Eestikeelne Piibel 1997
1. Moosese 2 See on lugu taeva ja maa sündimisest, kui need loodi. Sel ajal, kui Issand Jumal tegi maa ja taeva,kui ainsatki väljapõõsast ei olnud veel maa peal ja ainsatki väljarohtu ei olnud veel tärganud, sest Issand Jumal ei olnud lasknud vihma sadada maa peale, ja inimest ei olnud põldu harimas,
tõusis udu maast ja kastis kogu mullapinda.
Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks. + Heebrea keeles on sõnad adama, mis tähendab 'maa', ja adam, mis tähendab 'inimene', keeleliselt väga lähedased. Vt ka 3:19.
Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud.
Ja Issand Jumal laskis maast tõusta kõiksugu puid, mis olid armsad pealtnäha ja millest oli hea süüa, ja elupuu keset aeda, ning hea ja kurja tundmise puu.
Ja Eedenist sai alguse jõgi, mis kastis rohuaeda, jagunedes sealtpeale neljaks haruks:
esimese nimi on Piison, see voolab ümber kogu Havilamaa, kus on kulda;
selle maa kuld on hea, seal on bedolavaiku ja karneoolikive.
Ja teise jõe nimi on Giihon, see voolab ümber kogu Kuusimaa.
Ja kolmanda jõe nimi on Hiddekel, see voolab hommiku pool Assurit; ja neljas jõgi on Frat.
Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma.
Ja Issand Jumal keelas inimest ja ütles: „Kõigist aia puudest sa võid küll süüa,
aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!”
Ja Issand Jumal ütles: „Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on.”
Ja Issand Jumal valmistas mullast kõik loomad väljal ja kõik linnud taeva all ning tõi inimese juurde, et näha, kuidas tema neid nimetab. Ja kuidas inimene igat elavat olendit nimetas, nõnda pidi selle nimi olema.
Õpetussõnad 1 Saalomoni, Taaveti poja, Iisraeli kuninga õpetussõnad
tarkuse ja õpetuse tundmaõppimiseks, mõistlike sõnade mõistmiseks,
et võtta õpetust targaks käitumiseks, õigluseks ja õiguseks ning õigeks eluviisiks,
et anda kogenematuile oidu, noortele teadmisi ja otsustusvõimet -
kes tark on, see kuuleb seda ja võtab veelgi enam õpetust; kes aru saab, see omandab oskuse
õpetus- ja tähendamissõnade, tarkade meeste ütluste ja nende mõistatuste mõistmiseks.
Issanda kartus on tunnetuse algus, meeletud põlgavad tarkust ja õpetust.
Kuule, mu poeg, oma isa õpetust ja ära jäta tähele panemata oma ema juhatust,
sest need on su peale ilupärjaks ja kaela ümber keeks!
Mu poeg! Kui patused sind ahvatlevad, siis ära nõustu!
Kui nad ütlevad: „Tule meiega! Varitseme verd, luurame süütut ilma põhjuseta,
neelame neid otsekui surmavald, elusalt ja tervelt nagu haudaminejaid,
küllap me siis leiame kõiksugust kallist vara ja täidame oma kojad saagiga.
Heida liisku meie keskel ja meil kõigil olgu ühine kukkur!” -
siis, mu poeg, ära mine nendega seda teed, hoia oma jalg nende radadelt!
Sest nende jalad jooksevad kurja poole ja nad tõttavad verd valama.
Ent asjatu on võrku laotada kõigi tiivuliste nähes:
sest nad varitsevad omaenese verd, luuravad omaenese hinge.
Jesaja 2 Inimeste suurelised silmad alandatakse ja meeste kõrkus painutatakse. Jah, sel päeval on Issand üksinda kõrge.
Sest vägede Issandal on päev: kõigi suureliste ja kõrkide jaoks, kõigi jaoks, kes kõrgele on tõusnud, et neid alandada,
kõigi Liibanoni kõrgete ja uhkete seedrite jaoks ja kõigi Baasani tammede jaoks,
kõigi kõrgete mägede jaoks ja kõigi kõrgemate küngaste jaoks,
kõigi kõrgete tornide jaoks ja kõigi tugevate müüride jaoks,
kõigi Tarsise laevade jaoks, kõigi toredate laevade jaoks.
Siis painutatakse inimeste ülbus ja alandatakse meeste kõrkus. Jah, sel päeval on Issand üksinda kõrge.
Ebajumalad aga kaovad täiesti.
Siis poetakse kaljulõhedesse ja muldkoobastesse Issanda kartuse pärast ja tema kõrge aupaistuse eest, kui ta tõuseb maad hirmutama.
Sel päeval viskavad inimesed oma hõbedased ja kuldsed ebajumalad, mis nad endile kummardamiseks on teinud, muttidele ja nahkhiirtele,
et aga saaks pugeda kaljupragudesse ja kivilõhedesse Issanda kartuse pärast ja tema kõrge aupaistuse eest, kui ta tõuseb maad hirmutama.