Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 66 Laulujuhatajale: laul ja lauluviis. Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa!Ülistage mängides tema nime au, andke temale au ja kiitust!
Öelge Jumalale: Kui kardetavad on sinu teod! Su suure väe pärast teesklevad su vaenlased su ees,
kõik ilmamaa kummardab sind ja mängib sulle kiitust, ta mängib kiitust su nimele. Sela.
Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures.
Tema muudab mere kuivaks maaks; jalgsi minnakse läbi jõe; rõõmutsegem siis temast!
Tema valitseb oma vägevuses igavesti, ta silmad on valvel paganarahvaste üle; kangekaelsed ärgu tõstku endid kõrgeks! Sela.
Tänage, rahvad, meie Jumalat, kostku valjusti tema kiitus!
Tema paneb elama meie hinge ega lase meie jalgu kõikuda.
Sest sina, Jumal, oled meid läbi katsunud, sa oled meid sulatanud, nagu hõbedat sulatatakse.
Sa vedasid meid võrku, sa panid vaotise meie niuetele.
Sa lasksid inimesi sõita meie pea peal, me sattusime tulle ja vette. Kuid sina viisid meid välja küllusesse.
Ma lähen su kotta põletusohvritega, ma tasun sinule oma tõotused,
milleks mu huuled avanesid ja mida mu suu ütles mu kitsikuses.
Ma toon sulle lihavaid põletusohvreid koos jäärade ohvrisuitsuga; ma valmistan sulle ohvriks veiseid koos sikkudega. Sela.
Tulge, kuulge kõik, kes kardate Jumalat, ma jutustan, mis tema on teinud mu hingele!
Tema poole ma hüüdsin oma suuga ja tema ülistus oli mu keelel.
Kui oleksin näinud oma südames nurjatust, ei oleks Issand mind kuulnud.
Ent mu Jumal on mind kuulnud, ta on pannud tähele mu palvehäält.
Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust!
Johannese 14 Kui te armastate mind, siis pidage mu käske!
Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti:
Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees.
Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde.
Veel pisut aega, ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind, sest mina elan ja ka teie peate elama.
Sel päeval te tunnete ära, et mina olen oma Isas ja teie minus ja mina teis.
Kellel on minu käsud ja kes neid peab, see ongi see, kes armastab mind. Aga kes armastab mind, seda armastab mu Isa, ja mina armastan teda ning näitan talle ennast.”
Apostlite 8 Filippus tuli ühte Samaaria linna ja kuulutas rahvale Kristust.
Rahvahulk pani üksmeelselt tähele, mida Filippus ütles, kuuldes teda ning nähes tunnustähti, mida ta tegi.
Sest paljudest, kel olid rüvedad vaimud, läksid need välja valju häälega kisendades, palju halvatuid ja jalutuid aga sai terveks.
Ja suur rõõm oli selles linnas.
Aga üks mees, Siimon nimi, oli juba varem selles linnas ja nõidus ning pani Samaaria rahvast jahmuma, öeldes end kellegi suure olevat.
Tema mõju all olid kõik, nii pisikesed kui suured, ja ütlesid: „See on Jumala vägi, mida hüütakse Suureks.”
Nad olid tema mõju all, sest ta oli kaua aega neid nõidumisega jahmuma pannud.
Aga kui nad hakkasid uskuma Filippust, kes neile kuulutas evangeeliumi Jumala riigist ja Jeesuse Kristuse nimest, siis ristiti nii mehi kui naisi.
Siimonastki sai usklik, ja kui ta oli ristitud, jäi ta alati Filippuse juurde. Ta oli väga jahmunud, nähes sündimas suuri tunnustähti ja vägevaid tegusid.
Aga kui Jeruusalemmas olevad apostlid said kuulda, et Samaaria on Jumala sõna vastu võtnud, läkitasid nad nende juurde Peetruse ja Johannese.
Need tulid kohale ja palvetasid samaarlaste eest, et nad võtaksid vastu Püha Vaimu.
Sest Vaim ei olnud langenud veel kellegi peale nende seast, nad olid üksnes ristitud Issanda Jeesuse nimesse.
Siis panid apostlid oma käed nende peale ja nad võtsid vastu Püha Vaimu.
1. Peetruse 3 vaid pühitsege Issandat Kristust oma südames, olles alati valmis kostma igaühele, kes teilt pärib aru lootuse kohta, mis teis on.
Kuid tehke seda tasadusega ja aupaklikult, omades head südametunnistust, et need, kes laimavad teie head käitumist Kristuses, jääksid häbisse just selles, milles nad teid halvustavad.
Parem on head tehes kannatada, kui see on Jumala tahtmine, kui kurja tehes.
Sest ka Kristus kannatas pattude pärast üheainsa korra, õige ülekohtuste eest, et ta teid juhiks Jumala juurde, olles küll ihu poolest surmatud, ent elustatud vaimu läbi,