Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing 1Ms 18:20-33; Õp 16:17-17:17
(48 vastet, leht 1 2-st)
1. Moosese 18Siis ütles Issand: „Hädakisa Soodoma ja Gomorra pärast on suur ja nende patud on väga rasked! 
Seepärast ma lähen alla ja vaatan, kas minuni jõudnud kisa kohaselt on nad teinud kõike seda või mitte. Ma tahan seda teada!” 
Ja mehed pöördusid sealt ära ja läksid Soodomasse, aga Aabraham jäi veel seisma Issanda ette. 
Ja Aabraham astus ligi ning ütles: „Kas tahad tõesti hävitada õige koos õelaga? 
Vahest on linnas viiskümmend õiget? Kas tahad siis need hävitada ega taha paigale andeks anda nende viiekümne õige pärast, kes seal on? 
Jäägu sinust kaugele see tegu, et tapad õige koos õelaga, et õigel käib käsi nagu õelalgi! Jäägu see sinu poolt tegemata! Kas kogu maailma kohtumõistja ei peaks tegema õigust?” 
Ja Issand ütles: „Kui ma Soodoma linnast leian viiskümmend õiget, siis annan nende pärast andeks kogu paigale.” 
Aga Aabraham kostis ning ütles: „Vaata, ma olen nõuks võtnud siiski Issandaga rääkida, kuigi olen põrm ja tuhk. 
Vahest puudub viiekümnest õigest viis? Kas tahad siis nende viie pärast hävitada kogu linna?” Ja tema vastas: „Ma ei hävita, kui leian sealt nelikümmend viis.” 
Ja ta jätkas veelgi kõnelust temaga ning ütles: „Vahest leidub seal nelikümmend?” Ja tema vastas: „Ma ei tee seda neljakümne pärast.” 
Aga ta ütles: „Ärgu süttigu põlema Issanda viha, et ma veel räägin! Vahest leidub seal kolmkümmend?” Ja tema vastas: „Ma ei tee seda, kui leian sealt kolmkümmend.” 
Siis ta ütles: „Vaata, ma olen nõuks võtnud siiski Issandaga rääkida. Vahest leidub seal kakskümmend?” Ja tema vastas: „Ma ei hävita kahekümne pärast.” 
Aga ta ütles: „Ärgu süttigu põlema Issanda viha, et ma veel üksainus kord räägin! Vahest leidub seal kümme?” Ja tema vastas: „Ma ei hävita kümne pärast.” 
Ja Issand läks ära, kui oli lõpetanud kõneluse Aabrahamiga; ja Aabraham läks koju. 
Õpetussõnad 16 Õigete tee on hoidumine kurjast; oma hinge hoiab, kes oma teed tähele paneb. 
Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust. 
Parem olla koos vaestega alandlik kui kõrkidega saaki jagada. 
Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loodab Issanda peale, on õnnis. 
Kel tark süda, seda nimetatakse mõistlikuks, ja mahedad huuled edendavad õpetust. 
Mõistus on omanikule eluallikaks, aga rumalus on rumalatele karistuseks. 
Targa süda teeb tema suu targaks ja edendab ta huultel õpetust. 
Sõbralikud sõnad on nagu kärjemesi, magusad hingele ja kosutuseks kontidele. 
Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõpuks on see surmatee. 
Nälg aitab töömeest töös, sest ta oma suu sunnib teda. 
Kõlvatu mees kaevab hukatuseaugu ja tema huultel on otsekui kõrvetav tuli.