Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing 1Pt 5,7;1Ms 2,4b-9 ; 1Pt 5,5c-11; Ps 78,32-55;Mt 6,25-34
(47 vastet, leht 1 2-st)
1. Moosese 2See on lugu taeva ja maa sündimisest, kui need loodi. Sel ajal, kui Issand Jumal tegi maa ja taeva, 
kui ainsatki väljapõõsast ei olnud veel maa peal ja ainsatki väljarohtu ei olnud veel tärganud, sest Issand Jumal ei olnud lasknud vihma sadada maa peale, ja inimest ei olnud põldu harimas, 
tõusis udu maast ja kastis kogu mullapinda. 
Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks. + Heebrea keeles on sõnad adama, mis tähendab 'maa', ja adam, mis tähendab 'inimene', keeleliselt väga lähedased. Vt ka 3:19.   
Ja Issand Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud. 
Ja Issand Jumal laskis maast tõusta kõiksugu puid, mis olid armsad pealtnäha ja millest oli hea süüa, ja elupuu keset aeda, ning hea ja kurja tundmise puu. 
Psalm 78 Kõigest sellest hoolimata tegid nad ikka pattu ega uskunud tema imedesse. 
Siis ta lõpetas nende päevad tuulepuhangus ja nende aastad äkilises hukkumises. 
Kui ta neid tappis, nõudsid nad teda ning pöördusid ja otsisid Jumalat 
ja tuletasid meelde, et Jumal on nende kalju, ja et Jumal, Kõigekõrgem, on nende lunastaja. 
Kuid nad petsid teda oma suuga ja valetasid temale oma keelega. 
Sest nende süda ei olnud kindlasti tema küljes, ja nad ei olnud ustavad tema lepingu pidamises. 
Aga tema on armuline: ta lepitab pahateod ega tule hävitama, vaid võtab sagedasti tagasi oma viha ega lase kogu oma vihaleeki tõusta. 
Talle tuli meelde, et nad on liha, tuuleõhk, mis läheb ära ega tule tagasi. 
Kui mitu korda nad tõrkusid tema vastu kõrbes ja tegid temale meelehaiget tühjal maal. 
Ja nad kiusasid ikka jälle Jumalat ja pahandasid Iisraeli Püha. 
Nad ei meenutanud enam tema kätt ega seda päeva, mil ta nad lahti ostis rõhujate käest, 
kui ta tegi tunnustähti Egiptuses ja oma imetähti Soani väljal, 
kui ta muutis vereks nende jõed, nii et nad ei saanud oma veeojadest juua. 
Ta läkitas nende sekka parme, kes neid sõid, ja konni, kes neile kahju tegid. 
Ta andis nende vilja mardikaile ja nende rühkimise rohutirtsudele. 
Ta lõi rahega maha nende viinapuud ja jääsajuga nende metsviigipuud. 
Ta andis nende veised rahe kätte ja nende kariloomad välkude kätte. 
Ta läkitas nende peale oma hirmsa viha, raevu ja meelepaha, kitsikuse ja kurjade inglite parve. 
Ta sillutas tee oma vihale ega säästnud nende hingi surmast, vaid andis nende elu katku kätte.