Eestikeelne Piibel 1997
1. Moosese 50 Kui Joosepi vennad nägid, et nende isa oli surnud, siis nad ütlesid: „Kui Joosep meid nüüd vihkab ja tõesti tasub meile kätte kõige kurja eest, mis me temale oleme teinud?”Ja nad käskisid Joosepile öelda: „Su isa andis käsu, enne kui ta suri, ja ütles:
Öelge Joosepile nõnda: Anna ometi andeks oma vendade üleastumine ja patt, et nad sulle on kurja teinud! Seepärast anna siis nüüd andeks oma isa Jumala sulaste üleastumine!” Ja Joosep nuttis, kui temale seda räägiti.
Siis tulid ka Joosepi vennad ise, heitsid maha ta ette ja ütlesid: „Vaata, me jääme sulle orjadeks!”
Aga Joosep vastas neile: „Ärge kartke! Kas mina olen Jumala asemik?
Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks, et teha, mis tänapäeval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus.
Ja nüüd ärge kartke, mina toidan teid ja teie väeteid lapsi!” Ja ta trööstis ning rahustas neid.
Psalm 77 Laulujuhatajale: Jedutuuni viisil; Aasafi laul.
Ma tõstan oma hääle Jumala poole ja hüüan; ma tõstan oma hääle Jumala poole, et tema mind kuuleks.
Oma kitsikuse ajal ma otsin Issandat; mu käsi on öösel välja sirutatud ega väsi, mu hing ei lase ennast trööstida.
Ma mõtlen Jumalale ja oigan; ma mõlgutan mõtteid ja mu vaim nõrkeb. Sela.
Sina hoidsid mu silmad valvel; ma olen rahutu ega suuda rääkida.
Ma meenutan muistseid päevi, aastaid, mis ammu möödunud.
Ma tuletan öösel meelde oma keelpillimängu; ma mõlgutan mõtteid oma südames ja mu vaim juurdleb:
Kas Issand heidab meid ära igaveseks ega ole tal enam head meelt?
Kas tema heldus on hoopis otsas? Kas tõotuse sõna on lõppenud kõigiks sugupõlvedeks?
Kas Jumal on unustanud olla armuline? Kas tema on vihas lõpetanud oma halastuse? Sela.
Ent ma ütlen: See teeb mulle valu, et Kõigekõrgema parem käsi on muutunud.
Ma meenutan Issanda tegusid, ma tuletan meelde su imesid muistsest ajast
ja ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid.
Jumal, su tee on pühaduses. Kes on nii suur jumal kui Jumal?
Sina oled Jumal, kes teeb imet, sa oled oma vägevuse teinud avalikuks rahvaste seas;
sa lunastasid oma käsivarrega oma rahva, Jaakobi ja Joosepi lapsed. Sela.
Veed nägid sind, Jumal; veed nägid sind ja vabisesid, ka ürgveed värisesid.
Paksud pilved kallasid vett, ülemad pilved tegid häält; ja sinu nooled lendasid sinna ja tänna.
Su müristamise hääl kostis tuulepöörises; välgud valgustasid maailma; maa värises ja vabises.
Meres on sinu tee ja su teerada suurtes vetes, aga su jälgi ei olnud tunda.
Sa juhtisid nagu lammaste karja oma rahvast Moosese ja Aaroni käega.
Luuka 6 Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!
Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks!
Andke, ja teile antakse - hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi.”
Aga ta rääkis neile ka tähendamissõna: „Ega pime suuda pimedat juhtida teel? Eks nad mõlemad kuku auku?
Ei ole jünger õpetajast üle, aga iga koolitatu on samasugune nagu ta õpetaja.
Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, palki iseenese silmas aga ei märka?
Kuidas sa võid oma vennale öelda: Vend, lase ma tõmban välja pinnu, mis on su silmas! ja ise ei näe palki oma silmas? Sa silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast, siis sa näed tõmmata välja pindu, mis on su venna silmas!
Rooma 14 Sina aga, miks sa mõistad kohut oma venna üle? Või sina, miks sa paned oma venda halvaks? Kõik me ju astume Jumala kohtujärje ette,
nagu on kirjutatud: „Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand, minu ees nõtkub iga põlv ja iga keel annab tunnustust Jumalale.”
Nõnda peab siis igaüks meist enda kohta Jumalale aru andma.
Ärgem siis enam mõistkem kohut üksteise üle, vaid pigem võtkem kohustuseks mitte saada vennale komistuseks või kiusatuseks!
Galaatia 6 Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust.