Eestikeelne Piibel 1997
Luuka 2 Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu kirjutada üles kogu riigi rahvas.See esmakordne üleskirjutus toimus ajal, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja.
Ja kõik läksid ennast kirja panema igaüks oma linna.
Nii läks ka Joosep Galileamaalt Naatsaretist üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli Taaveti soost ja pärusmaalt,
et lasta end üles kirjutada koos Maarjaga, oma kihlatuga, kes oli lapseootel.
Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama.
Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.
Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja.
Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga.
Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale,
et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.
Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud ja sõimes magavat.”
Äkitselt olid koos ingliga taevased väed Jumalat kiitmas:
„Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!”
Ja sündis, kui inglid olid nende juurest ära läinud taevasse, et karjased ütlesid üksteisele: „Läki nüüd Petlemma, et näha saada seda, mis on sündinud, mis Issand on teatanud meile!”
Ja nad läksid rutates ja leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes.
Aga nähes teda teatasid nad sõnumist, mis neile oli räägitud selle lapse kohta.
Kõik, kes kuulsid, panid seda imeks, mida karjased olid neile kõnelnud.
Ent Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames.
Karjased pöördusid tagasi, ülistades ja kiites Jumalat kõige eest, mis nad olid kuulnud ja näinud. Kõik oli olnud nii, nagu neile oli räägitud.
Heebrealaste 1 Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu,
on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu, kelle ta on seadnud kõigi asjade pärijaks, kelle läbi ta on ka maailmad teinud,
kes, olles tema kirkuse kiirgus ja tema olemuse kuju ning kandes kõiksust oma väe sõnaga, on pärast seda, kui ta oli täide viinud pattudest puhastamise, istunud Ausuuruse paremale käele kõrgeimas taevas
ning saanud ülemaks inglitest, kuivõrd ta on pärinud neist ülevama nime.
Sest missugusele inglile on Jumal kunagi öelnud: „Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu.”? Ja veel: „Mina olen temale Isaks ja tema saab minule Pojaks!”?
Aga kui ta toob oma esmasündinu maa peale, siis ta ütleb: „Ka kõik Jumala inglid kummardagu teda!”
Inglite kohta ta ütleb küll: „Ta teeb oma inglid tuulteks ja oma teenijad tuleleegiks.”
Aga Pojale ta ütleb: „Sinu troon, Jumal, seisab igavesest ajast igavesti ja õiglus on su kuningakepp.
Sa oled armastanud õigust ja vihanud ülekohut, seepärast on Jumal, sinu Jumal sind võidnud rõõmuõliga enam kui su kaaslasi.”
Ja: „Sina, Issand, oled alguses rajanud maa ja taevad on su kätetöö.
Need hävivad, aga sina jääd seisma, kõik nad kuluvad nagu kuub
ja sa keerad nad kokku just nagu rõiva, nagu kuue, ja nad muudetakse. Aga sina oled ikka seesama ja sinu aastad ei lõpe.”