Eestikeelne Piibel 1997
1. Moosese 3 Ja Issand Jumal tegi Aadamale + Igal pool pole selge, kas sõna adam on kasutatud pärisnimena või inimese tähenduses üldiselt. ja ta naisele nahkriided ning pani neile selga.Ja Issand Jumal ütles: „Vaata, inimene on saanud nagu üheks meie hulgast, tundes head ja kurja. Aga nüüd, et ta oma kätt ei sirutaks ega võtaks ka elupuust ega sööks ega elaks igavesti!”
Siis saatis Issand Jumal tema Eedeni rohuaiast välja, et ta hariks maad, millest ta oli võetud.
Ja ta ajas Aadama välja ja pani hommikupoole Eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina sähviva mõõga, et need valvaksid elupuu teed.
1. Moosese 4 Ja Aadam sai ühte oma naise Eevaga, kes jäi lapseootele ja tõi Kaini ilmale ning ütles: „Ma olen Issanda abiga mehe ilmale toonud.” + Nimi Kain meenutab heebrea sõna qana 'saama', 'hankima'.
Ja tema sünnitas taas: ta venna Aabeli. Ja Aabel oli lambakarjane, Kain aga oli põllumees.
Ja mõne aja pärast juhtus, et Kain tõi Issandale roaohvri maaviljast,
ja ka Aabel tõi oma lammaste esimesest soost ning nende rasvast, ja Issand vaatas Aabeli ja tema roaohvri peale,
aga Kaini ja tema roaohvri peale ta ei vaadanud. Siis Kain vihastus väga ja lõi pilgu maha.
Ja Issand küsis Kainilt: „Mispärast sa vihastud? Ja mispärast sa pilgu maha lööd?
Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles? Aga kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees ja himustab sind. Kuid sina pead tema üle valitsema!”
Õpetussõnad 3 Pilkajaile on temagi pilkaja, aga alandlikele annab ta armu.
Targad pärivad au, aga albid kannavad häbi.
Õpetussõnad 4 Kuulge, pojad, isa manitsust, ja pange tähele, et õpiksite arukust!
Sest ma annan teile hea õpetuse, ärge hüljake mu juhatust!
Kui ma alles olin oma isa poeg, õrn ja ainus oma ema hoole all,
siis õpetas mind mu isa ja ütles mulle: Su süda hoidku minu sõnu, pea mu käske, siis sa jääd elama!
Taotle tarkust, taotle arukust - ära seda unusta - ära kaldu kõrvale mu suu sõnadest!
Ära seda hülga, siis see hoiab sind; armasta seda, siis see kaitseb sind!
Tarkuse algus on see: taotle tarkust ja taotle arukust kogu oma varanduse hinnaga.
Pea seda kõrgeks, siis see ülendab sind, kui sa seda süleled, siis see austab sind!
See paneb sulle pähe ilupärja, kingib sulle kauni krooni.
Kuula, mu poeg, ja võta vastu mu sõnad, siis saab sulle palju eluaastaid!
Ma õpetan sulle tarkuseteed, ma juhin sind õigeisse rööpaisse.
Kui sa seal käid, siis on su samm vaba, ja kui sa jooksed, siis sa ei komista.
Haara kinni õpetusest, ära lase lahti, hoia seda, sest see on su elu!
Ära mine õelate rajale ja ära astu kurjade teele!
Jäta see, ära käi seal, hoidu sellest ja mine mööda!
Sest nad ei saa magada, enne kui nad kurja on teinud; neilt võetakse uni, kui nad kedagi ei ole saanud panna komistama.
Sest nad söövad õeluse leiba ja joovad vägivalla veini.
Aga õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud.
Õelate tee on nagu pilkane pimedus: nad ei tea, mille peale nad komistavad.
Mu poeg, pane tähele mu sõnu, pööra oma kõrv mu kõnede poole!
Ära kaota neid enesel silmist, hoia need oma südames;
sest need on eluks sellele, kes need leiab, ja terviseks kogu ta ihule!
Jesaja 4 Sel päeval on Issanda võsu iluks ja auks, ning maa vili on uhkuseks ja ehteks Iisraeli pääsenuile.
Ja kes Siionis alles jääb ning Jeruusalemmas järele jääb, seda hüütakse pühaks, igaühte, kes Jeruusalemmas on eluks kirja pandud,
siis kui Issand on ära pesnud Siioni tütarde saasta ja uhtunud Jeruusalemmast ta veresüü kohtu- ning põletusvaimuga.
Ja Issand loob kogu Siioni mäe asukoha ning sealse kogunemispaiga kohale pilve päevaks ning suitsu ja leekiva tulepaistuse ööseks, sest kõige kohale asub auhiilgus kaitsevarjuks.
Ja katus on varjuks päeva palavuse eest ja pelgupaigaks ning ulualuseks rajuilma ja vihma puhul.
Jesaja 5 Ma tahan nüüd laulda oma armsamast, mu armsama laulu tema viinamäest. Mu armsamal on viinamägi viljakal mäenõlvakul.
Ta kaevas ja puhastas kividest ning istutas häid viinapuid; ta ehitas selle keskele torni, ta raius sinna ka surutõrre. Siis ta ootas, et see kasvataks häid kobaraid, ent kängunud olid kobarad, mida see andis.
Ja nüüd, Jeruusalemma elanikud ja Juuda mehed, mõistke ometi kohut minu ja mu viinamäe vahel!
Kas oleks olnud vaja teha mu viinamäega veel midagi, mida olin jätnud tegemata? Miks ma ootasin, et ta kasvatab häid kobaraid, kuna ta andis kängunud kobaraid?
Aga nüüd tahan ma ometi teha teile teatavaks, mida ma teen oma viinamäega: ma kisun maha ta aia, ja ta jääb laastatavaks, ma lammutan ta müüri, ja ta jääb tallatavaks.
Nõnda ma hävitan ta. Teda ei kärbita ega rohita, ta kasvatab kibuvitsu ja ohakaid ja ma keelan pilvi temale vihma andmast.
Sest Iisraeli sugu on vägede Issanda viinamägi ja Juuda mehed tema lemmikistandik. Ta ootas õigust, aga vaata, tuli õigusetus; õiglust, aga vaata, tuli hädakisa.