Eestikeelne Piibel 1997
Õpetussõnad 14 Õiglus ülendab rahvast, aga patt on teotuseks rahvahõimudele.Jesaja 1 Kuulge Issanda sõna, Soodoma pealikud, pane tähele meie Jumala õpetust, Gomorra rahvas!
Milleks mulle teie tapaohvrite hulk? ütleb Issand. Ma olen küllastunud teie põletusohvrite jääradest ja nuumveiste rasvast. Härjavärsside, tallede ja sikkude veri ei meeldi mulle.
Kui te tulete vaatama mu palet, kes nõuab siis teilt mu õuede tallamist?
Ärge tooge enam tühiseid ande, ohvrisuits on mulle vastumeelt. Noorkuu ja hingamispäev, koguduse kokkukutsumine - ma ei salli nurjatust ja pühapidamist ühtaegu.
Mu hing vihkab teie noorkuid ja seatud pühi; need on mulle koormaks, ma olen tüdinud neid talumast.
Kui te käsi sirutate, peidan ma oma silmad teie eest, kui te ka palju palvetate, ei kuule ma mitte, sest teie käed on täis verd!
Peske endid, puhastage endid, saatke oma tegude kurjus mu silme eest, lakake paha tegemast!
Õppige tegema head, nõudke õigust, aidake rõhutut, mõistke vaeslapsele õigust, lahendage lesknaiste kohtuasju!
Nutulaulud 3 Kui jalge alla tallatakse kõik vangid maal,
kui väänatakse mehe õigust Kõigekõrgema palge ees,
kui inimesele tehakse ülekohut tema riiuasjas - kas Issand seda ei näe?
Kes ütleb, et midagi sünnib, ilma et Issand oleks seda käskinud?
Eks tule Kõigekõrgema suust niihästi kuri kui hea?
Miks inimesed elus nurisevad? Igaüks nurisegu omaenese patu pärast!
Uurigem ja proovigem oma teid ja pöördugem tagasi Issanda juurde!
Tõstkem oma südamed ja käed Jumala poole taevas!
Me oleme üleastujad ja vastuhakkajad, sina ei andnudki meile andeks.
Sa oled peitunud vihasse, oled meid jälitanud, armuta surmanud.
Sa oled peitunud pilvesse, et palved ei pääseks läbi.
Sa oled teinud meid pühkmeiks ja jätisteks rahvaste seas.
Kõik meie vaenlased ajavad oma suu ammuli meie vastu.
Meile on tulnud hirm ja haud, hävitus ja hukkumine.
Veeojad voolavad mu silmist mu rahva tütre hävingu pärast.
Mu silmad voolavad lakkamatult, pisaratel ei ole pidamist,
kuni Issand vaatab taevast alla ja näeb.
Mu silm teeb mu hingele valu kõigi mu linna tütarde pärast.
Tõesti, nagu lindu küttisid mind need, kes põhjuseta on mu vaenlased.
Nad tahtsid mu elu kustutada kaevus ja pildusid mu peale kive.
Vesi tõusis mul üle pea, ma ütlesin: „Nüüd olen kadunud!”
Ma hüüdsin su nime, Issand, sügavaimast kaevust.
Sina kuulsid mu hüüdu: „Ära peida oma kõrva mu appihüüde eest, et saaksin kergendust!”
Sa olid ligi, kui ma sind hüüdsin, sa ütlesid: „Ära karda!”
Sina, Issand, seletad mu hinge riiuasja, sina lunastad mu elu.
Sina, Issand, näed mu rõhumist, mõista mulle õigust!
Sina näed kogu nende kättemaksu, kõiki nende kavatsusi mu vastu.
Sina kuuled nende laimamist, Issand, kõiki nende kavatsusi minu vastu.
Mu vastaste huuled ja nende pomin on mu vastu iga päev.
Vaata, kas nad istuvad või tõusevad - mina olen nende pilkelaul.
Maksa neile kätte, Issand, nende kätetööd mööda!
Anna neile paadunud süda, tulgu su sajatus nende peale!
Aja neid taga raevus ja hävita nad Issanda taeva alt!
Luuka 13 Samal ajal tulid mõned sinna ja jutustasid Jeesusele galilealastest, kelle vere Pilaatus oli seganud nende ohvritega.
Ja Jeesus ütles neile vastuseks: „Kas te arvate, et need galilealased olid suuremad patused kui kõik muud galilealased, et nad seda on kannatanud?
Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti.
Või arvate, et need kaheksateist, kelle peale langes Siiloahi torn ja nad ära tappis, olid suuremad võlglased kui kõik muud inimesed, kes Jeruusalemmas elavad?
Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti.”
Ja Jeesus rääkis selle tähendamissõna: „Ühel inimesel oli viigipuu istutatud viinamäele. Ja ta tuli sellelt vilja otsima, ent ei leidnud.
Siis ta ütles viinamäe aednikule: „Vaata, juba kolm aastat käin ma sellelt viigipuult vilja otsimas, ent ei leia. Raiu see siis maha! Milleks ta raiskab maad?”
Aga aednik vastas: „Isand, jäta ta veel sellekski aastaks, kuni ma ta ümber kaevan ja talle sõnnikut panen,
ehk ta hakkab tuleval aastal vilja kandma, aga kui mitte, siis raiu ta maha!””
Rooma 2 Seepärast, oh kohut mõistev inimene, ole sa kes tahes: sa ei saa ennast vabandada, sest milles sa teise üle kohut mõistad, selles mõistad sa süüdi iseenese! Sina, kes sa mõistad kohut, teed ju sedasama!
Ent me teame, et Jumal mõistab tõtt mööda kohut nende üle, kes niisuguseid asju teevad.
Sina aga, oh inimene, kes sa kohut mõistad nende üle, kes niisuguseid asju teevad, ja teed ise sedasama - kas sa arvad, et pääsed Jumala kohtuotsusest?
Või suhtud sa üleolevalt tema helduse ja sallivuse ja pika meele rohkusesse ega saa aru, et Jumala heldus tahab sind juhtida meelt parandama?
Sa talletad endale viha oma kanguse ja pöördumata südamega Jumala viha ja õiglase kohtumõistmise ilmumise päevaks,
kes tasub igaühele tema tegude järgi:
igavest elu küll neile, kes püsiva heategemise kaudu taotlevad kirkust ja au ja kadumatust,
ent viha ja raevu neile, kes on isemeelsed ja tõele sõnakuulmatud, aga kuulekad ülekohtule.
Ahistus ja kitsikus tuleb igale inimhingele, kes teeb kurja, juudile esmalt ja siis kreeklasele,
aga kirkus, au ja rahu igaühele, kes teeb head, juudile esmalt ja siis kreeklasele.
Sest Jumala juures pole erapoolikust.