Eestikeelne Piibel 1997
Johannese 9 Edasi minnes nägi Jeesus ühte sündimisest saadik pimedat inimest.Ja ta jüngrid küsisid temalt: „Rabi, kes on teinud pattu, kas tema ise või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?”
Jeesus vastas: „Ei ole pattu teinud tema ise ega ta vanemad, vaid temas peavad saama avalikuks Jumala teod.
Me peame tegema selle tegusid, kes minu on saatnud, niikaua kui on päev. Tuleb öö, mil ükski ei saa midagi teha.
Kuni mina olen maailmas, olen ma maailma valgus.”
Nende sõnade järel ta sülitas maha ja tegi süljest muda ning võidis mudaga tema silmi
ja ütles talle: „Mine pese end Siiloahi tiigis!” „Siiloah” on tõlkes „Läkitatu”. Siis pime läks ja pesi ning tuli tagasi nägijana.
Siis ütlesid naabrid ja need, kes teda seni olid kerjusena näinud: „Eks see ole sama mees, kes istus ja kerjas?”
Ühed ütlesid: „Jah, ta on seesama,” ja teised: „Ei, ta on vaid tema sarnane.” Tema ise ütles: „Mina olen seesama.”
Siis nad küsisid: „Kuidas sinu silmad avanesid?”
Tema vastas: „Inimene, keda nimetatakse Jeesuseks, tegi muda ja võidis mu silmi ja ütles mulle: „Mine Siiloahi tiigi äärde ja pese end!” Kui ma siis läksin ja pesin, saingi nägijaks.”
Ja nad küsisid temalt: „Kus ta on?” Ta ütles: „Ma ei tea.”
Nad viisid tema, endise pimeda, variseride juurde,
sest see päev, mil Jeesus tegi muda ja avas ta silmad, oli hingamispäev.
Ja variserid küsisid temalt nüüd omakorda, kuidas ta on saanud nägijaks. Aga tema ütles neile: „Ta pani muda mu silmadele ja ma pesin end ning näen nüüd.”
Siis ütlesid mõned variseridest: „See inimene ei ole Jumala juurest, sest ta ei pea hingamispäeva.” Teised ütlesid: „Kuidas saab patune inimene teha niisuguseid tunnustähti?” Ja nende vahel oli lahkmeel.
Nad ütlesid nüüd taas pimedale: „Mida sina ise tema kohta ütled, et ta on avanud sinu silmad?” Aga tema ütles: „Ta on prohvet.”
Siis ei tahtnud juudid uskuda, et ta oli olnud pime ja saanud nägijaks, kuni nad olid kutsunud nägijakssaanu vanemad
ning küsinud neilt: „Kas see on teie poeg, kellest te ütlete, et ta sündis pimedana? Kuidas ta siis praegu näeb?”
Seepeale kostsid ta vanemad: „Me teame, et see on meie poeg ja et ta sündis pimedana,
aga kuidas ta nüüd näeb, seda me ei tea ega tea me ka seda, kes ta silmad avas. Küsige tema enda käest, ta on küllalt vana ja võib ise enda kohta rääkida.”
Ta vanemad vastasid nõnda, sest nad kartsid juute, kuna juudid olid juba kokku leppinud, et kes iganes tema Messiaks tunnistab, heidetakse kogudusest välja.
Seepärast ta vanemad ütlesid: „Ta on küllalt vana, küsige tema enda käest.”
Nad kutsusid nüüd teist korda inimese, kes oli olnud pime, ja ütlesid talle: „Anna au Jumalale! Me teame, et see inimene on patune.”
Seepeale vastas too: „Kas ta on patune või ei, seda mina ei tea. Tean ainult ühte: ma olin pime, praegu aga näen.”
Nüüd nad küsisid temalt: „Mis ta sulle tegi? Kuidas ta su silmad avas?”
Mees vastas neile: „Ma ju ütlesin teile, ent teie ei võtnud kuulda. Miks te tahate seda veel kord kuulda? Kas ka teie tahate hakata tema jüngriteks?”
Ja nad sõimasid teda ja ütlesid: „Sina oled tema jünger, meie oleme aga Moosese jüngrid.
Meie teame, et Jumal on rääkinud Moosesega, aga kust tema on, seda me ei tea.”
Mees kostis neile: „See ongi imelik, et teie ei tea, kust ta on, ja ometi on ta avanud mu silmad.
Me teame, et Jumal ei kuule patuseid, ent kui keegi on jumalakartlik ja teeb tema tahtmist, siis seda ta kuuleb.
Veel ilmaski pole kuuldud, et keegi oleks avanud pimedalt sündinu silmad.
Kui tema ei oleks Jumala juurest, ei suudaks ta teha midagi.”
Nad kostsid talle: „Kas sina, kes sa oled sündinud lausa pattudes, tahad meid õpetada?” Ja nad heitsid ta kogudusest välja.
Jeesus sai kuulda, et nad on ta kogudusest välja heitnud ja küsis teda kohates: „Kas sa usud Inimese Pojasse?”
Too kostis: „Kes see on, isand? Ütle mulle seda, et ma saaksin temasse uskuda.”
Jeesus ütles talle: „Sa näed ju teda, see, kes sinuga räägib, ongi tema.”
Aga tema lausus: „Ma usun, Issand!” ja kummardas teda.
Apostlite 16 Aga sündis, et kui me läksime palvepaika, tuli meile vastu orjatar, kellel oli lausuja vaim, see tõi oma isandatele palju kasu ennustamisega.
Tema käis Pauluse ja meie kannul ning hüüdis: „Need inimesed on kõigekõrgema Jumala sulased, kes kuulutavad teile päästmise teed.”
Seda tegi ta mitu päeva. Aga Paulus ägestus, pöördus ümber ja ütles vaimule: „Ma käsin sind Jeesuse Kristuse nimel: mine temast välja!” Ja vaim läks välja samal tunnil.
Kui nüüd orjatari isandad nägid, et nende kasulootus on kustunud, haarasid nad Pauluse ja Siilase ning vedasid nad turule ülemate juurde.
Nad viisid nad võimukandjate ette ja ütlesid: „Need inimesed tekitavad meie linnas segadust. Nad on juudid
ja kuulutavad kombeid, mida meie kui roomlased ei tohi omaks võtta ega järgida.”
Ja rahvahulk tõusis nende vastu. Võimukandjad kiskusid rõivad nende seljast ja käskisid neid keppidega peksta.
Ja kui nad olid neile palju hoope andnud, heitsid nad apostlid vangi ja käskisid vangivalvurit neid hoolsalt valvata.
Niisuguse range käsu saanud, heitis valvur nad sisemisse vangikongi ja pani nende jalad pakku.
Kesköö paiku Paulus ja Siilas palvetasid ja laulsid Jumalat kiites, ning vangid kuulasid neid.
Aga äkitselt sündis nii suur maavärisemine, et vangihoone alused vappusid. Ja otsekohe avanesid kõik uksed ja kõikide köidikud pääsesid valla.
Kui nüüd vangivalvur unest ärkas ja nägi vanglaukse lahti olevat, tõmbas ta mõõga ja tahtis end tappa, arvates, et vangid on põgenenud.
Paulus hüüdis aga valju häälega: „Ära tee enesele kurja, sest me kõik oleme siin!”
Siis palus valvur tuld, tormas sisse ja heitis värisedes Pauluse ja Siilase ette maha,
tõi nad välja ning ütles: „Isandad, mis ma pean tegema, et pääseda?”
Aga nemad ütlesid: „Usu Issandasse Jeesusesse, siis pääsed sina ja su pere!”
Ja nad rääkisid Issanda sõna temale ja kõigile, kes olid tema kojas.
Ja vangivalvur võttis nad tollel öötunnil enda juurde ja pesi nende haavad. Ning otsekohe ristiti tema ja kõik ta omaksed.
Siis ta viis nad oma kotta, kattis neile laua ja oli ülirõõmus, et ta kogu perega oli hakanud uskuma Jumalasse.