Piibel.NET
Otsing 1Ms 49:33-50:26; Õp 31:8-32
(51 vastet, leht 1 1-st)
Eestikeelne Piibel 1997
1. Moosese 49 Kui Jaakob oli oma poegadele käsu andnud, siis ta sirutas voodis oma jalad välja ja heitis hinge; ja ta koristati oma rahva juurde.
1. Moosese 50 Siis Joosep langes oma isa palge vastu, nuttis tema kohal ja suudles teda.
Ja Joosep käskis oma teenistuses olevaid arste tema isa palsameerida; ja arstid palsameerisid Iisraeli.
Selleks kulus nelikümmend päeva, sest nii palju päevi kulub palsameerimiseks; ja egiptlased nutsid teda seitsekümmend päeva.
Kui tema nutupäevad olid möödunud, siis Joosep rääkis vaarao hoovkonnaga, öeldes: „Kui ma nüüd teie silmis olen armu leidnud, siis rääkige vaarao kõrva ees ja öelge:
Minu isa laskis mind vanduda, öeldes: Vaata, ma suren. Mata mind mu hauda, mille ma enesele olen kaevanud Kaananimaal! Ma tahaksin nüüd minna, oma isa matta ja siis tagasi tulla.”
Ja vaarao ütles: „Mine ja mata oma isa, nõnda nagu ta sind on lasknud vanduda!”
Ja Joosep läks oma isa matma; ja temaga koos läksid kõik vaarao sulased, tema hoovkonna vanemad ja kõik Egiptusemaa vanemad,
ja kogu Joosepi pere ja tema vennad ja ta isa pere; ainult oma väetid lapsed ja lambad, kitsed ja veised jätsid nad Gooseni maakonda.
Ja temaga koos läksid niihästi vankrid kui ratsanikud, ja see oli väga suur karavan.
Kui nad jõudsid Atadi rehealuse juurde, mis on teisel pool Jordanit, siis nad panid seal toime väga suure ja mõjuva leinakaebuse, ja ta pidas oma isa peiesid seitse päeva.
Kui maa elanikud, kaananlased, nägid neid peiesid Atadi rehealuse juures, siis nad ütlesid: „Need on egiptlastel suured peied.” Seepärast pandi sellele paigale nimeks Aabel-Mitsraim + Nimi Aabel-Mitsraim 'Egiptuseoja' sisaldab sõnademängu: sõna abel tähendab 'jõgi' ja ebel 'lein'. Vt 4Ms 34:5.  ; see on teisel pool Jordanit.
Ja ta pojad tegid temaga nõnda, nagu ta neid oli käskinud:
ta pojad viisid tema Kaananimaale ja matsid ta Makpela välja koopasse Mamre kohal, mille Aabraham koos väljaga oli ostnud pärandhauaks hett Efronilt.
Ja Joosep läks tagasi Egiptusesse, tema ja ta vennad ja kõik, kes koos temaga olid läinud ta isa matma, pärast seda kui ta oma isa oli matnud.
Kui Joosepi vennad nägid, et nende isa oli surnud, siis nad ütlesid: „Kui Joosep meid nüüd vihkab ja tõesti tasub meile kätte kõige kurja eest, mis me temale oleme teinud?”
Ja nad käskisid Joosepile öelda: „Su isa andis käsu, enne kui ta suri, ja ütles:
Öelge Joosepile nõnda: Anna ometi andeks oma vendade üleastumine ja patt, et nad sulle on kurja teinud! Seepärast anna siis nüüd andeks oma isa Jumala sulaste üleastumine!” Ja Joosep nuttis, kui temale seda räägiti.
Siis tulid ka Joosepi vennad ise, heitsid maha ta ette ja ütlesid: „Vaata, me jääme sulle orjadeks!”
Aga Joosep vastas neile: „Ärge kartke! Kas mina olen Jumala asemik?
Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks, et teha, mis tänapäeval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus.
Ja nüüd ärge kartke, mina toidan teid ja teie väeteid lapsi!” Ja ta trööstis ning rahustas neid.
Ja Joosep jäi Egiptusesse, tema ja ta isa pere. Ja Joosep elas saja kümne aastaseks.
Ja Joosep nägi Efraimi lapsi kolm põlve; ka Manasse pojast Maakirist sündis lapsi Joosepi põlvede peale.
Ja Joosep ütles oma vendadele: „Mina suren, aga Jumal hoolitseb kindlasti teie eest ja viib teid siit maalt sellele maale, mille ta vandega on tõotanud anda Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile!”
Ja Joosep vannutas Iisraeli poegi, öeldes: „Kui Jumal tõesti hoolitseb teie eest, siis viige ka minu luud siit ära!”
Ja Joosep suri, sada kümme aastat vana, ja ta palsameeriti ja pandi kirstu Egiptuses.
Õpetussõnad 31 Ava oma suu keeletu heaks, õiguse tegemiseks kõigile põlatuile!
Ava oma suu, mõista õiglast kohut, tee õigust viletsale ja vaesele!
Tubli naine on palju enam väärt kui pärlid. Kes leiab tema?
Ta mehe süda loodab tema peale ja tulust ei ole tal puudust.
Kogu oma eluaja teeb ta mehele head ja mitte kurja.
Ta muretseb villu ja linu ning töötab virkade kätega.
Ta on kaupmehe laevade sarnane: ta toob oma leiva kaugelt.
Ta tõuseb, kui on alles öö, ja annab oma perele rooga ja määratud osa oma teenijaile.
Ta soovib põldu ja hangib selle, oma käte viljast ta istutab viinamäe.
Ta paneb enesele vöö kõvasti vööle ja teeb oma käsivarred tugevaks.
Ta märkab, et ta tulemused on head: ei kustu öösel ta lamp.
Ta paneb oma käed koonlapuu külge ja ta pihud hoiavad kedervart.
Ta avab oma pihu viletsale ja sirutab vaestele mõlemad käed.
Ei ta karda lund oma pere pärast, sest kogu ta perel on kahekordsed riided.
Ta valmistab enesele vaipu, ta riietus on linane ja purpurpunane.
Ta mees on tuntud väravais, kui ta istub maa vanemate hulgas.
Ta valmistab ja müüb särke ning annab kaupmeestele vöösid.
Ta riided on tugevad ja ilusad ja ta vaatab rõõmsalt tulevikku.
Ta avab oma suu targasti ja tema keelel on sõbralik õpetus.
Ta valvab tegevust kojas ega söö laiskuse leiba.
Ta pojad tõusevad ja nimetavad teda õnnelikuks, ja ta mees ülistab teda:
„Palju on tütarlapsi, kes töös on tublid, aga sina ületad nad kõik!”
Võluvus on petlik ja ilu on tühine, aga naine, kes Issandat kardab, on kiiduväärt.
Andke temale ta käte vilja ja tema teod ülistagu teda väravais!”