Eestikeelne Piibel 1997
1. Moosese 2 See on lugu taeva ja maa sündimisest, kui need loodi. Sel ajal, kui Issand Jumal tegi maa ja taeva,kui ainsatki väljapõõsast ei olnud veel maa peal ja ainsatki väljarohtu ei olnud veel tärganud, sest Issand Jumal ei olnud lasknud vihma sadada maa peale, ja inimest ei olnud põldu harimas,
tõusis udu maast ja kastis kogu mullapinda.
Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks. + Heebrea keeles on sõnad adama, mis tähendab 'maa', ja adam, mis tähendab 'inimene', keeleliselt väga lähedased. Vt ka 3:19.
Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud.
Ja Issand Jumal laskis maast tõusta kõiksugu puid, mis olid armsad pealtnäha ja millest oli hea süüa, ja elupuu keset aeda, ning hea ja kurja tundmise puu.
Ja Eedenist sai alguse jõgi, mis kastis rohuaeda, jagunedes sealtpeale neljaks haruks:
esimese nimi on Piison, see voolab ümber kogu Havilamaa, kus on kulda;
selle maa kuld on hea, seal on bedolavaiku ja karneoolikive.
Ja teise jõe nimi on Giihon, see voolab ümber kogu Kuusimaa.
Ja kolmanda jõe nimi on Hiddekel, see voolab hommiku pool Assurit; ja neljas jõgi on Frat.
Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma.
Ja Issand Jumal ütles: „Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on.”
Ja Issand Jumal valmistas mullast kõik loomad väljal ja kõik linnud taeva all ning tõi inimese juurde, et näha, kuidas tema neid nimetab. Ja kuidas inimene igat elavat olendit nimetas, nõnda pidi selle nimi olema.
Ja inimene pani nimed kõigile kariloomadele ja lindudele taeva all ja kõigile metsloomadele, aga inimesele ei leidunud abilist, kes tema kohane oleks.
Siis Issand Jumal laskis tulla raske une inimese peale ja see jäi magama; siis ta võttis ühe tema küljeluudest ning sulges selle aseme taas lihaga.
Ja Issand Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde.
Ja Aadam ütles: „See on nüüd luu minu luust ja liha minu lihast. Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest võetud!” + Algtekstis on siin sõnademäng: mees on heebrea k iš, naine išša 'mehest võetud'.
Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!
Ja nad olid mõlemad alasti, Aadam ja tema naine, ega häbenenud.
Psalm 119 Ma hüüan kõigest südamest, kosta mulle, Issand! Ma tahan pidada su määrusi.
Ma hüüan sinu poole, päästa mind, et ma peaksin su tunnistusi!
Ma jõudsin koidust ette ja hüüdsin. Sinu sõna peale ma loodan.
Mu silmad jõuavad ette vahikordadest, et mõlgutada mõttes su ütlust.
Kuule mu häält oma helduse pärast! Issand, elusta mind oma seadusi mööda!
Mulle lähenesid ilguste toimepanijad; nemad on sinu Seadusest kaugel.
Sina oled ligi, Issand, ja kõik su käsud on tõde.
Ammu ma teadsin sinu tunnistustest, et sa need oled rajanud igavesti.
Matteuse 6 Seepärast ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas?
Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad?
Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada?
Ja rõivastuse pärast, mis te muretsete? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra,
aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist.
Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, eks siis veelgi enam teid, te nõdrausulised!
Ärge siis hakake muretsema, öeldes: „Mis me sööme?” või „Mis me joome?” või „Millega me riietume?”
Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate.
Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!
Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homne päev muretseb ise enese eest! Igale päevale piisab oma vaevast.
1. Peetruse 5 Nõndasamuti teie, nooremad, alistuge vanematele. Aga te kõik rüütage end alandlikkusega üksteise vastu, sest „Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu”.
Alanduge siis Jumala võimsa käe alla, et tema teid ülendaks õigel ajal;
heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!
Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata.
Tema vastu seiske kindlalt usus, teades, et neidsamu kannatusi on pandud kogema kogu kristlaskond maailmas.
Aga kogu armu Jumal, kes teid on kutsunud oma igavesse kirkusesse Kristuses Jeesuses, parandab, kinnitab, tugevdab ja toetab teid, kes te üürikest aega olete kannatanud.
Tema päralt olgu võimus igavesest ajast igavesti! Aamen.