Piibel.NET
Piibel.NET
Piibel 1997
Otsing 1Kr 15:35–37,42–49; Ps 56:10,11–12,13–14; Lk 8:4–15
(28 vastet, leht 1 2-st)
Psalm 56 Kord peavad taganema mu vaenlased sel päeval, mil ma hüüan; seda ma tean, sest Jumal on minu poolt. 
Jumala sõna ma kiidan, Issanda sõna ma kiidan. 
Jumala peale ma loodan, ei ma karda; mida võibki mulle teha inimene? 
Jumal, minu peal on tõotused, mis ma sinule andsin; ma tasun sulle tänuohvrid. 
Sest sa kiskusid välja mu hinge surmast, mu jalad libisemisest, et ma kõnniksin Jumala ees eluvalguses. 
Luuka 8Aga kui rahvahulki kogunes ja kõigist linnadest Jeesuse juurde tuli, rääkis ta neile tähendamissõnaga: 
„Külvaja läks välja oma seemet külvama. Ja külvamisel pudenes osa seemet tee äärde ning tallati ära ja taeva linnud nokkisid selle. 
Ja osa kukkus kaljule, ja see kuivas tärgates, sest sel ei olnud niiskust. 
Ja osa kukkus ohakate keskele, ja samal ajal tärganud ohakad lämmatasid selle. 
Ja osa kukkus heasse mulda, ja kui see tärkas, kandis see sajakordselt vilja.” Seejärel ta hüüdis: „Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!” 
Jeesuse jüngrid küsisid temalt, mida see tähendamissõna tähendab. 
Jeesus ütles: „Teile on antud ära tunda Jumala riigi saladusi, aga muudele inimestele on kõik tähendamissõnades, et nad vaadates ei näeks ja kuuldes ei mõistaks. 
See tähendamissõna aga tähendab: seeme on Jumala sõna. 
Teeäärsed on need, kes kuulevad, aga pärast tuleb kurat ja võtab sõna ära nende südamest, et nad ei usuks ega pääseks. 
Kaljupealsed on need, kes kuuldes võtavad sõna rõõmuga vastu, ent neil ei ole juurt, üürikest aega nad usuvad, ent kiusatuse ajal taganevad ära. 
Mis ohakate sekka kukkus, on aga need, kes sõna küll kuulsid, ent edaspidi lämmatavad neid muretsemised ja rikkus ja elulõbud ning nende vili ei saa küpseks. 
Aga mis on heas mullas, on need, kes sõna kuuldes seda kaunis ja heas südames säilitavad ja kannatlikkuses vilja kannavad. 
1. Korintose 15Nüüd aga küsib mõni: „Kuidas siis surnud üles äratatakse? Millise ihuga nad tulevad?” 
Rumal! See, mida sa külvad, ei saa elavaks, kui ta ei sure. 
Ja see, mida sa külvad - sa ei külva seda ihu, mis peab tõusma, vaid palja iva, olgu see siis nisu või mingi muu vili. 
Nõnda on ka surnute ülestõusmine: kaduvuses külvatakse, kadumatuses äratatakse üles, 
autuses külvatakse, kirkuses äratatakse üles, nõtruses külvatakse, väes äratatakse üles, 
maine ihu külvatakse, vaimne ihu äratatakse üles. Kui juba on olemas maine ihu, siis on olemas ka vaimne ihu. 
Nõnda on ka kirjutatud: „Esimene inimene Aadam sai elavaks hingeks.” Viimne Aadam sai vaimuks, kes elustab. 
Kuid esmalt ei ole vaimne, vaid maine, siis alles tuleb vaimne.