Piibel.NET
Otsing Jh 3,30;Ap 19,1-7; Lk 1,(5-25)56-66.80; Lk 1,(5-25)57-66.80;Mt 3,1–12
(53 vastet, leht 1 1-st)
Eestikeelne Piibel 1997
Matteuse 3 Neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Juuda kõrbes:
„Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!”
Tema ongi see, kellest on räägitud prohvet Jesaja kaudu: „Hüüdja hääl on kõrbes: Valmistage Issandale tee, tehke tasaseks tema teerajad!”
Johannesel oli kaamelikarvadest kuub, ja ta niuete ümber oli nahkvöö, aga roaks olid talle rohutirtsud ja metsmesi.
Siis läks tema juurde Jeruusalemma ja terve Juudamaa ja kogu Jordani ümbruskonna rahvas,
ning kui nad olid oma patud üles tunnistanud, ristis Johannes nad Jordani jões.
Aga kui ta nägi palju varisere + Variserid kuulusid ilmikute hulka, kellele olid tähtsad puhtuse- ja pühadusereeglid.   ja sadusere + Saduserid, preester Saadoki järglased, olid kõrgeima preesterkonna esindajad, vt 2Sm 8:17.   ristimisele tulevat, ütles ta neile: „Rästikute sugu, kes teid on hoiatanud põgenema tulevase viha eest?
Kandke nüüd meeleparandusele kohast vilja
ja ärge hakake iseenestes ütlema: „Meie isa on ju Aabraham!”, sest ma ütlen teile: Jumal võib siinsetest kividest äratada Aabrahamile lapsi.
Kirves on juba pandud puude juurte külge. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse nüüd maha ja visatakse tulle.
Mina ristin teid veega, et te meelt parandaksite, aga see, kes tuleb pärast mind, on minust vägevam. Mina ei kõlba tooma talle jalatseidki. Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega.
Tal on visklabidas käes ja ta puhastab oma rehealuse ning kogub oma nisud aita, aga aganad põletab ta ära kustutamatu tulega.”
Luuka 1 Juuda kuninga Heroodese päevil elas preester, nimega Sakarias, Abija teenistuskorrast + Juuda preesterkond jagunes 24 teenistuskorraks. Iga teenistuskord teenis kaks korda aastas ühe nädala. Abija teenistuskord oli kaheksas. Vt 1Aj 24:1-19.  , ta naine oli Aaroni tütardest ja tema nimi oli Eliisabet.
Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigi Issanda käskude ja nõudmiste järgi.
Aga neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu, ja nad mõlemad olid väga eakad.
Sündis aga, kui Sakarias oli oma teenistuskorra aegu preestritalituses Jumala ees,
et liisk langes ametikombe järgi talle minna Issanda templisse suitsutama.
Kui kogu rahvahulk palvetas õues suitsutamistunnil,
ilmus talle Issanda ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool.
Teda nähes Sakarias kohkus ja kartus langes ta peale.
Aga ingel ütles talle: „Ära karda, Sakarias, sest su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes.
Ja temast on sul rõõmu ja hõiskamist ning paljud rõõmustavad tema sündimisest,
sest ta saab suureks Issanda silmis. Ta ei tohi juua veini ega muud vägijooki, ja ta täidetakse Püha Vaimuga juba oma ema ihus.
Ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole.
Ja ta ise käib tema eel Eelija vaimus ning väes, et pöörata isade südant laste poole ja sõnakuulmatuid õigete meelsusse, et kujundada Issandale valmistatud rahvast.”
Sakarias küsis inglilt: „Millest ma võiksin seda ära tunda? Mina olen ju vana mees ja mu naine on väga eakas.”
Ja ingel vastas talle: „Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja mind on läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit.
Ja vaata, sa jääd keeletuks ega saa kõnelda kuni päevani, mil see sünnib, seepärast et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad täide omal ajal.”
Rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua viibis templis.
Aga kui ta oli välja tulnud, ei saanud ta nendega rääkida. Ja nad mõistsid, et ta oli templis näinud nägemust. Tema üksnes viipas neile käega ning jäi tummaks.
Kui Sakariase teenistuskorra päevad lõppesid, läks ta koju.
Aga pärast neid päevi jäi ta naine Eliisabet lapseootele ja hoidis ennast varjul viis kuud, öeldes:
„Nõnda on Issand mulle teinud neil päevil, mil ta minu peale vaatas, et võtta ära häbi, mis mul oli inimeste silmis.” + Sigimatust peeti Idamaades suureks häbiks.  
Ja Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus siis tagasi koju.
Eliisabetil sai aeg täis sünnitada ja ta tõi ilmale poja.
Ja ta naabrid ja sugulased kuulsid, et Issand oli olnud temale armuline, ja nad rõõmustasid koos temaga.
Nad tulid kaheksandal päeval lapsukest ümber lõikama ja tahtsid anda talle tema isa nime Sakarias.
Ent tema ema kostis: „Ei sugugi, vaid tema nimi peab olema Johannes!”
Nemad ütlesid talle: „Su suguvõsas pole kedagi selle nimega.”
Ja nad viipasid ta isale, et saada teada, kuidas tema tahaks last nimetada.
Sakarias palus lauakese ning kirjutas: „Johannes on tema nimi.” Ja kõik imestasid.
Aga otsekohe läksid ta suu ja keelepaelad lahti ning ta hakkas rääkima, ülistades Jumalat.
Ja kartus tuli kõikide ümberkaudsete peale ja kõigist neist asjust kõneldi kogu Juuda mäestikus.
Kõik, kes seda kuulsid, jätsid selle oma südamesse ja küsisid: „Mis saab küll sellest lapsest?” Sest Issanda käsi oli temaga.
Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja ta oli kõrbes selle päevani, mil ta astus Iisraeli ette.
Johannese 3 Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema.”
Apostlite 19 Aga kui Apollos oli Korintoses, sündis, et Paulus käis läbi ülamaakonnad ja tuli alla Efesosse. Ja leides sealt mõned jüngrid,
küsis ta neilt: „Kas te võtsite vastu Püha Vaimu, kui te saite usklikuks?” Nemad aga vastasid: „Me ei ole kuulnudki, et Püha Vaim on.”
Ja tema ütles: „Millesse siis teie olete ristitud?” Nemad vastasid: „Johannese ristimisse.”
Aga Paulus ütles: „Johannes ristis meeleparandusristimisega, öeldes rahvale, et nad usuksid sellesse, kes tuleb pärast teda, see tähendab Jeesusesse.”
Seda kuuldes lasksid nad endid ristida Issanda Jeesuse nimesse.
Ja kui Paulus pani oma käed nende peale, tuli neile Püha Vaim ja nad rääkisid võõraid keeli ja ennustasid.
Neid oli kokku umbes tosin meest.