Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 89 Kord sa rääkisid nägemuses oma vagadega ning ütlesid: „Ma olen pannud abi sangari kätte, ma olen valitu suureks tõstnud rahva hulgast.Ma olen leidnud Taaveti, oma sulase, oma püha õliga olen ma tema võidnud.
Teda toetab mu käsi kõvasti ja mu käsivars tugevdab teda.
Vaenlane ei saa teda üllatada ega ülekohtune inimene teda maha rõhuda,
vaid mina taon puruks ta vaenlased ta eest ja löön maha tema vihkajad.
Ja mu ustavus ja mu heldus on temaga, ja tema sarv tõstetakse kõrgele minu nimes.
Ja ma panen tema käe mere peale ja ta parema käe jõgede peale.
Tema hüüab mind: Sina oled minu Isa, mu Jumal, mu päästekalju!
Ent mina teen ta esmasündinuks ning kõige kõrgemaks kuningaks üle ilmamaa.
Ma hoian oma helduse temale igavesti ja mu leping temaga jääb püsima.
Ma sean tema soo igaveseks ja tema aujärje nii kauaks kui taeva päevad.
Kui ta lapsed hülgavad mu Seaduse ega käi mu määruste järgi,
kui nad teotavad mu korraldusi ega pea mu käske,
siis ma küll nuhtlen nende üleastumisi vitsaga ja nende pahategusid hoopidega,
kuid oma heldust ma ei tühista ega tee valeks oma ustavust.
Ma ei riku oma lepingut ega muuda seda, mis on lähtunud mu huulilt.
Ma olen korra vandunud oma pühaduse juures; tõesti, ma ei valeta Taavetile.
Tema sugu püsib igavesti ja tema aujärg nagu päike minu ees;
nagu kuu peab ta jääma igavesti kindlaks ja nagu ustav tunnistaja pilvedes!” Sela.
Ja ometi oled sa tema ära tõuganud ja ära põlanud, sa oled saanud täis raevu oma võitud mehe vastu.
Sa oled tühistanud oma sulase lepingu, sa oled maani häbistanud tema krooni.
Sa oled kiskunud maha kõik tema müürid, sa oled tema kindlused teinud varemeiks.
Kõik, kes seda teed mööda käivad, rüüstavad teda, ta on saanud teotuseks oma naabritele.
Sa oled suureks tõstnud tema rõhujate parema käe, sa oled rõõmustanud kõiki tema vaenlasi.
Sa oled tagasi pööranud ka tema mõõgatera ega ole teda püsti hoidnud sõjas.
Sa oled lõpetanud tema hiilguse ja oled lükanud maha tema aujärje.
Sa oled lühendanud tema nooruspäevi ja oled katnud teda häbiga. Sela.
Kui kaua sa, Issand, peidad ennast? Kui kaua su viha peab leegitsema nagu tuli?
Mõtle, kui lühike on mu eluiga! Kui tühisteks sa oled loonud kõik inimlapsed!
Kus on inimene, kes jääb elama ega näe surma, kes päästab oma elu surmavalla käest? Sela.
Kus on su endised heldused, Issand, mis sa vandusid Taavetile oma ustavuses?
Mõtle, Issand, oma sulase teotusele kõigi suurte rahvaste poolt, mida ma kannan oma põues,
millega sinu vaenlased sind, Issand, teotavad, kui nad teotavad su võitud mehe jälgi!
Tänu olgu Issandale igavesti! Aamen ja aamen!
Jesaja 43 Aga nõnda ütleb nüüd Issand, kes sind, Jaakob, on loonud, ja kes sind, Iisrael, on kujundanud: Ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!
Matteuse 28 Need üksteist jüngrit läksid aga Galileasse sinna mäele, kuhu Jeesus neid oli käskinud minna.
Ja kui nad teda nägid, kummardasid nad teda, mõned olid aga kahevahel.
Ja Jeesus astus nende juurde ja kõneles neile: „Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal.
Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse
ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.”
Rooma 6 Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse?
Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus.
Sest kui me oleme kasvanud kokku tema surma sarnasusega, siis võime seda olla ka ülestõusmise sarnasusega,
teades, et meie vana loomus on koos temaga löödud risti, et see patune ihu kaotataks, nii et me kunagi enam ei orjaks pattu.
Sest kes on surnud, see on patust vabaks mõistetud.
Kui me oleme aga surnud koos Kristusega, siis usume, et me ka elame koos temaga,
teades, et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei sure; surm ei valitse teda enam,
sest mis ta suri, seda ta suri patule üks kord ja alatiseks, aga mis ta elab, seda ta elab Jumalale.
Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat Jumalale Kristuses Jeesuses.
1. Peetruse 2 Nagu äsjasündinud lapsed igatsege vaimulikku selget piima, et te selle varal kasvaksite pääste poole,
kui te olete tunda saanud, et Issand on helde.
Tulles tema, elava kivi juurde, kes küll inimeste poolt on tunnistatud kõlbmatuks, ent Jumala silmis on valitud ja hinnaline,
laske ka endid ehitada elavate kividena vaimulikuks kojaks. Saage pühaks preesterkonnaks, kes toob vaimulikke ohvreid, mis on Jumalale meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu.
Seepärast seisabki Pühakirjas: „Ennäe, ma panen Siionisse kivi, valitud, hinnalise nurgakivi, ja see, kes usub temasse, ei jää iial häbisse.”
Teile siis, kes te usute, on see au, uskmatuile aga „kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks, ning just see on saanud nurgakiviks”,
ning „komistuskiviks” ja „pahanduskaljuks”. Uskmatud komistavad, sest nad on sõnale allumatud ja selleks nad ongi määratud.
Teie aga olete „valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite tema kiidetavust”, kes teid on kutsunud pimedusest oma imelisse valgusse -
teid, kes te muiste polnud rahvas, nüüd aga olete Jumala rahvas, teie, kelle peale polnud halastatud, nüüd aga on.