Eestikeelne Piibel 1997
2. Moosese 33 Aga Mooses ütles: „Näita siis mulle oma auhiilgust!”Ja tema vastas: „Ma lasen sinu eest mööduda kogu oma ilu ja kuulutan sinu ees Issanda + Vt 3:14 seletust. nime. Ja ma olen armuline, kellele olen armuline, ja halastan, kelle peale halastan.”
Ja ta ütles veel: „Sa ei tohi näha mu palet, sest ükski inimene ei või mind näha ja jääda elama!”
Siis ütles Issand: „Vaata, siin mu juures on üks paik; astu selle kalju peale!
Kui mu auhiilgus möödub, siis ma panen sind kaljulõhesse ja katan sind oma käega, kuni ma olen möödunud.
Kui ma siis oma käe ära võtan, näed sa mind selja tagant, aga mu palet ei tohi keegi näha!”
Psalm 55 Laulujuhatajale: keelpillil mängida; Taaveti õpetuslaul.
Jumal, pane tähele mu palvet ja ära peida ennast mu anumise eest!
Pane tähele mind ja vasta mulle! Ma ekslen ümber ägades ja jooksen uisapäisa
vaenlase hääle tõttu, õela rõhumise pärast, sest nad veeretavad mu peale nurjatust ja vihas kiusavad nad mind taga.
Mu süda vabiseb mu sees ja surma koledused on langenud mu peale.
Kartus ja värin tulid mu peale ja õudus kattis mind.
Siis ma ütlesin: Oh oleksid mul tuvi tiivad, ma lendaksin minema ja asuksin kuhugi elama.
Vaata, ma põgeneksin kaugele ja viibiksin kõrbes. Sela.
Ma tõttaksin pääsema pakku tuulepöörise, maru eest.
Hävita nad, Issand, sega nende keeled, sest ma näen linnas vägivalda ja riidu!
Ööd ja päevad nad käivad piki tema müüre, nurjatus ja vaev on ta keskel.
Kadu on ta keskel ja ta turult ei tagane rõhumine ja pettus.
Sest mitte vaenlane ei laima mind, seda ma taluksin; mitte mu vihamees ei suurusta mu vastu, tema eest ma peidaksin ennast,
vaid sina, inimene nagu mina, mu sõber ja tuttav,
kellega meil oli armas osadus, Jumala kotta läksime koos rahvahulgaga.
Karaku surm nende kallale, mingu nad elusalt alla surmavalda, sest selge kurjus on nende elamuis, nende põues!
Aga mina hüüan Jumala poole ja Issand aitab mind.
Õhtul ja hommikul ja lõunaajal ma kurdan ja ägan, ja ta kuuleb mu häält.
Ta lunastab mu hinge rahusse kallalekippujaist, sest need on hulgani mu ümber.
Jumal kuuleb ja vastab neile, tema, kes istub aujärjel iidsest ajast. Sela. Sest nad ei muuda meelt ega hakka kartma Jumalat.
See mees oli pistnud oma käed nende külge, kes pidasid temaga rahu, ta rikkus oma lepingut.
Pehmem kui või on tema suu, aga südames ta tuleb kallale; libedamad kui õli on tema sõnad, kuid need on siiski nagu paljastatud mõõgad.
Heida Issanda peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!
Jah, sina, Jumal, tõukad nad hukatuse auku; mõrtsukad ja petised ei saa oma elupäevi poolegi peale. Aga mina loodan sinu peale!
Johannese 1 Jah, meie kõik oleme võtnud tema täiusest, ja armu armu peale.
Johannese 2 Ja kolmandal päeval olid pulmad Galilea Kaanas ja Jeesuse ema oli seal.
Ka Jeesus ja ta jüngrid olid kutsutud pulma.
Aga kui veinist tuli puudus, ütles Jeesuse ema talle: „Neil ei ole enam veini.”
Jeesus ütles talle: „Mis on sul minuga asja, naine? Minu tund ei ole veel tulnud.”
Ta ema ütles teenritele: „Mida iganes tema teile ütleb, seda tehke!”
Seal oli aga kuus kivianumat juutide puhastuskombe pärast, igaühte võis mahtuda vähemalt sada liitrit.
Jeesus ütles neile: „Täitke anumad veega!” Ja nad täitsid need ääretasa.
Ja ta ütles neile: „Ammutage nüüd ja viige pulmavanemale!” Ja nemad viisid.
Aga kui pulmavanem maitses vett, mis oli muutunud veiniks, ega teadnud, kust see on - teenrid aga, kes olid vee ammutanud, teadsid seda -, siis pulmavanem kutsus peigmehe
ja ütles talle: „Igaüks paneb esmalt lauale hea veini, ja kui juba küllalt on joodud, lahjema; sina aga oled hoidnud hea veini praeguseni alles.”
See tegu Galilea Kaanas oli esimene tunnustäht, millega Jeesus avaldas oma kirkust, nõnda et ta jüngrid jäid temasse uskuma.
Heebrealaste 12 Seepärast tehke jälle tugevaks lõtvunud käed ja jõuetud põlved
ja õgvendage teerajad oma jalgadele, et lonkur ei väänaks jalga, vaid pigem saaks terveks.
Taotlege rahu kõikidega ja pühitsust, milleta keegi ei saa näha Issandat,
ja valvake, et keegi ei jääks ilma Jumala armust, et mingi kibe juur üles kasvades ei tooks tüli ning paljud selle läbi ei rüvetuks,
et keegi ei oleks hooraja ega ka kõlvatu nagu Eesav, kes üheainsa kõhutäie eest andis käest oma esmasünniõiguse.
Te ju teate, et kui ta pärastpoole küll tahtis pärida õnnistust, tunnistati ta kõlbmatuks; ta ei leidnud meeleparanduseks kohta, ehk ta küll seda pisaratega otsis.
Teie ei ole astunud käega katsutava ja tules põleva mäe ligi, ei sünguse, ei pimeduse, ei raju,
ei pasunahääle ega niisuguse kõne kõla juurde, mille kuuljad palusid, et sellele ei lisataks ühtegi sõna;
sest nad ei suutnud kanda seda korraldust: „Kui ka loom peaks puutuma mäe külge, siis visatagu ta kividega surnuks!”;
ja see vaatepilt oli nii õudne, et Mooses ütles: „Ma olen kabuhirmus ja värisen!” -
vaid teie olete tulnud Siioni mäe juurde ja elava Jumala linna, taevase Jeruusalemma juurde ja kümnete tuhandete inglite juurde,
esikpoegade koguduse juurde, kes on kirja pandud taevas, ja Jumala, kõikide kohtumõistja juurde, ja täiuslikuks saanud õigete vaimude juurde,
ja uue lepingu vahemehe Jeesuse juurde, ja piserdamisvere juurde, mis kõneleb paremini Aabeli verest.
Vaadake, et teie ei tõrgu kõnelejat kuulamast! Sest kui ei pääsenud maa peal pakku need, kes tõrkusid kuulamast sõnatoojat, siis palju vähem pääseme meie, kui me pöörame selja temale, kes on taevaist.