Eestikeelne Piibel 1997
1. Saamueli 17 Ja need kümme piimajuustu vii tuhandepealikule ja vaata järele, kas su vendade käsi käib hästi, ja võta neilt tõend!”Nutulaulud 5 Mõtle, Issand, sellele, mis on meiega juhtunud, vaata ja näe meie teotust!
Meie pärisosa on läinud võõraste, meie kojad muulaste kätte.
Me oleme jäänud orbudeks, isatuiks, meie emad on lesed.
Vett me joome raha eest, puid me saame ostes.
Jälitajad on meil kaela peal, me väsime, meile ei anta asu.
Egiptusele ja Assurile me andsime käe, et saada kõhutäit leiba.
Meie vanemad tegid pattu: neid ei ole enam. Meie kanname nende süüd.
Orjad valitsevad meie üle, ei ole nende käest lahtikiskujat.
Elu ohustades toome enestele leiba, sest kõrbes on mõõk.
Meie nahk hõõgub nagu ahi näljakõrvetuste pärast.
Siionis on naised raisatud ja Juuda linnades neitsid.
Vürstid on poodud nende käe läbi, vanade vastu ei ole olnud austust.
Noored mehed peavad ajama käsikivi ja poisid komistavad puukoorma all.
Vanemad on kadunud väravast, noorukid pillimängude juurest.
On lõppenud meie südame rõõm, meie tants on muutunud leinaks.
Kroon on langenud meie peast. Häda meile, et oleme pattu teinud!
Seepärast on meie süda haige, nende asjade pärast on meie silmad jäänud pimedaks,
Siioni mäe pärast, mis on nii laastatud, et seal luusivad rebased.
Sina, Issand, valitsed igavesti, sinu aujärg jääb põlvest põlve.
Mispärast sa tahad meid unustada alatiseks, meid maha jätta pikaks ajaks?
Too meid, Issand, tagasi enese juurde, siis me pöördume! Uuenda meie päevi nagu muiste!
Või oled sa meid tõuganud hoopis ära, vihastunud meie peale üliväga?
Apostlite 28 Kui me siis olime tervelt pääsenud, saime teada, et saart hüütakse Maltaks.
Umbkeelsed saarlased osutasid meile rohkem kui tavalist lahkust, sest nad süütasid lõkke ja võtsid alanud vihmasaju ja külma pärast meid kõiki selle äärde.
Aga kui Paulus oli korjanud kokku hulga hagu ja asetanud lõkkesse, tuli sealt palavuse tõttu välja mürkmadu ja hakkas tema kätte kinni.
Kui umbkeelsed nägid seda elukat tema käe küljes rippuvat, ütlesid nad üksteisele: „Kindlasti on see mees mõrtsukas, keda õigluse jumalanna ei luba elada, kuigi ta on merest pääsenud.”
Tema aga raputas eluka tulle ega tundnud mingit viga.
Nad ootasid küll, et ta tursub üles või langeb surnult maha. Aga kui nad olid kaua oodanud ja nägid, et Paulusega ei juhtu midagi iseäralikku, siis nende arvamus muutus ning nad ütlesid ta olevat jumala.
Selle paiga läheduses oli mõis saare tähtsaimal mehel, kelle nimi oli Publius. Tema võttis meid vastu ja võõrustas kolm päeva sõbralikult.
Juhtus aga, et Publiuse isa lamas palavikus ja kõhutõves. Paulus astus tema juurde ja pani palvetades oma käed ta peale ning tegi ta terveks.
Aga kui see oli sündinud, tulid sinna ka teised, kes saarel olid haiged, ja said terveks.
Ja nad austasid meid mitmel kombel, ja kui me hakkasime merele minema, panid nad meile kaasa, mis teekonna jaoks vaja oli.
Aga kolme kuu pärast me läksime sealt merele Aleksandria laevaga, mis oli saarel talvitanud ja mille tunnuseks oli Dioskuuride kuju.
Me randusime Sürakuusas ning viibisime seal kolm päeva.
Sealt me sõitsime piki rannikut ja saabusime Reegiumi. Ja kui ühe päeva pärast tõusis lõunatuul, jõudsime teisel päeval Puteolisse.
Sealt me leidsime vendi ja meid paluti nende juures viibida seitse päeva. Ja nõnda me tulime Rooma.
Ja kui sealsed vennad said meist kuulda, tulid nad meile vastu Appiuse Foorumini ja Tres Tabernani. Neid nähes tänas Paulus Jumalat ning sai uut julgust.
Kui me olime Rooma saabunud, lubati Paulusel jääda omaette elama koos sõduriga, kes teda valvas.
2. Korintose 8 Olgu tegemist Tiitusega, kes on minu kaasosaline ja abiline teie juures, olgu meie vendadega, kes on koguduste saadikud, - nad on Kristuse kirkus!
Näidake siis nendele oma armastust ja õigustage meie kiitlemist teie üle, et seda võiksid näha kõik kogudused!