Eestikeelne Piibel 1997
1. Moosese 11 Kogu maailmas oli aga üks keel ja ühesugused sõnad.Ja sündis, kui nad hommiku poolt teele läksid, et nad Sinearimaal leidsid oru ja jäid sinna elama.
Nad ütlesid üksteisele: „Tehkem nüüd telliskive ja põletagem neid hästi.” Siis olid telliskivid neile ehituskivideks ja maapigi oli sideaineks.
Ja nad ütlesid: „Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu maailma!”
Aga Issand tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid.
Ja Issand ütles: „Vaata, rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha!
Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!”
Ja Issand pillutas nad sealt üle kogu maailma ja nad jätsid linna ehitamata.
Seepärast pandi sellele nimeks Paabel + Paabeli (Babüloni) nimi (heebrea k Babel) meenutab sõna balal 'segama'. , sest seal segas Issand ära kogu maailma keele ja sealt pillutas Issand nad üle kogu maailma.
Psalm 104 Kui palju on sinu töid, Issand! Sa oled nad kõik teinud targasti. Maa on täis sinu looduid.
Siin on meri, suur ja lai; seal kubiseb lugemata palju loomi, pisikesi ja suuri;
seal ujuvad laevad; seal on Leviatan, kelle sa oled valmistanud endale mängima.
Kõik nad ootavad sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal.
Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head.
Sa peidad oma palge, ja nad ehmuvad; sa võtad ära nende hingeõhu, nad heidavad hinge ning pöörduvad tagasi põrmu.
Sa läkitad välja oma vaimu, ja nad luuakse, ja sina uuendad maa näo.
Kestku Issanda au igavesti! Issand rõõmustagu oma tegudest,
tema, kes vaatab ilmamaad, nõnda et see vabiseb, kes puudutab mägesid, ja need suitsevad.
Ma tahan laulda Issandale oma eluaja ja mängida oma Jumalale, niikaua kui ma olen elus.
Olgu mu mõlgutus armas tema meelest; mina rõõmutsen Issandas.
Kadugu patused maa pealt ja õelaid ärgu olgu enam! Kiida, mu hing, Issandat! Halleluuja + 'Halleluuja' on heebreakeelne ülistushüüd. See tähendab 'kiitke Issandat'. !
Johannese 14 Filippus aga ütles talle: „Issand, näita meile Isa, ja me jääme rahule!”
Jeesus ütles talle: „Nii kaua aega olen ma teie juures, ja sa ei ole mind veel ära tundnud, Filippus? Kes on näinud mind, see on näinud Isa. Kuidas sa siis ütled: Näita meile Isa!?
Kas sa ei usu, et mina olen Isas ja Isa on minus? Neid sõnu, mida ma teile ütlen, ei räägi ma iseenesest, vaid Isa, kes asub minus, teeb oma tegusid.
Uskuge mind, et mina olen Isas ja Isa on minus. Kui te ei usu muu pärast, siis uskuge mu tegude tõttu.
Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub minusse, see teeb neidsamu tegusid, mida mina teen, ja ta teeb nendest hoopis suuremaid, sest mina lähen Isa juurde
ja mida te iganes palute minu nimel, seda ma teen, et Isa saaks kirgastatud Pojas.
Kui te midagi minult palute minu nimel, siis ma teen seda.
Kui te armastate mind, siis pidage mu käske!
Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti:
Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees.
Apostlite 2 Kui nelipühapäev + Nelipüha pühitseti 50 päeva pärast ülestõusmispüha. Vt 3Ms 23:15-21. kätte jõudis, olid nad kõik koos ühes paigas.
Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks puhunud, ja täitis kogu koja, kus nad istusid.
Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas.
Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.
Jeruusalemmas oli aga elamas juute, vagasid mehi kõigi rahvaste keskelt, kes on taeva all.
Kui nüüd see hääl kostis, tuli kokku nende kogukond, ja kõiki valdas hämmastus, sest igaüks kuulis räägitavat oma murret.
Nad jahmusid ja panid imeks, öeldes: „Ennäe, eks need kõik, kes räägivad, ole galilealased?
Kuidas siis meist igaüks kuuleb oma sünnimaa murret?
Meie, partlased ja meedlased ja eelamlased ja kes me elame Mesopotaamia-, Juuda- ja Kappadookiamaal, Pontoses ja Aasias,
Früügias ja Pamfüülias, Egiptuses ja Liibüa maades Küreene pool, ja siia elama asunud roomlased,
juudid ja nende usku pöördunud kreetalased ja araablased - kuidas me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri asju?”
Nad kõik olid jahmunud ja kahevahel ning ütlesid üksteisele: „Mis see küll peab olema?”
Mõned aga ütlesid pilgates: „Nad on täis magusat veini!”
Siis tõusis Peetrus koos nende üheteistkümnega püsti, tõstis häält ja kõneles neile: „Juuda mehed ja kõik Jeruusalemma elanikud! Olgu see teil teada - pange tähele mu sõnu!
Nemad ei ole sugugi joobnud, nagu te arvate, on ju alles kell üheksa hommikul.
Vaid see on, mida prohvet Joel on öelnud:
„Ja viimseil päevil sünnib, ütleb Jumal, et ma valan oma Vaimust välja kõigi inimeste peale ja teie pojad ja teie tütred ennustavad ja teie noored näevad nägemusi ja teie vanad näevad unenägusid,
ning oma teenrite ja teenijate peale ma valan neil päevil välja oma Vaimust ja nad ennustavad,
ning ma annan märke ülal taevas ja tunnustähti all maa peal: verd ja tuld ja suitsusambaid.
Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja ülev.
Ja sünnib, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.”
Rooma 8 Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed.
Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: „Abba + Abba on aramea keeles tunderõhuline 'isa'. ! Isa!”
Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed.
Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad; ning kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse.