Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 23 Taaveti laul. Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.Haljale aasale paneb ta mind lebama, hingamisveele saadab ta mind;
tema kosutab mu hinge. Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast.
Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind.
Sa katad mu ette laua mu vastaste silma all; sa võiad mu pead õliga, mu karikas on pilgeni täis.
Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad ja ma jään Issanda kotta eluajaks.
Õpetussõnad 31 Tubli naine on palju enam väärt kui pärlid. Kes leiab tema?
Ta mehe süda loodab tema peale ja tulust ei ole tal puudust.
Kogu oma eluaja teeb ta mehele head ja mitte kurja.
Ta muretseb villu ja linu ning töötab virkade kätega.
Ta on kaupmehe laevade sarnane: ta toob oma leiva kaugelt.
Ta tõuseb, kui on alles öö, ja annab oma perele rooga ja määratud osa oma teenijaile.
Ta soovib põldu ja hangib selle, oma käte viljast ta istutab viinamäe.
Ta paneb enesele vöö kõvasti vööle ja teeb oma käsivarred tugevaks.
Ta märkab, et ta tulemused on head: ei kustu öösel ta lamp.
Ta paneb oma käed koonlapuu külge ja ta pihud hoiavad kedervart.
Ta avab oma pihu viletsale ja sirutab vaestele mõlemad käed.
Ei ta karda lund oma pere pärast, sest kogu ta perel on kahekordsed riided.
Ta valmistab enesele vaipu, ta riietus on linane ja purpurpunane.
Ta mees on tuntud väravais, kui ta istub maa vanemate hulgas.
Ta valmistab ja müüb särke ning annab kaupmeestele vöösid.
Ta riided on tugevad ja ilusad ja ta vaatab rõõmsalt tulevikku.
Ta avab oma suu targasti ja tema keelel on sõbralik õpetus.
Ta valvab tegevust kojas ega söö laiskuse leiba.
Ta pojad tõusevad ja nimetavad teda õnnelikuks, ja ta mees ülistab teda:
„Palju on tütarlapsi, kes töös on tublid, aga sina ületad nad kõik!”
Võluvus on petlik ja ilu on tühine, aga naine, kes Issandat kardab, on kiiduväärt.
Andke temale ta käte vilja ja tema teod ülistagu teda väravais!”
Johannese 10 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei lähe lambatarasse uksest, vaid ronib üle mujalt, see on varas ja röövel.
Aga kes läheb sisse uksest, on lammaste karjane.
Temale avab uksehoidja ning lambad kuulevad ta häält, tema hüüab oma lambaid nimepidi ning viib nad välja.
Kui ta on kõik omad välja ajanud, käib ta nende ees ning lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält.
Aga võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad ta juurest, sest nad ei tunne võõraste häält.”
Selle võrdumi rääkis Jeesus neile, nemad aga ei mõistnud, mis see tähendab, mida ta neile rääkis.
Siis ütles Jeesus taas: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mina olen uks lammaste jaoks.
Kõik, kes on tulnud enne mind, on vargad ja röövlid, ja lambad ei ole neid kuulanud.
Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu kaudu, see pääseb ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad.
Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ja hukkama. Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti.
Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest.
Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb - ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali -,
ta on ju palgaline ega hooli lammastest.
Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind,
1. Peetruse 2 Sest mis kuulsus see on, kui teid süü pärast pekstakse ja teie seda peate taluma? Aga kui te head tehes ja kannatades talute peksu, siis on see arm Jumalalt.
Selleks te olete kutsutud, sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes.
„Tema ei teinud pattu ega leitud pettust tema suust”;
ta ei sõimanud vastu, kui teda sõimati; ta kannatas ega ähvardanud, vaid jättis kõik selle hoolde, kes mõistab kohut õiglaselt;
ta kandis ise meie patud oma ihus üles ristipuule, et meie, olles surnud pattudele, elaksime õigusele; tema vermete varal te olete saanud terveks.
Teie olite ju „nagu lambad ekslemas”, kuid nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole.