Eestikeelne Piibel 1997
Jesaja 32 Muretud naised, tõuske üles, kuulake mu häält; hooletud tütred, kuulake mu kõnet!Veel aasta ja mõned päevad, siis te, hooletud, värisete, sest viinamarjalõikusel on lõpp, korjamist enam ei tule.
Vabisege, muretud, värisege, muretud, värisege, hooletud, riietuge lahti, võtke endid alasti ja vöötage niuded!
Siis lüüakse endile vastu rindu toredate põldude pärast, viljakate viinapuude pärast,
minu rahva põllumaa pärast, mis kasvatab kibuvitsu ja ohakaid, jah, kõigi lusthoonete pärast selles ülemeelikus linnas.
Sest palee jääb maha, linna lärm lakkab, templiküngas ja vahitorn muutuvad igavesti kõledaiks väljadeks, metseeslitele rõõmuks, karjadele karjamaaks,
kuni meie peale valatakse Vaim ülalt. Siis saab kõrb viljapuuaiaks ja viljapuuaeda hakatakse pidama metsaks.
Siis elab õigus kõrbes ja õiglus võtab aset viljapuuaias.
Ja õigluse vili on rahu, õigluse tulemuseks püsiv rahulik elu ning julgeolek.
Ja mu rahvas elab rahu eluasemel, kindlais elamuis ning häirimatuis hingamispaigus,
kui sajab rahet, mets langeb maha ja linn vajub madalusse.
Õnnelikud olete teie, külvajad kõigi vete ääres, kes te võite härja ja eesli jalga lasta vabalt joosta.