinule inimesel, kes rahulikult elab oma kodus, mehel, kes muretult elab ja on õnnelik kõiges ning ikka veel on võimeline nautima pidurooga!
Oh, surm, hea on sinu paratamatus inimesele, kes on kehv ja jõuetu, väga vana ja mures kõige pärast, kes usu ja kannatlikkuse on kaotanud!
Ära karda surma paratamatust, mõtle nende peale, kes on olnud enne sind ja kes tulevad pärast sind!
See paratamatus on Issandalt kõigele elavale, miks tõrgud siis Kõigekõrgema tahte vastu? Oli kümme või sada või tuhat aastat - surmavallas ei ole kaebamist elu pikkuse pärast.
Patuste lastest saavad põlatud lapsed ja need viibivad jumalakartmatute elupaigus.
Patuste laste pärand hävib ja nende järeltulijaid saadab alati häbi.
Lapsed süüdistavad jumalakartmatut isa, sest neid häbistatakse tema pärast.
Häda teile, jumalakartmatud mehed, kes hülgate Kõigekõrgema Jumala Seaduse:
sündides sünnite needuseks ja surres on needus teie osaks!
Kõik, mis on mullast, läheb jälle mulda, nõnda ka jumalakartmatud needusest hukatusse.
Inimesed leinavad ihu pärast, aga patuse halb nimigi pühitakse ära.
Nime eest kanna hoolt, sest see jääb sulle kauemaks kui paljud tuhanded kulda!
Hea elu päevad on loetud, hea nimi jääb aga igavesti.
Lapsed! Minu õpetus talletage õnnistuseks! Varjatud tarkus ja nähtamatu varandus - mis kasu on neist mõlemast?
Parem inimene, kes varjab oma rumalust, kui inimene, kes varjab oma tarkust.
Seepärast tundke häbi, nagu olen seda ütelnud, sest mitte iga häbi ei ole häbi ja kõike ei sünni heaks kiita:
häbenege isa ja ema ees hooramist, vürsti ja valitseja ees valet,
kohtumõistja ja ülemuse ees eksimist, koguduse ja rahva ees pattu,
kaasosalise ja sõbra ees ülekohut, naabrite ees vargust,
Jumala tõe ja seaduse rikkumist ning küünarnukiga leivale toetumist,
vastuvõetu ja väljaantu salgamist, tervitusele vastamata jätmist,
hoorale pilgu heitmist ja sugulastelt palge pööramist,
pärandiosa ja kaasavara äravõtmist, teise mehe naise ihaldamist,
oma teenijatüdrukule lähenemist - ära astu tema voodi äärde -,
sõprade ees solvavaid sõnu - kui oled andnud, siis ära tee etteheiteid -,
kuulujutu levitamist ja saladuste avaldamist!
Nõnda oled sa tõesti kombekas ja leiad armu kõigi inimeste ees.
Siiraki 42 Aga nende pärast ära häbene, hoolimata isikust, sest see oleks patuks:
Kõigekõrgema Seadus ja leping ning otsus, millega sa jumalakartmatule kohut mõistad,
kokkulepe kaaslase ja teekäijaga ning pärandiosa andmine omastele,
kaalu ja vihtide täpsus ning kasu, olgu seda palju või pisut,
raha, mis on saadud kauplemisest, vali lastekasvatus ja nurjatu orja selja veriseks löömine.
Alatu naise eest kaitseb pitser ja kus on palju käsi, seal lukusta!
Mis sa välja annad, olgu loendatud ja kaalutud, väljaminek ja sissetulek - kõik olgu kirjas!
Ära häbene õpetamast arutut ja rumalat ning vana meest, keda süüdistatakse hooratöös! Siis oled sa tõesti hästi kasvatatud ja austatud kõigi elavate ees.
Tütar on isale varjatud mureks ja rahutus tema pärast viib une: kui ta on noor, et ta ei närtsiks, ja kui ta on abielus, et mees teda ei vihkaks,
kui ta on neitsi, et teda ei võrgutataks ja ta ei jääks rasedaks oma isakodus; kui ta on mehel, et ta ei eksiks ja abielus olles ei jääks viljatuks.
Kangekaelset tütart valva rangelt, et ta ei teeks sind vaenlaste naerualuseks, kõmuks linnas ja laimatavaks rahvale, ega häbistaks sind suure kogu ees!
Ära vaata ühtki inimest tema ilu pärast ja ära istu naiste seltskonnas!
Sest riideist väljub koi ja naisest naise kurjus.
Parem kuri mees kui edvistav naine, naine, kes toob häbi ja pilget.
Ma tahan nüüd meenutada Issanda tegusid ja jutustada, mida olen näinud. Issanda teod on sündinud tema sõna läbi.
Päike valgustab ja paistab kõigi peale ja Issanda teod on täis tema enese auhiilgust.
Issand ei ole pühitsetuilegi võimaldanud üles lugeda kõiki tema imetegusid, mis Issand, Kõigeväeline, on kinnitanud, et maailm seisaks kindlana tema auhiilguses.
Issand uurib sügavikku ja südant, ja mõistab nende riukaid, sest Kõigekõrgem on kõiketeadja ja näeb aegade märke.
Tema kuulutab minevikku ja tulevikku ning ilmutab salaasjade jälgi.
Ükski mõte ei lähe temal kaotsi, ükski sõna ei jää temale saladuseks.
Oma tarkuse suured teod on ta hästi teinud, nõnda, et need jäävad igavikust igavikku. Midagi ei ole lisada, midagi ei ole ära võtta, ja temale ei ole vaja ühtki nõuandjat.
Kui imetlusväärsed on kõik tema teod, ja mis neist tuntakse, on kübemeke.
Need kõik elavad ja jäävad igavesti, igaks otstarbeks, ja kõik kuulavad tema sõna.
Kõik on paari kaupa, teineteisega vastamisi, ja tema ei ole teinud midagi, mis on puudulik.
Üks toetab teise hüvangut - ja kes küllastuks tema auhiilguse nägemisest?
Siiraki 43 Kõrguse uhkuseks on selge taevalaotus, taeva ilu on hiilgav vaatepilt.
Päike paistab, kuulutab tõustes - see on imeasi, Kõigekõrgema töö!
Keskpäeval ta kuivatab maa ja kes jõuaks seista tema palavuses?
Ahju lõõtsutatakse kuumust nõudvateks töödeks, aga kolm korda rohkem kõrvetab päike mägesid. Ta tekitab tulist auru ja kiirgab kiiri, mis pimestavad silmi.
Suur on Issand, kes päikese on teinud, tema käsul tõttab see oma teekonnal.
Ja kuu! Määratud ajal kõikjal, aja näitaja ning ajastute tähistaja.
Kuu järgi märgitakse pühade aega, kuu on valgus, mis kahaneb, kuni kaob.
Aeg on oma nime saanud Kuust. Muutudes kuu kasvab imeliselt. Taevalaotuses hiilates on ta kõrguse väehulkadele relvaks.
Tähtede sära on taeva ilu, vilkuv kaunistus Issanda kõrgustes.
Püha Jumala käsul seisavad tähed oma kohal ega väsi oma valvepostidel.
Vaata vikerkaart ja ülista selle Loojat: särades on see väga ilus!
See piirab taevast toreda kaarena, Kõigekõrgema käed on selle koolutanud.
Tema käsul hakkab äkitselt lund sadama ja ta läkitab kiiresti oma kohtu välke.
Selleks avanevad varaaidad ja pilved lendavad välja otsekui linnud.
Oma võimsuses ta tihendab pilvi ja raheterad langevad kildudena alla.
Tema ilmudes kõiguvad mäed, tema tahtel puhub lõunatuul.
Tema piksemürin paneb maa värisema, sünnib tormav põhjatuul ja tuulispea.
Ta puistab lund nagu lendlevaid linde, ja siis tuiskab, nagu laskuks rohutirtsuparv. Lume ilusat valevust imetleb silm ja selle sajust vaimustub süda.
Ta riputab maa peale härmatist nagu soola, mis jäätub teravaiks okkaiks.
Külm põhjatuul puhub ja vesi külmub jääks. See tekib iga veekogu peale ja vesi kattub otsekui soomusrüüga.
Ta murendab mäed ja kuumutab kõrbe ning kõrvetab halja rohu otsekui tuli.
Udu toob ruttu kosutust kõigile ja kaste langeb jahutuseks pärast palavust.
Oma nõu järgi ta vaigistas meresügavused ja istutas sinna saared.
Merel sõitjad jutustavad selle hädaohtlikkusest ja me imestame, kui meie kõrvad seda kuulevad.
Ja seal on kummalised ning imelised olendid, mitmesugused looma- ja mereelukate liigid.
Tänu tema võimsusele õnnestub tema käskjala teekond ja tema sõna läbi püsib kõik.
Palju võiksime veel ütelda, ometi ei jõuaks me kuhugi, ja lõppsõnaks on: „Tema on kõik!”
Kas suudame teda kiita? Sest tema on suurem kui kõik tema teod.
Issand on kardetav ja väga suur ja tema võimsus on imeline.
Kiitke Issandat, ülendage teda kõigest jõust: tema on ikkagi veel suurem! Ülendage teda suurema jõuga, ärge väsige: eesmärki ei saavuta te ometi!
Kes on teda näinud, et saaks teda kirjeldada? Ja kes suudaks teda ülistada, nõnda nagu ta väärib?
Palju on saladusi, suuremad kui need, sest tema tegudest oleme vähe näinud.
Sest Issand on teinud kõik ja on tarkuse andnud jumalakartlikele.
Siiraki 44 Kiitkem nüüd kuulsaid mehi ja meie isasid põlvest põlve!
Issand on enesele valmistanud suure au ja on näidanud oma suurust igavikust alates:
meie isad valitsesid oma kuningriikides ja olid võimu poolest nimekad mehed, kes otsustasid targalt, kes kuulutasid prohvetlikult -
nõuandvad rahvajuhid, rahva kirjatundjad, tarkusesõnadega õpetajad,
lauluviiside loojad, luuletuste kirjapanijad.
Need olid rikkad mehed, kellele oli antud võim, kes elasid rahus oma asupaikades.
Nad kõik olid oma sugupõlve ajal austatud ja olid oma elupäevil kuulsad.
Mõned neist jätsid järele nime, nõnda et neist räägitakse kiitvalt.
Aga on ka neid, keda ei mäletata, kes on kadunud, neid nagu ei oleks olnudki, jah, otsekui ei oleks nad sündinudki, nõndasamuti nende lapsed pärast neid.
Teised olid aga õnnistatud mehed, kelle voorusi ei ole unustatud.
Nende sooga säilib hea pärand, mis neist põlvneb.
Nende järeltulijad peavad lepingut ja nende tõttu nende lapsed.
Nende sugu jääb igavesti ja nende au ei kustutata.
Nende ihud on rahus maetud ja nende nimi elab põlvest põlve.
Rahvad jutustavad nende tarkusest ja kogudus kuulutab nende kuulsust.
Eenok meeldis Issandale ja võeti ära: ta oli meeleparanduse eeskujuks tulevastele põlvedele.
Noa leiti olevat täiesti õige, viha ajal sai ta lunahinnaks: sellepärast jäi ta maa peale alles, kui veeuputus tuli.
Temaga tehti igavene leping, et kõike elavat ei hävitata enam veeuputusega.
Aabraham oli paljude rahvaste suur isa, ja au poolest ei leidu temaga sarnast,
tema pidas kinni Kõigekõrgema Seadusest ja astus temaga lepingusse. Ta kinnitas lepingu omaenese ihul ja katsumuses leiti ta olevat ustav.
Sellepärast on temale vandega kinnitatud, et rahvaid õnnistatakse tema soo nimel, et ta tehakse paljuks otsekui liiv, et ta järeltulijad tõstetakse kõrgele nagu taevatähed ja neid lastakse pärida merest mereni ning jõest kuni ilmamaa ääreni.
Ja nõnda on kinnitatud ka Iisakile tema isa Aabrahami pärast:
õnnistus ja leping kõigile inimestele, mis pidi jääma Jaakobi pea peale. Issand märkis ta oma õnnistusega ja andis talle pärandi. Ja tema jagas selle osadeks, jaotades need kaheteistkümnele suguharule.
Siiraki 45 Ja Issand laskis temast tõusta õnnistatud mehe, kes leidis armu kogu elava silmis, armas Jumalale ja inimestele: Moosese, kelle mälestus on õnnistuseks.
Ta seadis tema au poolest võrdseks pühakutega ja vaenlaste hirmuks tegi tema suureks.
Tema sõna läbi laskis ta sündida imetegusid, ta austas teda kuningate ees, andis temale käsud oma rahva jaoks ja näitas temale pisut oma auhiilgusest.
Tema ustavuse ja alandlikkuse pärast ta pühitses teda, valis tema kõigi inimeste hulgast,
laskis tal kuulda oma häält ja viis ta tumedasse pilve. Ja palgest palgesse andis ta temale käsud, elu ja tunnetuse seaduse, et ta õpetaks Jaakobile lepingut ja Iisraelile tema õiguskorda.
Aaroni, tema venna Leevi suguharust, ülendas Issand pühaks, temaga sarnaseks.
Ta tegi temaga igavese lepingu ja andis temale rahva preestriameti. Ta rõõmustas teda iluehtega ja pani temale selga aukuue.
Ta riietas teda suurima toredusega ja määras temale kindlad esemed: püksid, ülekuue ja õlarüü.
Ta ümbritses teda granaatõuntega, paljude kuldkellukestega ümberringi, mis helisesid, kui ta astus, et templis kuulduks kõla meeldetuletuseks tema rahva poegadele.
Ja veel: püha kuuega, kullast, sinisest ja purpurpunasest lõngast, kirjatud töö; selle juurde: kohtu-rinnakilp uurimi ja tummimiga, helepunasest korrutatud lõngast, kunstipärane töö,
pitsatitaoliselt uurendatud kalliskividega kuldraamistuses, kivikirjaja töö, meeldetuletuseks uurendatud kirjaga vastavalt Iisraeli suguharude arvule;
ja kuldlaubaehe peakatte küljes, püha pitsati jäljendiga, uhke aumärk, suurepärane töö, silmailu, veetlev kaunistus.
Enne Aaronit ei ole seesugust olnud, eales ei ole seda kandnud võõras, vaid ainult tema oma pojad ja tema järeltulijad üha edasi.
Tema ohvrid põletati täiesti kaks korda päevas, alaliselt.
Mooses täitis tema käed ja võidis teda püha õliga. Sellest tuli igavene leping temaga ja tema sooga taeva päeviks: teenida Issandat, olla preestriks ja õnnistada tema rahvast tema nimel.
Ta valis Aaroni kõigi elavate hulgast Issandale ohvrit tooma: suitsutusohvrit ja healõhnalist mälestusohvrit lepituseks oma rahva eest.
Ta andis temale oma käsud, meelevalla seaduste üle, et õpetada Jaakobile oma tunnistusi ja valgustada Iisraeli oma Seaduses.
Võõrad astusid üles tema vastu ja kadestasid teda kõrbes, mehed Daatani ja Abirami ümber, ning Korahi jõuk vihas ja raevus.
Issand nägi seda ja see ei meeldinud temale: nad hukati vihahoos. Ta tegi nendega imeteo: hävitas nad tuleleegis.
Aga Aaronile lisas ta au ja andis temale pärisosa: jaotas temale esmaannid uudseviljast, valmistas külluses leiba kõigepealt.
Jah, nad sõid ka Issanda ohvreid, neid, mida ta oli andnud temale ja tema soole.
Aga rahva maast ei saanud ta pärisosa ega olnud temal omandit rahva keskel, sest: „Mina ise olen sinu omand ja pärisosa!”
Ja Piinehas, Eleasari poeg, au poolest kolmas, oli innukas Issanda kartuses ja rahva taganedes jäi kindlaks õiges hinge otsustavuses ning tõi Iisraelile lepituse.
Seetõttu kinnitati temaga rahuleping: ta pidi olema pühamu ja oma rahva eestseisja, nõnda et temale ja tema soole pidi igavesti jääma preestriameti auväärsus.
Nõnda nagu oli leping Taavetil, Iisai pojal Juuda suguharust, et kuningriik on päritav ainult pojalt pojale, nõnda oli päritavus ka Aaronil ja tema sool.
Andku Issand tarkust teie südamesse, et mõistaksite kohut tema rahvale õiguses, et nende õnn ei kaoks ja nende au jääks põlvest põlve!
Siiraki 46 Joosua, Nuuni poeg, sõjakangelane ja prohvetina Moosese järglane, kes oma nime tõttu oli suur päästma Issanda valituid, kätte maksma kogunenud vaenlastele, et anda Iisraelile tema pärisosa.
Kuidas oli ta austatud oma käsi tõstes ja mõõka tõmmates linnade vastu!
Kes on enne teda olnud nõnda kange? Jah, tema pidas Issanda sõda!
Eks tema läbi jäänud päike seisma ja ühest päevast sai kaks?
Ta hüüdis appi kõrgeimat Valitsejat, kui vaenlased rõhusid teda igalt poolt, ja suur Issand kuulis teda: rahet nagu kive võimsa jõuga
laskis ta langeda vaenuliku rahva peale ja hävitas vastupanijad mäenõlvakul, et paganad saaksid tunda tema relvi, et Joosua pidas oma sõda Issanda palge ees.
Sest tema käis ju Valitseja järel ja juba Moosese päevil osutas ta vagadust, tema ja Kaaleb, Jefunne poeg, kui nad seisid kogudusele vastu, et hoida rahvast patust ja vaigistada kurjade nurinat.
Need kaks jäeti ellu kuuesaja tuhande jalamehe hulgast, et neid viia pärisosale, maale, mis piima ja mett voolab.
Ja Issand andis Kaalebile rammu, mis jäi temale kuni kõrge eani, et ta jõudis minna üles kõrgendikule ja tema sugu sai kätte pärisosa -
et kõik Iisraeli lapsed näeksid, kui hea on käia Issanda järel.
Ja kohtumõistjad, igaüks nimeliselt, kõik, kelle süda ei murdnud truudust ja kes ei taganenud Issandast: olgu õnnistatud nende mälestus!
Nende luud elustugu oma rahupaikades ja nende nimi uuenegu nende kuulsais poegades!
Oma Issandale armas oli Saamuel, Issanda prohvet, kes rajas kuningriigi ja võidis valitsejad tema rahvale.
Ta mõistis kohut kogudusele Issanda Seaduse järgi, ja Issand hoolitses Jaakobi eest.
Tema usu pärast tunnustati teda prohvetina ja tema kõnest tunti teda kui nägijat.
Ta hüüdis appi Issandat, Kõigeväelist, kui vaenlased temale igalt poolt kallale tungisid, ja ohverdas piimatalle.
Siis Issand müristas taevas ja andis kuulda oma häält võimsa kõlaga
ning hävitas tüüroslaste valitsejad ja kõik vilistite vürstid.
Enne uinumist igavesse unne tunnistas ta Issanda ja tema poolt võitu ees: „Ühtki asja, mitte kingagi, ei ole ma kelleltki võtnud!” Ja ükski inimene ei süüdistanud teda.
Ka pärast oma surma kuulutas ta prohvetlikult ja näitas kuningale tema lõppu: ennustades andis ta kuulda oma häält maa seest, et lõpetada rahva seaduserikkumine.
Siiraki 47 Ja pärast teda tõusis Naatan, kes prohvetlikult kuulutas Taaveti päevil.
Just nagu rasv eraldatakse tänuohvrist, nõnda erines Taavet Iisraeli lastest.
Ta mängis lõvidega nagu sokukestega ja karudega, nagu oleksid need lambatalled.
Eks ta oma nooruses tapnud hiiglase ja võtnud teotuse rahva pealt, tõstes oma käe lingukiviga ja lüües maha Koljati hooplemise.
Sest ta hüüdis appi Issandat, Kõigekõrgemat, ja Issand andis rammu tema paremale käele vägeva sõjamehe hävitamiseks ning oma rahva sarve + Sarv oli juutidele jõu ja väe sümbol. ülendamiseks.
Siis ülistati teda kümne tuhande pärast ja kiideti Issanda õnnistuse pärast temale aukrooni andes.
Sest ta lõi ümberkaudseid vaenlasi ja purustas oma vastased vilistid, murdes katki nende sarve tänapäevani.
Kõigis oma tegudes andis ta kiitust Pühale, Kõigekõrgemale, ülistussõnadega. Ta laulis kõigest südamest ja armastas oma Loojat.
Ja ta paigutas altari ette lauljad ning neilt kõlasid võluvad viisid.
Ta andis pidupäevadele hiilguse ja korraldas pühade ajad täiuslikult, nõnda et Issanda püha nime kiideti ja pühamu kajas varahommikust alates.
Issand võttis ära tema patud ja ülendas tema sarve igaveseks ajaks, andes temale kuningriigi lepingu ja aujärje Iisraelis.
Pärast teda tõusis tark poeg, kes tema tõttu kõikjal leidis rahu.
Saalomon valitses rahu päevil, tema, kellele Jumal andis rahu igalt poolt, et ta ehitaks tema nimele koja ja valmistaks pühamu igaveseks ajaks.
Kui tark sa olid noores eas ja taipu täis otsekui jõgi.
Sinu vaim kattis maa ja selle sa täitsid mõistukõneliste tähendamissõnadega.
Sinu nimi ulatus kaugetele saartele ja sind armastati sinu rahumeele pärast.
Maad imetlesid sind sinu laulude, ütluste, tähendamissõnade ja seletuste pärast.
Issanda Jumala nimel, keda nimetatakse Iisraeli Jumalaks, sa kogusid kulda nagu tina ja kuhjasid hõbedat, otsekui oleks see tinamaak.
Aga sa kallutasid oma niuded naiste poole ja andsid oma ihu nende meelevalda.
Sa soetasid häbipleki oma au külge ja rüvetasid oma seemne. Sa tõid oma laste peale viha ja suure kurvastuse, olles nõnda mõistmatu,
et ainuvalitsus jagunes kaheks ja Efraimist sai alguse sõnakuulmatu kuningriik.
Aga Issand ei lõpeta oma halastust ega lase ühtki oma sõna tühja minna, ei kaota ka mitte oma valitu järglasi ega hävita selle sugu, kes teda on armastanud. Ta jättis Jaakobile jäägi ja Taavetile temast väljunud juure.
Ja Saalomon läks magama oma vanemate juurde ning jättis enese järeltulijaks oma soost Rehabeami, rumaluselt rikka ja mõistuselt puuduliku, kes oma nõu järgi sundis rahva taganema,
ja Jerobeami, Nebati poja, kes saatis Iisraeli pattu tegema ning avas Efraimile patutee. Ja nende patte sai väga palju, sellepärast nad viidi ära oma maalt.
Jah, nad leiutasid igasugu kurja, kuni karistus neid tabas.
Siiraki 48 Ja Eelija tõusis, prohvet otsekui tuli, tema sõna põles nagu tõrvik.
Tema saatis neile näljahäda, ja suures ägeduses vähendas nende sugu.
Issanda sõnaga sulges ta taeva ja selsamal kombel laskis ta tule kolm korda alla tulla.
Kuidas küll sind austati, Eelija, sinu imetegude pärast! Kes võiks kiidelda, et ta on sinuga sarnane,
kes sa Kõigekõrgema sõnaga äratasid surnu surmast ja surmavallast,
kes sa kihutasid kuningaid hukatusse ja auväärseid nende asemeilt,
kes sa kuulsid Siinail ähvardust ja Hoorebil karistusotsuseid,
kes sa võidsid kuningaid kättemaksjaiks ja prohveteid sinu järeltulijaiks,
sind võeti üles tulemöllus tuliste hobustega vankris,
sinust on kirjutatud, et sa noomid seatud ajal, vaigistad viha, enne kui see puhkeb, pöörad isade südamed poegade poole ja taastad Jaakobi suguharud.
Õndsad, kes said sind näha ja rahuldustundega läksid magama. Aga meie ju veel elame!
Kui tuulepööris oli peitnud Eelija, siis tema vaim täitis Eliisa. Oma elupäevil ei vankunud Eliisa ühegi vürsti ees ja keegi ei suutnud teda alistada.
Ükski asi ei olnud talle võimatu ja tema keha rääkis prohvetlikult veel hauaski.
Elades tegi ta imetegusid ja surnunagi olid tema teod imelised.
Sellest kõigest hoolimata ei parandanud rahvas meelt ega jätnud maha oma patte, kuni nad vangidena viidi oma maalt ja pillutati kõigisse maadesse.
Järele jäi ainult vähe rahvast ja üks vürst Taaveti kojale. Mõned neist tegid, mis õige oli, teised aga kuhjasid patte.
Hiskija kindlustas oma linna ja juhtis sinna sisse vett. Ta murdis raudriistadega läbi kalju ja ehitas veehoidlad.
Tema päevil tuli Sanherib üles ja läkitas Rabsake; too läks ja tõstis oma käe Siioni vastu ning hooples oma ülbuses.
Siis värisesid nende südamed ja käed ja nad vaevlesid otsekui sünnitajad.
Nad hüüdsid appi Issandat, halastajat, sirutades oma käsi tema poole. Ja Püha kuulis neid otsekohe taevas ning vabastas Jesaja käe läbi:
ta lõi assüürlaste leeri ja tema ingel hävitas nad.
Sest Hiskija tegi, mis oli Issandale meelepärane, ja jäi kindlaks oma isa Taaveti teedele, nagu oli käskinud prohvet Jesaja, suur ja usaldusväärne oma nägemustes.
Tema päevil läks päike tagasi ja kuninga elu pikendati.
Vaimus suurena nägi ta tulevikku ja trööstis leinajaid Siionis.
Ta kuulutas, mis tuleb kuni igavikuni, ja salajasi asju enne nende sündimist.
Siiraki 49 Joosija mälestus on nagu segatud suitsutusrohi, valmistatud rohusegajate viisil. Mesimagus on see igas suus, võrdne muusikaga veinipeol.
Temal oli õnne rahva pööramisega ja ta kõrvaldas paganlikud jäledused.
Ta pööras oma südame Issanda poole, jumalatute päevil süvendas jumalakartlikkust.
Peale Taaveti ja Hiskija ja Joosija tegid kõik teised pattu, sest nad hülgasid Kõigekõrgema Seaduse. Siis tuli lõpp Juuda kuningaile.
Sest nad andsid oma sarve teistele ja oma au võõrale rahvale.
Need süütasid põlema valitud püha linna ja tühjendasid selle tänavad
Jeremija pärast. Sest nad olid piinanud teda, kuigi ta juba emaihus oli pühitsetud prohvetiks, välja juurima ja kahju tegema ja hävitama, nõndasamuti ka ehitama ja istutama.
Hesekiel nägi nägemust auhiilgusest, mida temale näidati keerubite vankril.
Sest ta kujutas vaenlasi paduvihmana ja tõotas head neile, kes olid õigel teel.
Ja kaksteist prohvetit - nende luud elustugu haudades! Sest nemad trööstisid Jaakobit ja lunastasid tema kindla lootusega.
Kuidas küll peame ülistama Serubbaabelit? Tema oli ju otsekui pitserisõrmus paremas käes.
Niisugune oli ka Joosua, Joosadaki poeg. Nende päevil ehitati koda ja püstitati püha tempel Issandale, valmistatud igavese aupaistuse jaoks.
Rohkeid mälestusi on ka Nehemjast, kes meile kohendas varisenud müürid, pani paigale väravad ja riivid ning taastas meie kojad.
Maa peale ei ole loodud ühtki Eenokiga sarnast, sest tema võeti maa pealt taevasse.
Ei ole ka sündinud Joosepiga sarnast meest, kes oli oma vendade juht, rahva tugi, kelle luudegi eest kanti hoolt.
Seem ja Sett olid inimeste hulgas austatud, aga üle kõigi loodud elavate olendite on Aadam.
Siiraki 50 See oli ülempreester Siimon, Oniase poeg, kes oma eluajal kohendas koda ja kelle päevil tempel uuendati.
Tema ehitas kaks korda kõrgemaks taastatud templi kõrge ringmüüri.
Tema päevil rajati veehoidla, tiik, ümbermõõdult otsekui meri.
Tema hoolitses oma rahva eest, et kaotust ei tuleks, ja kindlustas linna piiramise vastu.
Kui hiilgav ta oli, pöördudes rahva poole koja eesriide tagant välja tulles.
Ta oli nagu koidutäht pilvede vahel, nagu täiskuu omal ajal,
nagu päike, kui see kiirgab Kõigekõrgema templi kohal, nagu vikerkaar, mis särab toredates pilvedes,
nagu roosiõis kevadpäevil, nagu liilia veeallika ääres, nagu palsamipuu oks suvisel ajal,
nagu tuli ja suitsutusrohi pannil, nagu meisterlikult valmistatud kuldastja, kaunistatud igasugu kalliskividega,
nagu viljarikas õlipuu, nagu küpress, mis kasvab pilvedeni.
Kui ta pani selga aukuue ja riietus kogu toredusega, siis astudes üles püha altari juurde, täitis ta pühamu eesõue aupaistusega.
Kui ta võttis vastu ohvriosi preestrite kätelt, seistes ise altarilee ääres, siis olid vennad ringina tema ümber nagu noored seedrid Liibanonil, ümbritsedes teda nagu palmitüved.
Ja kõik Aaroni pojad oma toreduses, käes Issanda ohvriannid, olid terve Iisraeli koguduse ees.
Ja kui ta altariteenistuse oli lõpetanud, siis, et kroonida ohvrit Kõigekõrgemale, Kõigeväelisele,
sirutas ta käe ohvrikarika järele ja ohverdas viinamarjade verd, valades seda altari alusele, meeldivaks lõhnaks Kõigekõrgemale, kõikide Kuningale.
Siis hüüdsid Aaroni pojad ja puhusid seppade taotud pasunaid, lastes valjult kõlada häält meeldetuletuseks Kõigekõrgema ees.
Kogu rahvas tõttas siis üheskoos ja heitis silmili maha kummardama oma Issandat, kõigeväelist Jumalat, Kõigekõrgemat.
Lauljad oma häältega kiitsid, väga kaugele kõlas lummav laul.
Ja rahvas anus Issandat, Kõigekõrgemat, palvetas Halastaja ees, kuni Issanda austamine oli lõpule viidud ja tema teenimine lõpetatud.
Siis astus Siimon alla ja tõstis oma käed terve Iisraeli laste koguduse üle, et oma huultelt anda neile Issanda õnnistus, tundes ise uhkust tema nime pärast.
Ja rahvas kummardas jälle, et võtta vastu õnnistus Kõigekõrgemalt.
Nüüd kiitke kõik Jumalat, kes kõikjal teeb suuri tegusid, kes ülendab meie päevi emaihust alates ja talitab meiega oma halastust mööda.
Tema andku meile südamerõõmu ja et meie päevil oleks Iisraelis rahu, nagu oli muistseil päevil.
Tema halastus olgu alati meiega ja ta lunastagu meid meie elupäevil.
Minu hing vihkab kaht rahvast, ja kolmas ei olegi rahvas:
neid, kes asuvad Seiri mäestikus, ja vilisteid ja seda rumalat rahvast, kes elab Sekemis.
Arukuse ja mõistlikkuse õpetuse olen selles raamatus kirja pannud, mina, Jeesus, Siiraki poeg, Eleasari pojapoeg Jeruusalemmast, olles tarkust puistanud oma südamest.
Õnnis on see, kes sellega tutvust teeb, ja kes seda südamesse võtab, saab targaks.
Sest kui ta seda teeb, siis on temal jõudu kõigeks - on ju Issanda valgus tema teejuht.
Siiraki 51 Ma ülistan sind, Issand, Kuningas, ja kiidan sind, Jumal, mu Lunastaja! Ma ülistan sinu nime!
Sest sina oled olnud mu kaitsja ja aitaja, sa oled päästnud mu ihu hukatusest ja kurja keele püügipaelast, nende huultest, kes välja mõtlevad valet. Sa oled olnud mu abimees vaenlaste ees ning oled mu lunastanud
oma suure halastuse ja oma nime pärast nende salvamistest, kes olid valmis mind neelama, nende käest, kes püüdsid mu hinge, paljudest viletsustest, mis mul on olnud,
lämbumisest tules, mis mind ümbritses, ja tule keskelt, mida ma ise ei olnud süüdanud,
surmavalla sügavast sülest ning kasimata keelest ja valelikust kõnest,
ülekohtuse keele laimust kuninga ees. Mu hing ligines surmale ja mu elu oli lähedal surmavallale, mis on all.
Mind piirati igalt poolt ja aitajat ei olnud, ma otsisin abi inimestelt, aga seda ei tulnud.
Siis meenutasin ma sinu halastust, Issand, ja sinu tegusid igavikust alates, sest sina vabastad need, kes sinu peale loodavad, ja päästad nad vaenlaste käest.
Ja ma lasksin tõusta maa pealt oma appihüüde ning palusin päästmist surmast.
Ma hüüdsin appi Issandat, oma Issanda Isa, et ta mind ei jätaks maha viletsuse päevil, abituna ülbete meelevalda: „Ma ülistan lakkamata sinu nime ja laulan tänades!”
Ja mu palvet võeti kuulda. Jah, sina päästsid mind hävingust ja võtsid mu ära kurjast ajast.
Sellepärast ma ülistan ja kiidan sind, jah, ma austan Issanda nime!
Olles veel noor, enne oma eksirännakuid, otsisin ma tarkust avalikult palvetades.
Templi ees ma õppisin seda hindama ja ma otsisin seda elu lõpuni.
Selle õitsengust rõõmustas mu süda nagu valmivast viinamarjakobarast, mu jalg astus sirget teed, noorusest alates olen seda otsinud.
Ma pöörasin oma kõrva ja võtsin selle vastu, ma leidsin enesele rohkesti õpetust.
Ma arenesin selle läbi. Temale, kes minule andis tarkuse, annan ma au.
Sest ma võtsin nõuks seda saavutada ja püüdlesin hea poole ega jäänud häbisse.
Mu hing on selle pärast võidelnud ja oma tegudes ma jälgisin täpselt seadust. Ma tõstsin käed kõrguse poole ja kahetsesin oma teadmatust.
Ma juhtisin oma hinge selle poole ja puhtuse kaudu ma leidsin selle. Ma andsin oma südame algusest peale sellele, seepärast mind ei jäetagi maha.
Mu sisemus kehutas seda otsima, seetõttu ma sain hea varanduse.
Issand andis mulle tasuks minu keele ja sellega ma kiidan teda.
Tulge minu juurde, õpetamatud, ja jääge õpetuse kotta!
Ütelge, miks tahate sellest eemale jääda ja teie hing peab tundma suurt janu?
Mina olen oma suu avanud ja ütelnud: „Ostke enesele ilma rahata!”
Painutage oma kael ikke alla ja teie hing võtku õpetust: see on ligidalt leitav!
Nähke oma silmaga, kuidas ma vähese vaevaga olen enesele saanud suure rahu!
Saage õpetuse osaliseks rohke hõbeda hinnaga, siis saate selle eest palju kulda!
Teie hing olgu rõõmus Issanda halastuse pärast ja ärge häbenege teda kiita!
Tehke oma tööd, kuni on aega, siis ta annab teile tasu omal ajal!
