Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing Ef 2,8;Lk 5,1-11; 1Kr 1,18-25; Ps 73;1Ms 12,1-4a
(52 vastet, leht 1 3-st)
1. Moosese 12Ja Issand ütles Aabramile: „Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan! 
Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! 
Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!” 
Ja Aabram läks, nagu Issand teda käskis, ja Lott läks koos temaga; Aabram oli seitsekümmend viis aastat vana, kui ta Haaranist lahkus. 
Psalm 73Aasafi laul. Jumal on tõesti hea Iisraelile, nendele, kes on puhtad südamelt. 
Aga mina - minu jalad oleksid peaaegu komistanud, mu sammud oleksid kohe libisenud. 
Sest ma kadestasin hooplejaid, kui ma nägin õelate head käekäiku. 
Sest neil ei ole piinu surmani ja nende keha on lihav. 
Nemad ei ole vaevas nagu muud surelikud ja neid ei lööda nagu muid inimesi. 
Sellepärast on uhkus nende kaelaehteks, vägivald katab neid nagu ülikond. 
Nende silmad on pungis lihavusest ja süda keeb üle kurjadest mõtetest. 
Oma kurjuses nad irvitavad ja kõnelevad valet, nad räägivad kõrgilt. 
Nad tõstavad oma suu taevani ja nende keel käib üle maa. 
Sellepärast pöördub ta rahvas nende poole ja nad rüüpavad nende sõnavalingut. 
Ja nad ütlevad: „Kuidas Jumal võib seda tunda ja kas Kõigekõrgemal on sellest teadmist?” 
Vaata, niisugused on õelad: nad elavad alati rahulikult ja koguvad jõukust. 
Päris asjata olen ma hoidnud oma südame puhta ja olen süütuses pesnud oma käsi; 
ma olen olnud löödud kogu päeva ja mind on nuheldud igal hommikul. 
Kui ma oleksin mõtelnud: Ma tahan kõnelda nõnda nagu nemad; vaata, siis ma oleksin petnud sinu laste sugu. 
Ma hakkasin mõtisklema, et sellest aru saada, kuid see oli mu meelest vaev, 
kuni ma sisenesin Jumala pühadesse paikadesse ja mõistsin nende otsa. 
Tõesti, sina asetad nad libedale ja sa langetad nad rusuks. 
Kuidas nad said jubeduseks silmapilguga! Nad saavad otsa, lõpevad ära ehmatusega. 
Nõnda nagu unenägu kaob pärast ärkamist, nõnda sina, Issand, ei hooli tõustes nende varjukujudest. 
Kui mu süda oli täis kibedust ja mu neerudes olid pisted,