Eestikeelne Piibel 1997
Nehemja 4 Aga kui Sanballat ja Toobija, araablased, ammonlased ja asdodlased kuulsid, et Jeruusalemma müüride parandamine edenes, et mahakistud kohad hakkasid kinni saama, siis nad vihastusid väga.Ja nad kõik pidasid üheskoos vandenõu, et tulla Jeruusalemma vastu sõdima ja temale tüli tegema.
Aga me palusime oma Jumalat ja panime nende vastu vahimehi päeval ja öösel, et nende eest kaitset leida.
Juudas öeldi: „Kandja ramm raugeb, prügi on palju - meil pole jaksu ehitada müüri.”
Meie vaenlased aga mõtlesid: „Enne kui nad märkavad ja näevad, tuleme meie nende sekka ja tapame nad ning lõpetame töö.”
Kui juudid, kes elasid nende naabruses, tulid ja ütlesid meile vähemalt kümme korda, et kõigist paigust, kus nad elavad, tullakse meile kallale,
siis ma panin mehi madalamatesse paikadesse müüri taha, lahtistele kohtadele, ja seadsin rahva üles suguvõsade kaupa mõõkade, piikide ja ambudega.
Siis ma vaatasin ja võtsin kätte ning ütlesin suurnikele ja ülemaile ning muule rahvale: „Ärge kartke neid! Mõelge suurele ja kardetavale Issandale ja võidelge oma vendade, poegade ja tütarde, naiste ja kodade eest!”
Ja kui meie vaenlased kuulsid, et see meile oli teatavaks saanud ja Jumal nende nõu oli tühistanud, siis me pöördusime kõik tagasi müüri juurde, igaüks oma tööle.
Ja sellest päevast alates tegid tööd ainult pooled minu noortest meestest ja pooled kandsid piike, kilpe, ambusid ja soomusrüüsid; ja vürstid seisid kogu Juuda soo taga,
kes müüri ehitas. Ja koormakandjad kandsid, tehes ühe käega tööd ja hoides teisega viskoda.
Ja ehitajail oli ehitades igaühel oma mõõk vööle seotud; ja minu kõrval oli sarvepuhuja.
Ja ma ütlesin suurnikele, ülemaile ja muule rahvale: „Töö on suur ja laialdane ja me oleme hajali piki müüri, üksteisest kaugel.
Aga kust te kuulete sarvehäält, sinna paika kogunege meie juurde! Meie Jumal sõdib meie eest.”
Nõnda me siis tegime tööd, aga pooled hoidsid piike, koiduajast kuni tähtede ilmumiseni.
Sel ajal ma ütlesin ka rahvale, et igaüks jääks oma sulasega ööseks Jeruusalemma, et nad oleksid meil öösel valves ja päeval töös.
Ja meie, ei mina ega mu vennad, ei mu sulased ega vahimehed, kes mulle järgnesid, ei võtnud endil riideid seljast; igaüks võttis end lahti ainult vette minnes.
Jesaja 42 Vaata, see on mu sulane, kellesse ma olen kiindunud, mu valitu, kellest mu hingel on hea meel. Ma olen pannud oma Vaimu tema peale, tema toob rahvaile õiguse.
Luuka 4 Ja kõik tunnustasid teda ja imestasid, et tema suust tulid sellised armusõnad, ja ütlesid: „Eks tema ole Joosepi poeg?”
Fileemoni 1 Paulus, Kristuse Jeesuse vang, ja vend Timoteos - armsale Fileemonile, meie kaastöölisele,
ja õde Appiale ja meie kaasvõitlejale Arhipposele ning kogudusele, kes käib su kojas koos:
Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!
Ma tänan oma Jumalat, meenutades alati sind oma palvetes.
Olen kuulnud sinu usust Issandasse Jeesusesse ja sinu armastusest tema ja kõigi pühade vastu.
Ma palvetan, et su usu osadus aitaks sind kõige hea tunnetamises, mis meis on Kristuse suhtes.
Mul on olnud palju rõõmu ja julgustust sinu armastuse pärast, sest sinu kaudu, vend, on pühade südamed saanud kosutust.
Seepärast, kuigi mul on rohkesti julgust Kristuses sind käskida, mis on su kohus,
ma siiski meelsamini palun sind armastuse pärast. Olles vana mees Paulus, aga nüüd ka Jeesuse Kristuse vang,
palun sind oma lapse Oneesimose + Nimi Oneesimos tähendab 'kasulik', 'tulus'. pärast, kelle ma sünnitasin vangipõlves,
kellest polnud sulle varem kasu, aga kes nüüd on vägagi kasuks nii sulle kui ka mulle.
Ma saadan ta sulle tagasi, tema, see tähendab mu oma südame.
Ma oleksin tahtnud pidada teda enese juures, et ta sinu asemel oleks hooldanud mind, kui olen evangeeliumi pärast vangipõlves,
aga ilma sinu nõusolekuta ei tahtnud ma teha midagi, et sinu heategu poleks sunnitud, vaid vabatahtlik.
Sest seepärast ta vist oligi sinust lahutatud mõneks ajaks, et sa saaksid ta tagasi jäädavalt,
mitte enam orjana, vaid ülemana orjast: armsa vennana, kelleks ta on eriti minule, aga kui palju enam veel sinule, niihästi liha poolest kui ka Issandas.
Kui sa nüüd mind pead oma usukaaslaseks, siis võta ta vastu nagu mind ennast!
Aga kui ta sulle on teinud ülekohut või võlgneb midagi, siis pane see minu arvele.
Mina, Paulus, kirjutan oma käega: „Mina maksan!”, et sulle mitte öelda, et sa oled mulle võlgu ka iseenese.
Jah, vend, ma tahaksin sinu üle olla rõõmus Issandas! Saada mu südamele hingamist Kristuses!
Veendunud sinu kuulekuses, ma kirjutan sulle, sest ma tean, et sa teed veel enamgi, kui ma ütlen.
Ühtlasi sea mulle valmis ka tuba, sest ma loodan, et mind kingitakse armust teile teie eestpalvete tõttu.