Piibel.NET
Taaniel
 
Eestikeelne Piibel 1997
8Taanieli nägemus jäärast ja sikust Kuningas Belsassari valitsemise kolmandal aastal ilmutati
 mulle, Taanielile, nägemus lisaks sellele, mis mulle varem oli
 ilmutatud.

Kui ma nägemuses nägin, siis ma olin, kui ma vaatasin, Suusani
 palees Eelami maakonnas; ja ma nägin selles nägemuses, et ma
 olin Uulai jõe ääres.

Ja ma tõstsin oma silmad üles ja vaatasin, ja ennäe, üks
 jäär seisis teisel pool jõge ja tal oli kaks sarve; ja sarved olid
 pikad, aga üks oli teisest pikem, ja pikem tõusis viimasena.

Ma nägin jäära kaevlevat lääne ja põhja ja lõuna poole, ja
 ükski loom ei suutnud temale vastu seista ega olnud tema käest
 päästjat; ta tegi, nagu temale meeldis, ja ta suurustas.

Siis ma panin tähele, ja vaata, üks sikk tuli lääne poolt
 üle kogu maa, ilma et ta oleks puudutanud maad; ja sikul oli
 silmade vahel võimas sarv.

Ja ta tuli kahe sarvega jäära juurde, keda ma olin näinud
 seisvat teisel pool jõge, ja jooksis oma
 vägevas vihas sellele kallale.

Ja ma nägin teda jõudvat jäära juurde; siis ta märatses
 selle vastu ja puskis jäära ning murdis selle mõlemad sarved; ja
 jääral ei olnud jõudu temale vastu seista, vaid too paiskas ta
 maha ja tallas teda; ja ei olnud kedagi, kes oleks päästnud
 jäära tema käest.

Ja sikk suurustas väga, aga kui ta oli vägevuse
 tipul, murdus võimas sarv ja selle asemele kasvas neli
 suurt sarve taeva nelja tuule poole.

Ja ühest neist sarvedest tuli veel üks pisike sarv ja see kasvas
 väga suureks lõuna ja ida ja ilusa maa suunas.

Ta kasvas suureks kuni taeva väeni ja paiskas maha mõned
 sellest väest ja tähtedest ning tallas neid.

Ja ta tõstis ennast kuni selle väe vürstini; sellelt võeti
 ära alaline ohver ja ta pühamu paik tõugati ümber.

Ja alalise ohvri asemele pandi üleastumise vägi; ta
 paiskas tõe maha, ja mida ta tegi, läks tal korda.

Siis ma kuulsin ühte püha kõnelevat, ja teine püha küsis
 kõnelejalt: „Kui kaua kestab see nägemus alalisest ohvrist ja
 hukutavast üleastumisest, pühamu ja väe tallataandmisest?”

Ja ta ütles mulle: „Kaks tuhat kolmsada õhtut-hommikut.
 Siis saab pühamu taas oma õiguse.”

Ja kui mina, Taaniel, olin näinud seda nägemust ja püüdsin
 seda mõista, vaata, siis seisis mu ees keegi, kellel oli mehe
 välimus.

Ja ma kuulsin inimese häält Uulai kallaste vahelt, ja see
 hüüdis ning ütles: „Gabriel, seleta see nägemus tollele seal!”

Siis ta tuli sinna, kus ma seisin, ja kui ta tuli, siis ma
 kohkusin ja langesin silmili maha. Ja ta ütles mulle:
 „Inimesepoeg, pane tähele, et see nägemus tähendab viimset
 aega!”

Ja kui ta minuga rääkis, olin ma sügavas unes, silmili
 maas; aga ta puudutas mind ja pani mu seisma sinna, kus ma olin
 seisnud,

ja ütles: „Vaata, ma annan sulle teada, mis sünnib
 sajatuse viimsel ajal: seatud ajal tuleb lõpp!

Jäär, keda sa nägid, kellel oli kaks sarve, on Meedia ja
 Pärsia kuningad.

Karune sikk on Kreeka kuningas; suur sarv tema silmade
 vahel on esimene kuningas.

Ja et see murdus ning neli tõusid selle asemele, on neli
 kuningriiki, mis tõusevad tema rahvast, aga mitte nii vägevad
 kui tema.

Ja nende valitsuste lõpus, kui üleastujate mõõt on täis
 saanud, tõuseb üks kuningas, jultunud näoga ja salasepitsustes
 osav.

Ja tema jõud on vägev, aga mitte tema enese jõust, ja ta
 valmistab tohutu õnnetuse; tal on kordaminek teos ja ta hävitab
 vägevaid ja püha rahva.

Tema kavaluse tõttu õnnestub pettus ta käes; ta suurustab
 oma südames ja hävitab paljusid ootamatult.
 Ta tõuseb ka vürstide vürsti vastu, ent ta ise murtakse ilma
 inimkäeta.

Ja nägemus õhtuist ja hommikuist, millest oli kõne, on
 tõsi; aga sina hoia see nägemus saladuses, sest see on kaugeiks
 päeviks!”

Ja mina, Taaniel, olin seejärel mõnda aega haige; siis ma
 tõusin üles ja toimetasin kuninga teenistust, aga ma olin
 kohkunud nägemuse pärast ega mõistnud seda.