Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 147 Ülista, Jeruusalemm, Issandat! Siion, kiida oma Jumalat!Sest tema on teinud tugevaks su väravate riivid, tema õnnistab su lapsi sinu sees.
Ta annab rahu su piirile, ta küllastab su tuumaka nisuga.
Ta läkitab oma ütlused maa peale, rutusti jookseb tema sõna.
Ta annab lund nagu villa, ta külvab halla nagu tuhka.
Ta viskab oma jääd nagu palukesi: kes võib püsida tema külma ees?
Ta läkitab oma sõna ja sulatab nad; ta laseb oma tuult puhuda ja veed vulisevad.
Ta annab teada oma sõna Jaakobile ja Iisraelile oma määrused ja seadused.
Nõnda ei ole tema teinud ühelegi paganarahvale, ja tema seadusi ei ole nad tundnud. Halleluuja!
Jesaja 60 Tõuse, paista, sest sinu valgus tuleb ja Issanda auhiilgus koidab su kohal.
Sest vaata, pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid, aga sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse tema auhiilgust.
Ja rahvad tulevad su valguse juurde ning kuningad paistuse juurde, mis sinust kumab.
Tõsta oma silmad ja vaata ringi: nad kõik kogunevad, tulevad su juurde; su pojad tulevad kaugelt, su tütreid kantakse kätel.
Siis sa näed ja särad rõõmust, su süda põksub ja avardub, kui su poole pöördub mere ohtrus ja su juurde tuleb rahvaste rikkus.
Sind katab kaamelite hulk, Midjani ja Eefa noored kaamelid; kõik tulevad Sebast, kannavad kulda ja viirukit ning kuulutavad Issanda kiiduväärsust.
Johannese 1 Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal.
Seesama oli alguses Jumala juures.
Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi. Mis on tekkinud
tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimeste valgus. + Teisiti interpunkteerides võib tõlkida: 'Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud. Temas oli elu, ja elu oli inimeste valgus.'
Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda omaks võtnud.
Oli Jumala läkitatud mees, nimega Johannes,
see pidi tunnistust andma, tunnistama valgusest, et kõik hakkaksid tema kaudu uskuma.
Tema ise ei olnud valgus, vaid ta pidi tunnistama valgusest.
Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas.
Ta oli maailmas, ja maailm on tekkinud tema läbi, ja maailm ei tundnud teda ära.
Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu.
Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse,
kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest, ei mehe tahtest, vaid Jumalast.
Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.
Johannes tunnistas temast ja hüüdis valjusti: „Tema ongi see, kelle kohta mina ütlesin: See, kes tuleb pärast mind, on olnud minu eel, sest tema oli enne kui mina.”
Jah, meie kõik oleme võtnud tema täiusest, ja armu armu peale.
Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu.
Keegi ei ole iialgi näinud Jumalat. Ainusündinud Poeg, kes on Isa rinna najal, tema on meile teate toonud.
Efesose 1 Seepärast ka mina, kui ma sain kuulda teie usust Issandasse Jeesusesse ja armastusest kõigi pühade vastu,
ei lakka tänamast teie eest, teid oma palvetes meenutades,
et meie Issanda Jeesuse Kristuse Jumal, kirkuse Isa, teile annaks tarkuse ja ilmutuse Vaimu tema äratundmisel,
valgustades teie südame silmi, et te teaksite, milline lootus on tema kutsumises, milline on tema pärandi kirkuse rikkus pühade sees
ja milline on tema väe võrratu suurus meie heaks, kes me usume tema tugevuse jõu mõjul.
See sai tegevaks Kristuses, kui ta tema üles äratas surnuist ja pani istuma oma paremale käele taevas,
kõrgele üle iga valitsuse ja meelevalla ja väe ja ülemuse ning üle iga nime, mida nimetatakse mitte üksnes nüüdsel, vaid ka tulevasel ajastul,
ja ta alistas tema jalge alla kõik ning pani tema kõigi asjade üle peaks kogudusele,
kes on tema ihu, tema täius, kes täidab kõik kõiges.