Eestikeelne Piibel 1997
Jeremija 29 Ja need on selle kirja sõnad, mis prohvet Jeremija läkitas Jeruusalemmast vangide vanemaile, kes veel alles olid, ja preestreile ja prohveteile ja kogu rahvale, keda Nebukadnetsar oli Jeruusalemmast viinud vangi Paabelisse,pärast seda kui kuningas Jekonja ja kuninganna, hoovkondlased, Juuda ja Jeruusalemma vürstid ning sepad ja ehitustöölised Jeruusalemmast olid läinud,
Elaasa, Saafani poja, ja Gemarja, Hilkija poja, vahendusel, keda Juuda kuningas Sidkija läkitas Paabeli kuninga Nebukadnetsari juurde Paabelisse; selles oli öeldud:
„Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal, kõigile vangidele, keda ma olen Jeruusalemmast lasknud viia vangi Paabelisse:
Ehitage kodasid ja elage neis, istutage rohuaedu ja sööge nende vilja!
Võtke naisi ja laske sündida poegi ja tütreid! Võtke oma poegadele naisi ja pange oma tütred mehele, et nad sünnitaksid poegi ja tütreid! Paljunege seal, ärge vähenege!
Ja taotlege selle linna heaolu, kuhu ma olen lasknud teid viia, ja paluge selleks Issandat; sest selle hea põli on teie hea põli!
Sest nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Ärge laske endid petta oma prohveteist, kes on teie keskel, ja oma ennustajaist, ja ärge võtke tõena oma unistusi, mida te unistate!
Sest nad kuulutavad teile minu nimel valet; mina ei ole neid läkitanud, ütleb Issand.
Sest Issand ütleb nõnda: Alles kui seitsekümmend Paabeli aastat saab täis, kannan ma hoolt teie eest ja teen oma hea sõna teie kohta tõeks ja toon teid tagasi siia paika.
Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.
Siis te hüüate mind appi ja tulete ning palute mind, ja mina kuulen teid.
Ja te otsite mind ja leiate minu, kui te nõuate mind kõigest oma südamest.
Ja ma lasen teil mind leida, ütleb Issand, ja ma pööran teie vangipõlve ning kogun teid kõigi rahvaste seast ja kõigist paigust, kuhu ma teid olen tõuganud, ütleb Issand, ja toon teid tagasi paika, kust ma lasksin teid vangi viia.
Matteuse 5 Aga kui Jeesus nägi rahvahulki, läks ta üles mäele ja istus sinna maha, ja kui jüngrid olid tema ümber kogunenud,
avas ta oma suu ja õpetas neid:
„Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.
Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse.
Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.
Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga.
Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse.
Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.
Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.
Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik.
Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse.