Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 85 Laulujuhatajale: Korahi laste laul.Issand, sul on olnud hea meel oma maast, sa oled pööranud Jaakobi vangipõlve.
Sa oled andnud andeks oma rahva pahateo ja oled katnud kinni kõik nende patud. Sela.
Sa oled koristanud kõik oma raevu, sa oled pöördunud oma tulisest vihast.
Taasta meid, meie pääste Jumal, ja lõpeta oma meelepaha meie vastu!
Kas sa oled meie peale tige igavesti ja jätkad oma viha põlvest põlve?
Kas sa meid ei elustaks taas, et su rahvas rõõmustuks sinus?
Issand, näita meile oma heldust ja anna meile oma abi!
Ma tahan kuulda, mida Jumal, Issand, räägib. Sest tema kuulutab rahu oma rahvale ja ütleb oma vagadele, et nad ei pöörduks alpuse poole.
Tõepoolest, tema pääste on ligi neile, kes kardavad teda, et meie maal au elaks,
heldus ja tõde saavad teineteisega kokku, õigus ja rahu annavad teineteisele suud,
ustavus võrsub maast ja õigus vaatab alla taevast.
Issand annab head ja meie maa annab oma lõikuse.
Õigus käib tema eel ja järgib tema samme.
Jesaja 40 Trööstige, trööstige minu rahvast, ütleb teie Jumal.
Rääkige Jeruusalemma meele järgi ja kuulutage temale, et ta vaev on lõppenud, et ta süü on lepitatud, et ta on saanud Issanda käest kahekordselt kõigi oma pattude eest.
Hüüdja hääl: „Valmistage kõrbes Issanda teed, tehke lagendikul maantee tasaseks meie Jumalale!
Kõik orud ülendatagu ja kõik mäed ning künkad alandatagu: mis mätlik, saagu tasaseks, ja mis konarlik, siledaks maaks!
Siis ilmub Issanda au ja kõik liha näeb seda üheskoos. Jah, Issanda suu on rääkinud.”
Hääl ütleb: „Kuuluta!” Ja teine kostab: „Mida ma pean kuulutama?” „Kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu õieke väljal.
Rohi kuivab ära, õieke närtsib, kui Issanda tuul puhub selle peale. Tõesti, rahvas on nagu rohi.
Rohi kuivab ära, õieke närtsib, aga meie Jumala sõna püsib igavesti.”
Astu kõrgele mäele, Siioni sõnumiviija, tõsta valjusti häält, Jeruusalemma sõnumiviija, tõsta, ära karda! Ütle Juuda linnadele: „Vaata, teie Jumal!”
Vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ja tema käsivars valitseb. Vaata, temaga koos on te palk ja tema ees on teie töötasu.
Otsekui karjane hoiab ta oma karja, kogub oma käsivarrega tallekesi ja kannab neid süles, talutab imetajaid lambaid.
Luuka 1 Eliisabetil sai aeg täis sünnitada ja ta tõi ilmale poja.
Ja ta naabrid ja sugulased kuulsid, et Issand oli olnud temale armuline, ja nad rõõmustasid koos temaga.
Nad tulid kaheksandal päeval lapsukest ümber lõikama ja tahtsid anda talle tema isa nime Sakarias.
Ent tema ema kostis: „Ei sugugi, vaid tema nimi peab olema Johannes!”
Nemad ütlesid talle: „Su suguvõsas pole kedagi selle nimega.”
Ja nad viipasid ta isale, et saada teada, kuidas tema tahaks last nimetada.
Sakarias palus lauakese ning kirjutas: „Johannes on tema nimi.” Ja kõik imestasid.
Aga otsekohe läksid ta suu ja keelepaelad lahti ning ta hakkas rääkima, ülistades Jumalat.
Ja kartus tuli kõikide ümberkaudsete peale ja kõigist neist asjust kõneldi kogu Juuda mäestikus.
Kõik, kes seda kuulsid, jätsid selle oma südamesse ja küsisid: „Mis saab küll sellest lapsest?” Sest Issanda käsi oli temaga.
Tema isa Sakarias sai täis Püha Vaimu ja rääkis prohvetina:
„Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et ta on tulnud oma rahva ligi ja toonud talle lunastuse
ja on meile äratanud päästesarve oma sulase Taaveti soost,
nagu ta on rääkinud ajastute algusest oma pühade prohvetite suu läbi -
päästmist meie vaenlastest ja kõigi nende käest, kes meid vihkavad,
et halastust anda meie vanematele ja pidada meeles oma püha lepingut,
vannet, mille ta on vandunud meie isale Aabrahamile.
Nõnda ta laseb meid, vaenlaste käest päästetuid, kartmatult teenida teda
vagaduses ja õigluses tema ees kõik meie elupäevad.
Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda eel temale teed valmistama,
et anda tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises
meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meile tuleb päikesetõus kõrgustest.
See paistab nende peale, kes elavad pimeduses ja surmavarjus, see suunab meie jalgu rahuteele.”
Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja ta oli kõrbes selle päevani, mil ta astus Iisraeli ette.
Apostlite 13 Aga nemad läksid Pergest edasi ja jõudsid Pisiidia-poolsesse Antiookiasse. Hingamispäeval läksid nad sünagoogi ja istusid maha.
Pärast Seaduse ja Prohvetite ettelugemist läkitasid sünagoogi vanemad neile sõna: „Mehed-vennad, kui teil on mõni julgustussõna rahva jaoks, siis öelge!”
Siis tõusis Paulus üles, viipas käega ja ütles:„Iisraeli mehed ja teie, kes kardate Jumalat, kuulge!
Iisraeli rahva Jumal valis ära meie isad ja tegi nendest suure rahva, kui nad olid pagulastena Egiptuses, ja ta tõi nad sealt välja kõrgele tõstetud vägeva käega.
Ja ligi nelikümmend aastat talus ta nende kombeid kõrbes;
ja ta hävitas seitse rahvast Kaananimaal ja andis nende maa neile pärandiks
ligi neljasaja viiekümneks aastaks. Ja pärast seda andis ta neile kohtumõistjaid prohvet Saamueli ajani.
Ja seejärel nad palusid endale kuningat, ja Jumal andis neile neljakümneks aastaks Sauli, Kiisi poja, mehe Benjamini suguharust.
Ja kui ta selle oli tagandanud, äratas ta neile kuningaks Taaveti, kellest ta ka tunnistas: „Ma olen leidnud Taaveti, Iisai poja, endale meelepärase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda.”
Sellesama mehe soost on Jumal oma tõotust mööda toonud Jeesuse Iisraelile Päästjaks.
Enne tema tulekut kuulutas Johannes meeleparandusristimist kogu Iisraeli rahvale.
Kui Johannes oli oma elukäiku lõpetamas, ütles ta: „Mina ei ole see, kelle te arvate minu olevat, kuid vaata, pärast mind tuleb see, kelle jalatsit jalast päästma mina ei ole väärt.”
Mehed-vennad, Aabrahami soo lapsed, ja need teie seas, kes Jumalat kardavad: meile on läkitatud see päästesõna.