Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 52 Laulujuhatajale: Taaveti õpetuslaul,kui edomlane Doeg tuli ja teatas Saulile ning ütles: „Taavet on tulnud Ahimeleki kotta.”
Mis sa kiitled kurjusest, sa vägivaldne mees? Jumala heldus püsib kogu päeva.
Sa kavatsed kadu, su keel on nagu terav habemenuga, sa pettuse tegija.
Sa armastad kurja rohkem kui head, rohkem valetada kui õigust rääkida. Sela.
Sa armastad kõiksugu hukutavaid sõnu, petlikku keelt.
Jumal kisub ka sinu igavesti maha; ta võtab su kinni ning rebib su välja su telgist ja kaotab su juureni ära elavate maalt. Sela.
Õiged näevad seda ja kardavad; ja nad naeravad teda:
„Ennäe seda meest, kes ei pannud Jumalat oma tugevuseks, vaid lootis oma suure rikkuse peale; ta oli tugev oma nurjatuses.”
Mina aga olen nagu haljas õlipuu Jumala kojas, ma loodan Jumala helduse peale ikka ja igavesti.
Ma tänan sind igavesti, et sa nõnda oled teinud, ja ootan su nime, sest su nimi on hea su vagade jaoks.
Aamos 8 „Issand Jumal andis mulle niisuguse nägemuse: vaata, seal oli korv küpse puuviljaga.
Ja ta küsis: „Mida sa näed, Aamos?” Ma vastasin: „Korvitäit küpset puuvilja.” Siis ütles Issand mulle: „Mu rahvale, Iisraelile, tuleb lõpp. Enam ma ei lähe temast mööda.
Sel päeval muutuvad palee laulud ulgumiseks, ütleb Issand Jumal. Palju on laipu, heidetud igasse paika. Vaikus.”
Kuulge seda, kes ahmite vaese järele ja tahate maal teha hädalisele lõpu,
öeldes: „Millal möödub noorkuu, et saaksime müüa vilja, ja hingamispäev, et võiksime avada viljaaidad, teha vaka väiksemaks ja seekli suuremaks, ja petta väärade vaekaussidega,
et saaksime osta raha eest viletsa ja sandaalipaari eest vaese, ja müüa vilja pähe aganaid?”
Issand on vandunud Jaakobi uhkuse juures: „Tõesti, ma ei unusta iial ühtegi nende tegu!”
Kas ei peaks maa selle kõige pärast värisema ja kõik, kes seal elavad, leinama? Kas maa ei peaks sellest kerkima nagu jõgi, kohudes ja alanedes nagu Niilus Egiptuses?
„Ja selsamal päeval sünnib,” ütleb Issand Jumal, „et ma lasen päikese loojuda keskpäeval ja teen maa pimedaks päise päeva ajal.
Ja ma muudan teie pühad leinaks ja kõik teie laulud nutulauludeks, ma panen kõigi niudeile kotiriide ja teen paljaks iga pea. Ma toon teile leina nagu ainsa poja pärast ja teie lõpp peab olema kibe.”
„Vaata, päevad tulevad,” ütleb Issand Jumal, „mil ma saadan maale nälja: nälja mitte leiva ja janu mitte vee järele, vaid Issanda sõnade kuulmise järele.
Siis nad vaaruvad merest mereni ja põhjast itta, nad uitavad, otsides Issanda sõna, aga nad ei leia.
Luuka 10 Aga kui nad teed käisid, astus Jeesus sisse ühte külla. Keegi naine, Marta nimi, võttis ta vastu.
Ja sel naisel oli õde, keda hüüti Maarjaks. Maarja istus maha Issanda jalgade juurde ja kuulas tema kõnet.
Marta aga oli ametis mitmesuguste toimetustega. Ja ta tuli Jeesuse juurde ning ütles: „Issand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde jättis mu üksinda toimetama? Ütle talle nüüd, et ta tuleks mulle appi!”
Aga Issand vastas talle: „Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad ennast paljude asjadega,
aga tarvis on vaid üht. Maarja on ju valinud hea osa, mida ei võeta temalt ära.”
Kolossa 1 Tema on nähtamatu Jumala kuju, kogu loodu esmasündinu,
sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevais ja maa peal, mis on nähtav ja nähtamatu, olgu troonid või ülemused, olgu valitsused või meelevallad - kõik on loodud tema läbi ja tema poole.
Tema ise on enne kõike ja kõik püsib koos temas
ja ta on oma ihu, koguduse pea. Tema on algus, esmasündinu surnuist, et ta kõiges saaks esimeseks.
Sest Jumalal on olnud hea meel lasta kogu täiusel temas elada
ja lepitada tema läbi enesega kõik, niihästi maapealsed kui taevalised, tehes rahu tema ristivere läbi.
Ka teid, kes te varem olite Jumalast võõrdunud ja oma mõtlemise poolest tema vaenlased oma kurjade tegudega,
on Kristus lepitanud nüüd oma lihalikus ihus surma läbi, et teid seada pühadena ja veatutena ja laitmatutena Jumala palge ette,
kui te vaid jääte kindlaks ja rajatuks usule ega lase end kõrvale viia evangeeliumis olevast lootusest, mida te olete kuulnud ja mida on kuulutatud kogu loodule taeva all ja mille teenriks olen saanud mina, Paulus.
Nüüd ma rõõmustan oma kannatustes teie pärast, ja oma ihus ma täidan puuduvat osa Kristuse kannatustest tema ihu, see tähendab koguduse heaks,
kelle teenriks ma olen saanud Jumala korralduse järgi, mis mu kätte on antud teie heaks, et teile täielikult kuulutada Jumala sõna,
seda saladust, mis oli varjatud endiste aegade ja sugupõlvede eest, nüüd on aga avaldatud tema pühadele,
kellele Jumal tahtis teada anda, mis on selle saladuse kirkuse rikkus kõigi rahvaste seas; see on - Kristus teie sees, kirkuse lootus.
Meie kuulutame teda, manitsedes iga inimest ja õpetades iga inimest kogu tarkuses, et seada iga inimest Jumala ette täiuslikuna Kristuses.