Eestikeelne Piibel 1997
3. Moosese 16 Ja Issand rääkis Moosesega pärast Aaroni kahe poja surma, kui need Issanda ette astudes olid surnud.Ja Issand ütles Moosesele: „Ütle oma vennale Aaronile, et ta mitte igal ajal ei läheks pühamusse sissepoole eesriiet, laeka peal oleva lepituskaane ette, et ta ei sureks, kuna ma ilmutan ennast lepituskaane kohal pilve sees.
Ainult sel viisil võib Aaron minna pühamusse: üks noor härjavärss patuohvriks ja jäär põletusohvriks;
ta pangu selga püha linane särk, jalga linased püksid ihu katteks, vöötagu ennast linase vööga ja mähkigu ümber pea linane peakate: need on pühad riided; ta loputagu oma ihu veega ja pangu need selga!
Ja ta võtku Iisraeli laste koguduselt kaks sikku patuohvriks ja üks jäär põletusohvriks!
Ja Aaron toogu esile oma patuohvri härjavärss ning toimetagu lepitust enese ja oma pere eest!
Siis ta võtku need kaks sikku ja pangu need seisma Issanda ette kogudusetelgi ukse juurde!
Ja Aaron heitku liisku nende kahe siku vahel: üks liisk Issandale ja teine liisk Asaselile + Nime Asasel tähendus on ebaselge. Tõenäoliselt viitab see vaimule, keda usuti elavat kõrbes. !
Siis Aaron toogu esile see sikk, kelle liisk määras Issandale, ja valmistagu see patuohvriks!
Aga sikk, kelle liisk määras Asaselile, pandagu elusana Issanda ette, et tema peal lepitust toimetada, saates ta kõrbesse Asaselile!
Seejärel Aaron toogu esile oma patuohvri härjavärss ning toimetagu lepitust enese ja oma pere eest ja tapku oma patuohvri härjavärss!
Ja ta võtku sütepannitäis tuliseid süsi altari pealt Issanda eest ja mõlemad pihud täis peent, healõhnalist suitsutusrohtu ja viigu sissepoole eesriiet!
Ja ta pangu suitsutusrohi tule peale Issanda ees, nõnda et suitsutuspilv kataks lepituskaane, mis on seaduselaeka peal, et ta ei sureks!
Ja ta võtku härjavärsi verd ja piserdagu sõrmega lepituskaane esikülje peale; ja lepituskaane ette ta piserdagu sõrmega verd seitse korda!
Siis ta tapku rahva patuohvri sikk ja viigu selle veri sissepoole eesriiet ning talitagu selle verega, nõnda nagu ta talitas härjavärsi verega: ta piserdagu seda lepituskaane peale ja lepituskaane ette!
Ja ta toimetagu lepitust pühamu eest Iisraeli laste roojuste pärast ja nende üleastumiste pärast kõigi nende pattude kohaselt; nõnda ta tehku ka kogudusetelgiga, mis asetseb nende juures keset nende roojusi!
Ühtegi inimest ärgu olgu kogudusetelgis, kui ta läheb pühamusse lepitust toimetama, kuni ta on välja tulnud ja on lepitust toimetanud enese ja oma pere ja kogu Iisraeli koguduse eest.
Siis ta mingu välja altari juurde, mis on Issanda ees, ja toimetagu lepitust selle eest; ta võtku härjavärsi verd ja siku verd ja määrigu seda altari sarvedele ümberringi!
Ja ta piserdagu sõrmega verd selle peale seitse korda ja puhastagu ning pühitsegu seda Iisraeli laste roojuste pärast!
Ja kui ta on lõpetanud pühamu ja kogudusetelgi ja altari lepitamise, siis ta toogu esile elus sikk
ja Aaron pangu oma mõlemad käed elusa siku pea peale ja tunnistagu tema peal üles kõik Iisraeli laste süüteod ja kõik nende üleastumised kõigis nende pattudes ja pangu need siku pea peale ning saatku see ühe kõlvulise mehe käe kõrval kõrbesse:
sikk kannab enesega kõik nende patud tühjale maale; sikk lastagu kõrbes lahti!
Ja Aaron mingu kogudusetelki ja võtku seljast linased riided, mis ta pühamusse minnes selga pani, ja jätku need sinna!
Ta loputagu oma ihu veega pühas paigas ja pangu selga oma riided; siis ta mingu välja ja ohverdagu oma põletusohver ja rahva põletusohver ning toimetagu lepitust enese ja rahva eest!
Ja ta süüdaku patuohvri rasv altaril põlema!
Ja see, kes laskis siku lahti Asaselile, pesku oma riided ja loputagu oma ihu veega, alles pärast seda tulgu ta leeri!
Ja patuohvri härjavärss ja patuohvri sikk, kelle veri viidi lepituse toimetamiseks pühamusse, viidagu väljapoole leeri ja nende nahad, liha ja sisikond põletatagu tulega!
Ja see, kes neid põletas, pesku oma riided ja loputagu oma ihu veega, alles pärast seda tulgu ta leeri!
See olgu teile igaveseks kohustuseks: seitsmenda kuu kümnendal päeval peate alandama oma hinged; ja te ei tohi teha mitte mingisugust tööd, ei päriselanik ega võõras, kes teie keskel elab,
sest sel päeval toimetatakse lepitust teie eest, et teid puhastada; te peate saama puhtaks kõigist oma pattudest Issanda ees!
See olgu teile täielikuks hingamispäevaks; siis alandage oma hinged, see olgu igaveseks kohustuseks!
Ja lepitust toimetagu see preester, kes on võitud ja kelle käsi on täidetud, et ta oleks preester oma isa asemel; ta pangu selga linased riided, pühad riided,
ja toimetagu lepitust kõige pühama paiga, kogudusetelgi ja altari eest; ja ta toimetagu lepitust preestrite ja kogu koguduse rahva eest!
See olgu teile igaveseks kohustuseks: üks kord aastas tuleb Iisraeli laste eest lepitust toimetada kõigi nende pattude pärast!” Ja Aaron tegi nõnda, nagu Issand oli Moosesele käsu andnud.
4. Moosese 14 Vastavalt päevade arvule, mis te uurisite seda maad, nelikümmend päeva, iga päeva kohta aasta, peate te kandma oma pattu nelikümmend aastat ja tundma minu vastupanu.
Hesekiel 4 Ja kui sa need oled lõpetanud, siis teisel korral pead sa magama parema külje peal ja kandma Juuda soo süüd nelikümmend päeva; ma olen sulle määranud iga aasta kohta ühe päeva.
Taaniel 7 Kui ma seda vaatasin, asetati aujärjed ja Elatanu võttis istet. Tema kuub oli valge nagu lumi ja ta juuksed nagu puhas vill. Tema aujärjeks olid tuleleegid, selle rattaiks oli põlev tuli.
Tulejõgi voolas ja läks välja ta juurest. Tuhat korda tuhat teenisid teda, kümme tuhat korda kümme tuhat seisid tema ees. Kohus võttis istet ja raamatud avati.
Ma vaatasin siis nende suurte sõnade kõla pärast, mis sarv rääkis. Kui ma vaatasin, siis tapeti metsaline ja ta keha hävitati ning heideti tulle põlema.
Ka teistelt metsalistelt võeti valitsus ära ja määrati kindlaks nende eluea aeg ja kestus.
Ja ma nägin öistes nägemustes, vaata, taeva pilvedega tuli keegi, kes oli Inimesepoja + 'Kes oli Inimesepoja sarnane' on sõna-sõnalt tõlgituna 'kui inimese poeg', mis tähendab sama 'kui inimindiviid'. Sellele tugineb nimetus 'Inimese poeg', mis esineb Uues Testamendis sarnane. Ja ta saabus Elatanu juurde ning viidi tema ette.
Ja temale anti valitsus ja au ning kuningriik; ja kõik rahvad, suguvõsad ja keeled teenisid teda. Tema valitsus on igavene valitsus, mis ei lakka, ja tema kuningriik ei hukku.
Mina, Taaniel, olin selle tõttu ärevil ja nägemused mu peas kohutasid mind.
Ma astusin ühe juurde seal seisjaist ja palusin temalt seletust kõigi nende asjade kohta; ja ta vastas mulle ning tegi nende asjade tähenduse mulle teatavaks:
„Need suured metsalised, keda on neli, on neli kuningat, kes tõusevad maa peal.
Aga Kõigekõrgema pühad saavad kuningriigi ja kuningriik jääb neile igaveseks - igavesest ajast igavesti.”
Siis ma tahtsin seletust neljanda metsalise kohta, kes oli teistsugune kui kõik muud, kes oli väga kohutav, kellel olid raudhambad ja vaskküüned, kes sõi, näris ja tallas ülejäägi jalgade alla,
ja kümne sarve kohta ta peas ja selle sarve kohta, mis tõusis, mille eest kolm maha langes; selle sarve kohta, millel olid silmad ja suurustav suu ja mis näis olevat suurem kui teised.
Kui ma vaatasin, siis seesama sarv sõdis pühadega ja võitis nad,
kuni tuli Elatanu ja kohus anti Kõigekõrgema pühade kätte ja jõudis aeg, mil pühad said kuningriigi endile.
Ta ütles nõnda: „Neljas metsaline on neljas kuningriik maa peal, kõigist kuningriikidest erinev, see sööb kogu maa ja tallab ning purustab selle.
Ja need kümme sarve: sellest kuningriigist tõuseb kümme kuningat, ja veel üks tõuseb pärast neid; aga tema on teistsugune kui eelmised ja ta alandab kolm kuningat.
Ja ta kõneleb sõnu Kõigekõrgema vastu ning piinab Kõigekõrgema pühasid. Ja ta püüab muuta aegu ja seadust, ja need antakse tema kätte ajaks, aegadeks ja pooleks ajaks.
Siis võtab kohus istet ja temalt võetakse ära valitsus ja ta hävitatakse ning hukatakse lõplikult.
Ja kuningriik ning valitsus ja võim kuningriikide üle kogu taeva all antakse Kõigekõrgema pühale rahvale. Tema kuningriik on igavene kuningriik ja kõik valitsused peavad teda teenima ning temale alistuma.”
Taaniel 8 Siis ma kuulsin ühte püha kõnelevat, ja teine püha küsis kõnelejalt: „Kui kaua kestab see nägemus alalisest ohvrist ja hukutavast üleastumisest, pühamu ja väe tallataandmisest?”
Ja ta ütles mulle: „Kaks tuhat kolmsada õhtut-hommikut. Siis saab pühamu taas oma õiguse.”
Taaniel 9 Seitsekümmend aastanädalat on seatud su rahvale ja su pühale linnale üleastumise lõpetamiseks, patule piiri panemiseks ja süüteo lepitamiseks, igavese õiguse toomiseks, nägemuse ja prohveti kinnitamiseks ja Kõigepühama võidmiseks.
Ja tea ning mõista: alates sõna tulemisest Jeruusalemma taastamiseks ja ülesehitamiseks kuni võitud vürstini on seitse aastanädalat; ja kuuskümmend kaks aastanädalat - siis on see jälle üles ehitatud turgude ja vallikraavidega, kuigi aegade surve all. Ja aegade lõpus,
pärast kuutkümmend kahte aastanädalat, kaotatakse võitu ja teda ei ole enam; linna ja pühamu hävitab ühe saabuva vürsti rahvas; ent lõpp tuleb uputusega ja lõpuks on sõda: hävitus on määratud.
Ja ta teeb paljudega kindla lepingu üheks aastanädalaks; poole aastanädala pealt ta lõpetab tapa- ja roaohvri; hävitaja tuleb koletise tiibadel, kuni määratud lõpp voolab üle hävitaja.””
Heebrealaste 1 kes, olles tema kirkuse kiirgus ja tema olemuse kuju ning kandes kõiksust oma väe sõnaga, on pärast seda, kui ta oli täide viinud pattudest puhastamise, istunud Ausuuruse paremale käele kõrgeimas taevas
Heebrealaste 2 Sest ega ta ometi hoolitse inglite eest, vaid ta hoolitseb Aabrahami soo eest!
Seepärast ta pidigi kõiges saama vendade sarnaseks, et temast saaks halastav ja ustav ülempreester Jumala ees rahva pattude lepitamiseks.
Heebrealaste 4 Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes on läbinud taevad, siis hoidkem kinni usust, mida me tunnistame!
Sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta.
Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!
Heebrealaste 8 Aga peaasi selles, millest siin räägitakse, on see: meil on selline ülempreester, kes on istunud Ausuuruse trooni paremale poole taevas,
kes talitab pühamus ja tõelises lepingutelgis, mida ei ole püstitanud inimene, vaid Issand.
Iga ülempreester seatakse ju ohverdama ande ja ohvreid; seepärast on tingimata vaja, et temalgi oleks midagi ohverdada.
Kui ta nüüd oleks maa peal, siis ta ei olekski preester, sest siin on juba olemas neid, kes ohverdavad ande Seaduse järgi
ja teenivad pühamus, mis on ainult taevase kuju ja vari. Moosest ju juhendati, kui ta hakkas valmistama telki: „Vaata, et sa teed kõik selle kuju järgi, mida sulle näidati mäel!”
Heebrealaste 9 Aga kui Kristus tuli tulevaste hüvede ülempreestrina, suurema ja täiuslikuma telgiga, mis ei ole kätega tehtud, see tähendab ei ole osa sellest loomisest, -
siis ta läks sisse mitte sikkude ja vasikate verega, vaid iseenda verega, minnes ühe korra kõige pühamasse paika, saavutas ta meile igavese lunastuse.
Sest kui sikkude ja härgade veri ja lehma tuhk, mida piserdatakse rüvetunute peale, pühitseb liha puhtuseks,
kui palju enam siis Kristuse veri. Kristus, kes igavese Vaimu läbi ohverdas iseenese laitmatuna Jumalale, puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat.
Seepärast ongi tema uue lepingu vahemees selleks, et kutsutud - kui tema surm oli saanud lunastuseks esimese lepingu aegsetest üleastumistest - saaksid kätte igavese pärandi tõotuse.
Kus on testamentlik leping, seal tuleb ju tingimata esitada tõendus testamenditegija surmast,
sest testament hakkab kehtima pärast surma ega jõustu iialgi, kui testamenditegija on elus.
Seetõttu ei ole ka esimest lepingut sisse pühitsetud ilma vereta.
Sest kui Mooses oli kõik Seaduse käsud kogu rahvale ette lugenud, siis ta võttis vasikate ja sikkude vere koos vee ja erepunase villa ja iisopiga ning piserdas sellega nii seda raamatut kui kogu rahvast,
öeldes: „See on selle lepingu veri, mida Jumal on teil käskinud pidada.”
Ja nõndasamuti ta piserdas verega ka telki ja kõiki jumalateenistusriistu.
Moosese Seaduse järgi puhastatakse peaaegu kõik asjad vere kaudu, ja ilma vere valamiseta ei ole andeksandmist.
Nii on siis paratamatu, et taevaste asjade kujud tuleb sel kombel puhastada, taevasi asju endid aga puhastatakse neist paremate ohvritega.
Kristus ei läinud ju kätega tehtud kõige pühamasse paika kui tõelise paiga eelkujusse, vaid taevasse enesesse, esindama meid nüüd Jumala palge ees.
Ta ei läinud sinna selleks, et ohverdada ennast mitu korda, nõnda nagu ülempreester igal aastal läheb võõra verega kõige pühamasse paika,
kuna muidu oleks ta pidanud kannatama mitu korda maailma rajamisest peale. Kuid nüüd on ta üheks korraks aegade lõpul ilmunud, et ennast ohvriks tuues kõrvaldada pattu.
Ja otsekui inimestele on seatud üks kord surra, pärast seda on aga kohus,
nõnda ka Kristus, üks kord juba ohverdatud, et ära kanda paljude patud, ilmub teist korda mitte enam patu pärast, vaid päästma neid, kes teda ootavad.
Heebrealaste 10 Vennad, et meil on siis Jeesuse vere varal julgus sisse minna kõige pühamasse paika -
selle tee on ta avanud meile uuena ja elavana vahevaiba, see on oma ihu kaudu -
ja et meil on suur preester Jumala koja üle,
siis mingem Jumala ette siira südamega usukülluses, olles südame poolest piserdamisega puhastatud kurjast südametunnistusest ja ihu poolest pestud puhta veega!
Ilmutuse 14 Ma nägin teist inglit keset taevast lendavat; sellel oli igavene evangeelium, et kuulutada evangeeliumi neile, kes elavad ilmamaal - kõigile paganahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele.
Ja ta hüüdis suure häälega: „Kartke Jumalat ning ülistage teda, sest tema kohtumõistmise tund on tulnud, ning kummardage teda, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja vete allikad!”
Siin olgu kannatlikkust pühadel, kes hoiavad alal Jumala käske ja Jeesuse usku!”
Ilmutuse 20 Ja ma nägin surnuid, suuri ja pisikesi, seisvat trooni ees, ning raamatud avati. Teine raamat avati, see on eluraamat. Ja surnute üle mõisteti kohut sedamööda, kuidas raamatuisse oli kirjutatud, nende tegude järgi.
Ilmutuse 22 Vaata, ma tulen varsti ning toon igaühele palga, ma tasun igaühele tema tegude järgi.