Eestikeelne Piibel 1997
1. Moosese 9 Ja Noa pojad, kes laevast välja tulid, olid Seem, Haam ja Jaafet; ja Haam oli Kaanani isa.Need kolm olid Noa pojad ja neist rahvastus kogu maa.
Noa hakkas põllumeheks ja istutas viinamäe.
Ta jõi veini, jäi joobnuks ja ajas oma telgis enese paljaks.
Aga Haam, Kaanani isa, nägi oma isa paljast ihu ja rääkis sellest oma kahele vennale õues.
Siis Seem ja Jaafet võtsid vaiba ja panid enestele õlgadele, läksid tagurpidi ja katsid kinni oma isa palja ihu; nende näod olid ära pööratud, nõnda et nad oma isa paljast ihu ei näinud.
Kui Noa ärkas oma veiniuimast ja sai teada, mis ta noorem poeg oli teinud,
siis ta ütles: „Neetud olgu Kaanan, saagu ta oma vendadele sulaste sulaseks!”
Ta ütles veel: „Kiidetud olgu Issand, Seemi Jumal, ja Kaanan olgu tema sulane!
Jumal andku avarust Jaafetile, + Nimi Jaafet meenutab heebrea sõna jaft 'tehkem avaraks'. ta elagu Seemi telkides ja Kaanan olgu tema sulane!”
Ja Noa elas pärast veeuputust kolmsada viiskümmend aastat.
Ja kõiki Noa elupäevi oli üheksasada viiskümmend aastat; siis ta suri.
1. Moosese 10 Ja need on Noa poegade Seemi, Haami ja Jaafeti järeltulijad; pärast veeuputust sündisid neile pojad.
Õpetussõnad 12 Tark inimene varjab, mida ta teab, aga alpide süda kuulutab nende rumalust.
Kärmete käsi valitseb, aga laisk peab orjama.
Mure mehe südames painutab teda, aga hea sõna teeb temale rõõmu.
Õige hoiab eemale halvast, aga õelaid eksitab nende oma tee.
Laisk ei saa küpsetada jahisaaki, aga inimese kallis vara on virkus.
Õigluse rajal on elu, ja sillutatud teel ei ole surma.
Õpetussõnad 13 Tark poeg kuulab isa õpetust, aga pilkaja ei kuula sõitlustki.
Oma suu viljast sööb mees head, aga autute igatsuseks on vägivald.
Kes valvab oma suud, hoiab oma hinge, aga huulte ammuliajajat tabab hukatus.
Laisa hing igatseb asjata, aga virkade hing kosub.
Õige vihkab valelikkust, aga õel toimib vastikult ja häbiväärselt.
Õigus kaitseb seda, kelle tee on laitmatu, aga õelus kukutab patuse.
Üks näib rikkana, aga tal ei ole midagi, teine näib vaesena, aga tal on palju vara.
Mehe hinge lunahind on tema rikkus, aga vaesel pole vaja sõitlust kuulda.
Õigete valgus paistab rõõmsasti, aga õelate lamp kustub ära.
Jesaja 26 Sest vaata, Issand väljub oma asupaigast nuhtlema maa elanikke nende ülekohtu pärast. Siis paljastab maa oma veresüü ega kata enam neid, kes ta peal on tapetud.
Jesaja 27 Sel päeval nuhtleb Issand oma terava, suure ja tugeva mõõgaga Leviatanit, põgenevat madu, ja Leviatanit, keerdunud madu, ja tapab meres oleva lohe.
Selsamal päeval öeldakse: „Tore viinamägi, laulge sellest vastastikku!”
Mina, Issand, olen selle valvur, ma kastan seda igal hetkel, ma valvan öösel ja päeval, et sellele kahju ei tehtaks.
Viha mul enam ei ole. Ent oleks mul tarvis võidelda kibuvitste ja ohakatega, ma astuksin neile vastu, süütaksin kõik põlema.
Või olgu siis, et haaratakse kinni minu kaitsest, tehakse minuga rahu - jah, minuga tehakse rahu.
Tulevasil päevil juurdub Jaakob, Iisrael õitseb ning haljendab ja maailm on täis vilja.
Ons ta teda löönud, nõnda nagu ta lõi tema lööjat, või teda tapnud, nõnda nagu tapeti tema tapjad?
Mõõt mõõdu vastu! Ta lahendas temaga asja teda maapakku saates: ta pühkis ta ära oma tugeva rajuiiliga idatuule päeval.
Seepärast lepitatakse Jaakobi süü nõnda, ja niisugune olgu tema patukustutuse täielik vili: ta peab tegema kõik altarikivid pihustatud lubjakivide sarnaseks; ei tohi tõusta viljakustulpi ega suitsutussambaid.