Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing Js 2:11-21; 1Ms 2:4-19; Õp 1:1-18
(45 vastet, leht 1 2-st)
1. Moosese 2See on lugu taeva ja maa sündimisest, kui need loodi. Sel ajal, kui Issand Jumal tegi maa ja taeva, 
kui ainsatki väljapõõsast ei olnud veel maa peal ja ainsatki väljarohtu ei olnud veel tärganud, sest Issand Jumal ei olnud lasknud vihma sadada maa peale, ja inimest ei olnud põldu harimas, 
tõusis udu maast ja kastis kogu mullapinda. 
Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks. + Heebrea keeles on sõnad adama, mis tähendab 'maa', ja adam, mis tähendab 'inimene', keeleliselt väga lähedased. Vt ka 3:19.   
Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud. 
Ja Issand Jumal laskis maast tõusta kõiksugu puid, mis olid armsad pealtnäha ja millest oli hea süüa, ja elupuu keset aeda, ning hea ja kurja tundmise puu. 
Ja Eedenist sai alguse jõgi, mis kastis rohuaeda, jagunedes sealtpeale neljaks haruks: 
esimese nimi on Piison, see voolab ümber kogu Havilamaa, kus on kulda; 
selle maa kuld on hea, seal on bedolavaiku ja karneoolikive. 
Ja teise jõe nimi on Giihon, see voolab ümber kogu Kuusimaa. 
Ja kolmanda jõe nimi on Hiddekel, see voolab hommiku pool Assurit; ja neljas jõgi on Frat. 
Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma. 
Ja Issand Jumal keelas inimest ja ütles: „Kõigist aia puudest sa võid küll süüa, 
aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!” 
Ja Issand Jumal ütles: „Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on.” 
Ja Issand Jumal valmistas mullast kõik loomad väljal ja kõik linnud taeva all ning tõi inimese juurde, et näha, kuidas tema neid nimetab. Ja kuidas inimene igat elavat olendit nimetas, nõnda pidi selle nimi olema. 
Õpetussõnad 1 Saalomoni, Taaveti poja, Iisraeli kuninga õpetussõnad 
tarkuse ja õpetuse tundmaõppimiseks, mõistlike sõnade mõistmiseks, 
et võtta õpetust targaks käitumiseks, õigluseks ja õiguseks ning õigeks eluviisiks, 
et anda kogenematuile oidu, noortele teadmisi ja otsustusvõimet - 
kes tark on, see kuuleb seda ja võtab veelgi enam õpetust; kes aru saab, see omandab oskuse 
õpetus- ja tähendamissõnade, tarkade meeste ütluste ja nende mõistatuste mõistmiseks. 
Issanda kartus on tunnetuse algus, meeletud põlgavad tarkust ja õpetust. 
Kuule, mu poeg, oma isa õpetust ja ära jäta tähele panemata oma ema juhatust, 
sest need on su peale ilupärjaks ja kaela ümber keeks!