Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing Ap 14:6-18; Jh 7:14-30
(30 vastet, leht 1 2-st)
Johannese 7Alles pühade keskpaiku läks Jeesus üles pühakotta ja õpetas. 
Juudid panid seda imeks ja ütlesid: „Kuidas see tunneb Kirja ilma õppimata?” 
Siis Jeesus vastas neile: „Minu õpetus ei ole minu, vaid tema oma, kes minu on saatnud. 
Kui keegi tahab teha tema tahtmist, küll ta tunneb õpetusest ära, kas see on Jumalast või räägin ma iseenesest. 
Iseenese mõtete esitaja taotleb tunnustust iseendale, aga kes taotleb tunnustust sellele, kes ta on saatnud, see on tõene ning temas ei ole valet. 
Kas Mooses ei andnud teile Seadust? Aga keegi teist ei tee Seaduse järgi. Miks te otsite võimalust mind tappa?” 
Rahvahulk vastas: „Sinus on kuri vaim. Kes otsib võimalust sind tappa?” 
Jeesus kostis: „Ma tegin ühe teo, ja te kõik panete imeks. 
Eks ole: Mooses on andnud teile ümberlõikamise - kuigi see ei ole pärit Mooseselt, vaid esiisadelt - ja te lõikate inimese ümber ka hingamispäeval. 
Kui inimese peab ümber lõikama hingamispäeval, et Moosese Seadus ei jääks täitmata, miks te siis minu peale tigedad olete, et ma olen kogu inimese terveks teinud hingamispäeval? 
Ärge tehke kohtuotsust näo järgi, vaid tehke õiglane otsus!” 
Siis mõned jeruusalemlastest ütlesid: „Eks ta ole seesama, kelle tapmiseks nad otsivad võimalust? 
Ja ennäe, ta räägib avalikult, ja talle ei öelda midagi! Kas ehk ülemad on tõesti ära tundnud, et tema ongi Messias? 
Kuid me teame teda, kust ta on pärit, aga kui tuleb Messias, siis ei tea keegi, kust ta on.” 
Siis hüüdis Jeesus pühakojas õpetades valjusti: „Jah, mind te teate ja teate ka, kust ma olen. Ent mina ei ole tulnud iseenesest, vaid tõeline on tema, kes minu on saatnud ja keda teie ei tunne. 
Mina tunnen teda, sest ma olen tulnud tema juurest ja tema on minu läkitanud.” 
Nüüd nad otsisid võimalust teda vahistada, ometi ei pannud keegi kätt ta külge, sest tema tund ei olnud veel tulnud. 
Apostlite 14põgenesid nood sellest teada saades Lükaoonia linnadesse Lüstrasse ja Derbesse ja nende ümbruskonda 
ning kuulutasid seal evangeeliumi. 
Ja Lüstras istus maas üks vigaste jalgadega mees, emaihust saadik halvatud, kes polnud veel kunagi kõndinud. 
Too kuulis Paulust rääkimas. Kui Paulus talle otsa vaadates märkas, et mehel on usku saada päästetud, 
hüüdis ta valju häälega: „Tõuse püsti! Seisa oma jalgadel!” Ja too hüppas püsti ja kõndis. 
Rahvahulgad aga, nähes, mis Paulus oli teinud, tõstsid häält ja ütlesid lükaoonia keeles: „Jumalad on inimeste sarnastena tulnud alla meie juurde.” 
Nad hüüdsid Barnabast Zeusiks ja Paulust Hermeseks, sest tema pidas kõnet. 
Ja linna ääres asuva Zeusi templi preester tõi härgi ja lillevanikuid värava ette ja tahtis koos rahvaga neile ohverdada.