Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing Jos 22,5;Fl 1,9-10;1Kn 3,16-28; Ap 23,12-35
(40 vastet, leht 1 2-st)
Joosua 22Olge vaid väga hoolsad täitma käsku ja Seadust, mille Mooses, Issanda sulane, teile on andnud, et te armastaksite Issandat, oma Jumalat, ja käiksite kõigil tema teedel ja peaksite tema käske ja hoiaksite tema poole ning teeniksite teda kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest!” 
1. Kuningate 3Kord tulid kaks hooranaist kuninga juurde ja seisid tema ees. 
Ja üks naine ütles: „Oh mu isand! Mina ja see naine elasime samas kojas. Ja mina sünnitasin kojas tema juuresolekul. 
Ja kolmandal päeval, kui ma olin sünnitanud, sünnitas ka see naine. Me olime üheskoos, ühtegi võõrast ei olnud meiega seal kojas; ainult me mõlemad olime kojas. 
Aga selle naise poeg suri öösel, sest ta oli tema ära maganud. 
Siis ta tõusis keset ööd ja võttis minu poja mu kõrvalt, kui su teenija magas, ja pani oma sülle, aga oma surnud poja pani ta minu sülle. 
Ja kui ma hommikul tõusin oma poega imetama, vaata, siis oli ta surnud. Aga kui ma teda hommikul tunnistasin, vaata, siis ei olnudki see minu poeg, kelle ma olin sünnitanud.” 
Siis ütles teine naine: „Ei ole nõnda, vaid minu poeg elab ja sinu poeg on surnud.” Aga esimene vastas: „Ei ole nõnda, sinu poeg on surnud ja minu poeg elab.” Nõnda sõnelesid nad kuninga ees. 
Siis ütles kuningas: „Üks ütleb: See on minu poeg, kes on elus, ja sinu poeg on surnud. Ja teine ütleb: Ei ole nõnda, sinu poeg on surnud ja minu poeg elab.” 
Ja kuningas ütles: „Tooge mulle mõõk!” Ja mõõk toodi kuninga ette. 
Siis ütles kuningas: „Raiuge elus laps pooleks ja andke üks pool ühele ja teine pool teisele!” 
Aga naine, kelle poeg oli elus, rääkis kuningale, sest ta süda põles poja pärast, ja ütles: „Oh mu isand, andke elus laps temale, ärge surmake teda!” Ent teine ütles: „See ei pea saama ei minule ega sinule - raiuge pooleks!” 
Siis kostis kuningas ja ütles: „Andke elus laps temale ja ärge surmake teda mitte - see seal on ta ema!” 
Ja kogu Iisrael kuulis kohtust, mida kuningas oli mõistnud, ja nad kartsid kuningat, sest nad nägid, et temal oli Jumala tarkus õigust teha. 
Apostlite 23Kui nüüd valgeks läks, heitsid juudid salanõusse ja vandusid vastastikku, et nad ei söö ega joo, enne kui nad Pauluse on tapnud. 
Neid, kes selle vandeseltsi olid loonud, oli rohkem kui nelikümmend meest. 
Need läksid nüüd ülempreestrite ja vanemate juurde ja ütlesid: „Me oleme needes vandunud, et me ei söö, enne kui me Pauluse oleme tapnud. 
Andke teie siis koos Suurkohtuga ülempealikule ametlik avaldus, et ta tooks Pauluse teie ette, nagu tahaksite tema kohta täpsemalt teada saada. Meie aga oleme valmis teda hukkama, enne kui ta teieni jõuab.” 
Pauluse õepoeg sai varitsemisnõust kuulda, läks alla ja tuli kindlusse ning teatas seda Paulusele. 
Paulus kutsus siis ühe pealiku enese juurde ja ütles: „Vii see nooruk ülempealiku ette, sest tal on midagi temale teatada!” 
See võttis siis noormehe, viis ülempealiku ette ja ütles: „Vang Paulus kutsus mu enese juurde ja palus tuua selle poisi sinu ette, sest tal on midagi sulle rääkida.” 
Ülempealik aga võttis noormehe käest kinni, viis ta kõrvale ja küsis temalt nelja silma all: „Mis sul on mulle teatada?” 
Tema ütles: „Juudid on leppinud kokku sind paluda, et sa homme tooksid Pauluse Suurkohtu ette, nagu tahaks see tema kohta midagi täpsemalt järele pärida. 
Aga sina ära usu neid, sest teda varitsevad nende seast enam kui nelikümmend meest, kes on vastastikku vandunud, et nad ei söö ega joo, enne kui nad on tema hukanud. Nad on juba valmis, oodates vaid sinu nõusolekut.” 
Siis laskis ülempealik poisi minema, keelates teda: „Ära räägi kellelegi, et sa seda mulle teada andsid.”